[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 317 artiklit, väljastan 250.

aaloe|ekstrakt
farm aaloemahlast saadav ekstrakt

aaloe|kanep
mõne aaloe liigi lehtedest saadav kiudaine. Aaloekanepist vaibad, köied.

aaloe|mahl
aaloe lehtedest saadav ravitoimega mahl

aasta|kasum
maj aasta jooksul saadud v. saadav kasum. Ettevõtte, tehase aastakasum.

aasta|palk [-palga]
aasta jooksul saadav v. teenitud palk (ühekordsena v. kuupalkade summana). Sulase, teenija aastapalk.

aditiivne ‹-se 2› ‹adj›
hrl mat liidetav; liitmise teel saadav

aeroobne ‹-se 2› ‹adj›
vaba hapnikku kasutav v. selle osavõtul toimuv; ant. anaeroobne. Aeroobsed bakterid, mikroobid. Aeroobsed protsessid. Aeroobne treening sport treening, mille käigus kulutatav ja saadav hapnik on tasakaalus.

agar ‹-i 2› ‹s›
merepunavetikaist saadav aine, mille lahus annab jahtumisel tugeva tarrendi

airaan ‹-i 21› ‹s›
lehma-, kitse-, lamba-, hobuse- v. kaamelipiima kääritamisel saadav hapupiimajook (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias, Siberis)

aldehüüd ‹-i 21› ‹s›
keem primaarse alkoholi oksüdeerimisel või dehüdrogeenimisel saadav orgaaniline ühend
▷ Liitsõnad: formaldehüüd.

ale ‹6› ‹s›
etn algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga), aleviljelus. Alet põletama, tegema. || selleks maharaiutav v. -raiutud mets. Mets raiuti alesse. Haod on alles ales. Ale on kuiv, võib põletada. || sel teel saadav põllumaa, alemaa, sõõrd. Esimesel aastal andis ale head saaki.

alisariin ‹-i 21› ‹s›
keem punavärviku juurtest saadav, tänapäeval sünteesitav värvaine

angoora indekl
(< Angora) (Ankara endine nimetus). Angoora kass 'pika pehme karvaga kassitõug'. Angoora kits 'väärtusliku villaga kitsetõug'. Angoora küülik 'teat. villaküülik'. Angoora vill 'teat. loomaliikidelt ja -tõugudelt saadav pikakiuline vill v. karv'. Angoora lõng 'angoora villast lõng'.

aniisi|õli
aniisi viljadest saadav eeterlik õli

antratseen ‹-i 21› ‹s›
keem kivisöetõrvast saadav värvainete sünteesimisel tarvitatav aromaatne süsivesinik, värvusetu kristalne aine

armu|leib
kellegi armust antav v. saadav elatis. Armuleiba sööma. Vanainimene võeti tallu armuleivale. Pidi vanul päevil armuleival elama. *Ta meenutas ikka enam ja enam vana, armuleival koera .. L. Promet.

aroruut ‹-ruudi 21› ‹s›
mitmete troopiliste ja subtroopiliste taimede mugulaist saadav toidutärklis

astelpaju|õli
astelpaju viljadest saadav ravitoimega õli

atsetaat|kiud(aine)
tekst tselluloosist äädikhappe jt. kemikaalidega töötlemisel saadav tehiskiud(aine)

bergamoti|õli
bergamotipuu õitest, lehtedest ja viljakestast saadav parfümeerias ja kondiitritööstuses kasutatav eeterlik õli

betoon ‹-i 21› ‹s›
sideaine (eriti tsemendi), täitematerjali ja vee segu kivistumisel saadav ehitusmaterjal. Hüdrotehniline, happekindel betoon. Betoonist ehitised, rajatised. || betoonisegu. Betooni paigaldama. Betoon kivistub.
▷ Liitsõnad: asfalt|betoon, dekoratiiv|betoon, gaas|betoon, kerg|betoon, killustik|betoon, kips|betoon, kivik|betoon, kruus|betoon, külm|betoon, liiv|betoon, lubi|betoon, mull|betoon, ping|betoon, plast|betoon, polümeer|betoon, poor|betoon, põlevkivituhk|betoon, rask|betoon, raud|betoon, räbu|betoon, sard|betoon, silikaat|betoon, tari|betoon, tee|betoon, terratso|betoon, tsement|betoon, vaht|betoon, valubetoon.

biomütsiin ‹-i 21› ‹s›
farm kiirikbakteritest saadav mitmekülgse bakteriostaatilise toimega antibiootikum, kloortetratsükliin

bituumen ‹-i, -it 2› ‹s›
hrl ehit (naftast, looduslikust asfaldist v. tahkekütusest saadav) must pigijas orgaaniline sideaine
▷ Liitsõnad: jääk|bituumen, nafta|bituumen, põlevkivibituumen.

boržomm ‹-i 21› ‹s›
Gruusia kuurortlinnast Bordžomist saadav ravimineraalvesi. Pudel, klaas boržommi.

brändi ‹6› ‹s›
viinamarjade kääritamisel ja destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, samaväärne konjakiga

dammara ‹1› ‹s›
mitmetelt troopikapuudelt saadav vaik

derivaat ‹-vaadi 21› ‹s›

1. keel tuletis
2. keem teisest ühendist teoreetiliselt tuletatav v. otseselt saadav ühend (ühe aatomi v. aatomirühma asendamisel teise aatomi v. aatomirühmaga). Benseeni derivaadid.

doonori|piim [-a]
doonorilt saadav rinnapiim

doonori|veri
doonorilt saadav veri

durum|-nisujahu
kõva nisu jahvatamisel saadav jahu

eboniit ‹-niidi 21› ‹s›
kautšuki vulkaniseerimisel saadav kõva must aine, mida kasutatakse elektrotehnikas isoleermaterjalina, tarbeesemete valmistamisel jm., kõvakummi

eebeni|puit
mõnedest troopika- v. lähistroopikapuudest saadav tihe kõva, enamasti must väärispuit. Eebenipuidust laegas, laud, kujuke.

efedriin ‹-i 21› ‹s›
keem farm efedrast ja ka sünteetiliselt saadav alkaloid astma ja allergia raviks

e|-kaart
info arvutivõrgu kaudu saadav ja elektrooniliselt saadetav õnnitlus- vm. kaart . Sai sünnipäevaks kuus e-kaarti. Leidsin tema jaoks sobiva e-kaardi Internetist.

ekmoliin ‹-i 21› ‹s›
farm kaladest saadav antibiootikum

elektri|valgus
elektrienergiast saadav valgus. Hele elektrivalgus. Meie küla sai elektrivalguse viiekümnendatel aastatel.

elevandi|luu
elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, vandel. Kollakasvalge elevandiluu. Elevandiluust kujukesed, ehted, malendid. Elevandiluu värvi email.

ema|piim [-a]
ema rinnast saadav piim, rinnapiim. Emapiimaga toitma. Emapiimast võõrutama. Imiku loomulik toit on emapiim.

etüül|eeter
keem etüülalkoholist väävelhappe toimel saadav kergesti lenduv ja süttiv iseloomuliku lõhnaga värvusetu vedelik

eukalüpti|õli
farm tehn eukalüpti lehtedest saadav eeterlik õli

fenoolformaldehüüd|vaik
keem fenoolide ja formaldehüüdi polükondensatsioonil saadav sünteesvaik plastmasside, liimide jm. tootmiseks

fraktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. poliitiline rühmitis. a. ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis. Kadettide fraktsioon Riigiduumas. b. erimeelne rühmitis parteis
▷ Liitsõnad: parlamendi|fraktsioon, töölisfraktsioon.
2. teat. tunnuse järgi väljaeraldatav osa. a. keem fraktsioneerimisel saadav lähedaste füüsikaliste omadustega ainete kogum. Bensiini kergemad ja raskemad fraktsioonid. Õli madalamal temperatuuril keevad fraktsioonid. Kivisöetõrv jagatakse destilleerimisel fraktsioonideks. b. lähedase suurusega (v. tihedusega) osakeste kogum. Liiva peen, keskmine, jäme fraktsioon. Veeriste fraktsioon moreenis. Killustik sõelutakse eri fraktsioonidesse. Söödasegude peenem fraktsioon.

fundeerima ‹42›

1. põhja panema, asutama, rajama
2. majanduslikult tagama, kindlustama. Fundeeritud tulu 'kinnisvarast saadav tulu'. Fundeeritud laen 'pikaajaline laen'.

generaatori|gaas
tehn gaasigeneraatoris tahkekütusest saadav põlevgaas

glütseriin ‹-i 21› ‹s›
rasvadest saadav vees lahustuv magusa maitsega siirupitaoline vedelik, kolmealuseline alkohol

gummigutt ‹-guti 21› ‹s›
tehn mõnedelt troopikapuudelt saadav kummivaik, mida kasutatakse tehnikas, meditsiinis, maalikunstis

henna ‹6› ‹s›
hennapõõsa lehtedest saadav ruugjaspunane värvaine juuste, naha, küünte jm. värvimiseks. Hennaga värvitud juuksed.

hiniin ‹-i 21› ‹s›
farm kiinapuu koorest saadav v. sünteetiliselt valmistatav valge mõru kristalne raviaine (kasut. näit. malaaria puhul), kiniin

hobuse|jõhv
hobuse sabast v. lakast saadav jõhv. Hobusejõhvist põrandahari.

humala|viha ‹s›
lisatavatest humalatest saadav õlle mõrukas maitse. *Mõned armastasid õllele lõhnaks panna kadakaid, aga Vargamäe Andres armastas ennem humalaviha. A. H. Tammsaare. | piltl. Humalaviha lõi pähe.

hõlp|tulu
maj hõlpsasti saadav tulu

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

jagu ‹jao 27› ‹s›

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jojoba|õli
Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia seemnetest saadav õli, mida kasutatakse ravimitööstuses ja kosmeetikas

juhi|luba
pärast vastava eksami sooritamist saadav tunnistus teatavat liiki transpordivahendi juhtimise õiguse kohta. Juhiluba saama, välja andma. Juhiload võeti ära 3 kuuks.

jäätme|vill [-a]
tekst villaste kaltsude töötlemisel saadav vill

jää|vein
külmunud viinamarjade õrnal pressimisel saadav magus vein. Kanada kuulsad jääveinid .

kaalium|hüdroksiid
keem kaaliumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil saadav söövitava toimega aine, sööbekaalium

kaalium|sulfaat
keem põll kaaliumi ja väävelhappe sool, kaaliumkloriidist v. looduslikest mineraalidest saadav kaaliumväetis

kadaka|õli
kadakapuidu kuumutamisel saadav eeterlik õli

kaevu|vesi
kaevust saadav vesi. Külm, puhas, selge kaevuvesi. Taimi ei soovitata kaevuveega kasta.

kaif ‹-i 21› ‹s›
kõnek
1. narkootikumist saadav joobeseisund
2. naudinguseisund, mõnu, joovastus. Nähtud film tekitas kaifi. Käib benji-hüpetest kaifi saamas.

kala|leem

1. kala keetmisel saadav leem. Kalaleemega valmistatud hele kaste.
2. kalasupp. Lihaleent liipa pealt, kalaleent kaapa põhjast.

kala|liim
kalade ujupõiest, ka kalanahast ja -luudest saadav liimaine

kalamaksa|õli
tursamaksast saadav kollakas rasvõli, kasutatakse ka ravimina. Vitaminiseeritud kalamaksaõli. Rahhiidihaigele, lastele anti kalamaksaõli.

kaltsium|oksiid
keem lubjakivi põletamisel saadav aine, kustutamata lubi

kamm|lõng
tekst kammketrusel saadav lõng

kampol ‹-i, -it 2› ‹s›
okaspuude vaigust saadav kollane v. pruun vees lahustumatu tahke vaikaine. Vahutavuse suurendamiseks lisatakse seebile keetmisel kampolit. Viiuldaja nühkis poognat kampoliga.

Kanada gen, kanada indekl
Meil haruldane kanada kuusk. Kanada jugapuu, tsuuga, vesikatk. Kanada kobras, lagle. Kanada palsam 'nulgude, eriti palsaminulu koorest saadav lõhnav vaik'.

kaneeli|õli
kaneelipuu koorest, lehtedest ja okstest saadav eeterlik õli

kanep ‹-i 2› ‹s›

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

kanepi|jahu
kanepiseemneist saadav jahu

kanepi|kiud
kanepivartest saadav kiud. Kanepikiust (valmistatud) köis, kotiriie.

kapok ‹-i 2› ‹s›
mõnede troopikapuude seemnekarvadest saadav kerge taimevill (madratsite, polstrite jms. täiteks)

karbolineum ‹-i 21› ‹s›
uttetõrvast saadav punakaspruun õlitaoline vedelik puidu immutamiseks ja viljapuude pritsimiseks

karmiin ‹-i 21› ‹s›
keem košenillitäidest saadav ere- v. tulipunane värvaine

kartuli|tärklis
kartulitest saadav tärklis

kaselehe|kollane
kaselehtedega värvimisel saadav kollane (värvusena)

kasu1 ‹11› ‹s›

1. millestki, millegi läbi saadav majanduslik tulu. Materiaalne, rahaline kasu. Ratsionaliseerimine tõi tehasele suurt kasu. Püüab müümisega, vaheltkauplemisega kasu saada, lõigata. Tema tegi seda kasu pärast, lootis tehingust kasu. Müüs kauba kasu(de)ga edasi. See mees oskab kasudega kaubelda. Ajab aina isiklikku kasu taga. Tal olid siin omad kasud mängus. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. || van intress. *.. seepärast müüs ta kõik oma varanduse seal ära, pani raha kasu kandma .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: oma|kasu, puhas|kasu, vahe|kasu, vaheltkasu.
2. soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu. Võõrkeelte oskus tuli talle kasuks. Raamatute lugemine on silmaringi laiendamisel suureks kasuks. Uuendused ei ole alati asjale kasuks. Sellest tööst, temast polnud siin mingit kasu. Tutvustest oli rohkesti kasu. Niisugustest ettevalmistustest on vähe kasu. Mis sest (enam) kasu, kui ta nüüd peaks tulemagi. *Rännakul aga olid tal suured kasud sees: ta külitas tihti voorivankril .. J. Peegel.
3. kasuks ‹postpositsioonilaadselt› kellegi v. millegi huvides, heaks; kellegi v. millegi poolt v. poole. Ta töötab rahva, kollektiivi kasuks. Lahendas asja enda kasuks. Tasavägises heitluses kaldus lõpuks vaekauss vastasmeeskonna kasuks. Selle hüpoteesi kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Otsus langetati enamtarvitatava kirjutamisviisi kasuks. Pole teada, kelle kasuks see protsessimine lõpeb.

kenaff ‹-nafi 21› ‹s›
hibiski kiududest saadav džuuditaoline kiudaine

kiiritus ‹-e 5› ‹s›
kiiritamine; kiiritamisel saadav kiirgus. Kiiritus radioaktiivsete isotoopidega. Kiiritus kvartslambiga. Kiirituse intensiivsus. Läksin haiglasse kiiritusele.
▷ Liitsõnad: kvarts|kiiritus, lühilaine|kiiritus, päikese|kiiritus, raadium|kiiritus, röntgen|kiiritus, ultraviolettkiiritus.

killustik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
kivimi v. tehiskivi purustamisel saadav nurgelistest tükkidest materjal. Tavaline, kerge killustik. Teekatteks oli jäme, lahtine killustik.
▷ Liitsõnad: graniit|killustik, kivi|killustik, pae(kivi)|killustik, telliskillustik.

kips ‹-i 21› ‹s›

1. mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat, mis looduses esineb hrl. valkja, lisanditega settekivimina. Kips on kergesti lahustuv kivim. Looduslik kips. Kipsi kaevandamine.
2. sellest kivimist kuumutamisel saadav hall v. valge jahujas aine, mis veega taignaks segatuna ruttu tardub. Kipsist kujud, ornamendid.
▷ Liitsõnad: ehitus|kips, krohvi|kips, vormimiskips.
3. kipslahas. Jalga, kätt kipsi panema. Haavatul oli jalg puusani kipsis.

kius|sarvis ‹-e 4› ‹s›
kiusvaalade kiustest saadav sarvaine, vaalaluu, fišbein

klaas ‹-i 21› ‹s›

1. peam. silikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal. Klaasi valmistamine, tootmine. Õhuke, paks, värviline, lihvitud, mustriline klaas. Kildumatu, purunematu, tulekindel klaas. Optiline klaas 'pliiklaas'. Klaasist nõud, helmed. Klaasist sein. Klaas purunes. Sile, läbipaistev nagu klaas. Jää helkis nagu klaas. Ega sa klaasist (ei) ole kõnek (öeldakse inimesele, kes seisab millegi ees ja takistab sellega nägemist). Lahustuv klaas 'leelismetallisilikaatidest koosnev vees lahustuv sulam, kasut. vesiklaasi valmistamiseks'. Orgaaniline klaas 'polümeeridest saadav läbipaistev plastmass, pleksiklaas'. Vulkaaniline klaas 'teat. klaasja ehitusega kivim'.
▷ Liitsõnad: barüüt|klaas, flint|klaas, jää|klaas, kristall|klaas, kroon|klaas, kvarts|klaas, lubi|klaas, matt|klaas, opaal|klaas, piim|klaas, pleksi|klaas, plii|klaas, rubiin|klaas, silikaat|klaas, suitsu|klaas, vaht|klaas, valuklaas; akna|klaas, filigraan|klaas, leht|klaas, lihv|klaas, peegli|klaas, pudeli|klaas, tahvel|klaas, vitriiniklaas; sula|klaas, vesiklaas.
2. klaasist (1. täh.) ese v. selle osa. a. plaat, ruut. Akna sisemine klaas on katki. Plahvatus lõi akendest klaasid välja. Klaasidega raamatukapp. Kirjutuslaua klaas. Taimi kasvatati lavades klaasi all. b. väike nõu joomiseks, näit. tee- v. napsiklaas (vahel ka selle sisu kaasa arvatud). Mees jõi, rüüpas klaasist. Jõi klaasi tühjaks. Valas viina, õlut, piima klaasidesse. Klaasid valati ääreni täis. Miks tema klaas on tühi, poolik? Klaasi põhjas oli veel pisut teed. Joodi, vahetevahel löödi klaase kokku. Tõstan klaasi teie terviseks! (joomistoost). Mehed kummutasid agaralt klaase 'jõid vahetpidamata'. *Nad olid pool päeva klaasi taga jorutanud .. O. Tooming. || klaasitäis. Klaas piima, teed, morssi. Jõi paar klaasi veini. Teine klaas joodi pererahva terviseks. *Nõnda valas ta klaasi klaasi järel endal kurgust alla. A. H. Tammsaare. c. muu ese v. selle osa. Lambil, laternal oli klaas tahmunud. Mehel olid ees paksude klaasidega prillid. Käekella klaas. d. (klaasesemete, klaastoodete kogumõistena). Tšehhi klaas on maailmakuulus.
▷ Liitsõnad: joogi|klaas, kokteili|klaas, konjaki|klaas, likööri|klaas, limonaadi|klaas, morsi|klaas, mõõte|klaas, napsi|klaas, piima|klaas, pits|klaas, rohu|klaas, šampuse|klaas, tee|klaas, vee|klaas, veini|klaas, viina|klaas, õlleklaas; eseme|klaas, esi|klaas, kaitse|klaas, katse|klaas, katte|klaas, keedu|klaas, kella|klaas, kraadi|klaas, kupu|klaas, lambi|klaas, preparaadi|klaas, prilli|klaas, suurendus|klaas, tule|klaas, tuule|klaas, ukse|klaas, uuriklaas.
3. mer endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise. *Vaht kilistas südaööd – löödi kaheksa klaasi. A. Kaskneem.

kloor|lubi
keem kustutatud lubja kloorimisel saadav valge pulberjas desinfitseeriva ja pleegitava toimega aine, pleeklubi

kodu|kool [-i]

1. kellegi kodus avatud väike erakool. Alide Ertel pidas mitu aastat isatalus kodukooli.
2. aj kodus enne kooliminekut saadav algõpetus, koduõpetus

kokaiin ‹-i 21› ‹s›
farm kokapõõsa lehtedest saadav alkaloid, kasut. tuimastina ja valuvaigistina, ka narkootikum

koks ‹-i 21› ‹s›
kütuse koksistamisel saadav tahke tükiline mustjashall v. must süsinikurikas aine
▷ Liitsõnad: kivisöe|koks, nafta|koks, pigikoks; kõrgahjukoks.

kompimis|aisting
psühh kompimise (2. täh.) kaudu saadav aisting

kompost ‹-i 21› ‹s›
põllumajanduse ja tööstuse orgaanilistest jäätmetest, turbast, adrust jms. kääritamisel saadav väetis. Tomateid tuleb väetada komposti või kõdusõnnikuga.
▷ Liitsõnad: turbakompost.

kompost|muld
aiand komposti tegemisel saadav toitaineterikas muld

kondi|jahu
loomaluude jahvatamisel saadav pulber (mineraalsöödaks v. -väetiseks)

kondi|süsi
puhastatud ja peenestatud kontide koksistamisel saadav süsi

kondi|tuhk
keem kontide hõõgutamisel saadav mineraalirikas aine

kondi|õli
kontidest ekstraheerimise teel saadav kollakas v. pruunikas vedelik v. püdel mass

kookos|rasv
kookospalmi viljade kuivatatud tuumadest saadav taimerasv, kookosvõi, kookosõli

kooli|haridus
koolis saadav, omandatav haridus. Korralik, vähene kooliharidus. Sai esimese koolihariduse külakoolis. Kooliharidust on tal vaid kuus klassi. *Lastele oleks praegune peremees kooliharidustki enam andnud, aga nad polnud selleks kuigi vastuvõtlikud.. M. Metsanurk.

kopolümeer ‹-i 21› ‹s›
keem mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine

koriandri|õli
koriandri seemnetest saadav eeterlik õli

kork ‹korgi 21› ‹s›

1. peam. korgitamme koorest saadav kerge elastne vedelikku mitteläbilaskev materjal. Korgist tihend, tallad. || bot mitmeaastaste taimede esmase kattekoe all arenenud teisene kattekude, korkkude
▷ Liitsõnad: haavakork.
2. pudeli, harvemini muu (kaelaga) nõu, ka ava sulgemisvahend. Klaasist, plastmassist, kummist kork. Pudelile pandi, keerati, suruti kork peale. Kork on kõvasti peal. Lõi, tõmbas, kangutas pudelilt korgi pealt. Šampusepudeli kork lendas laksatades, pauguga lakke. Kolb suleti tiheda korgiga. Panin korgi ette ja lasksin vee vanni. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl midagi selliselt sulgev aine, näit. jääkork
▷ Liitsõnad: klaas|kork, kroon|kork, kummi|kork, metall|kork, plekk-|kork, puitkork; pudeli|kork, vannikork; jää|kork, rasu|kork, õhukork.
3. õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike, mis hoiab õngekonksu parajas sügavuses. Kork vajus vee alla: kala oli otsas. Õngitseja vahtis üksisilmi veepinnal hõljuvat korki.
▷ Liitsõnad: õngekork.
4. kõnek kaitsekork. Korgid põlesid, läksid läbi. Voolumõõtja korgid keerati välja. Korke parandama 'kaitsekorke korda seadma'.
▷ Liitsõnad: automaat|kork, elektrikork.
5. kõnek liiklusummik. *Tormati ukse poole. Tekkis kork. Ja kohe paanika. L. Promet. *Kolonni pea oli korgile sattunud, nõnda et tekkis sunnitud peatus.. J. Peegel.

kraad1 ‹-i 21› ‹s›

1. teat. mõõtühik. a. nurga ja kaare mõõtühik: 1/90 täisnurgast v. sellele vastav kaareosa, 1/360 ringjoonest. 24 kraadi lõunalaiust, 116 kraadi idapikkust. Nõlva kaldenurk oli 15 kraadi. Sirged lõikuvad 45 kraadi all. b. temperatuuri mõõtühik. Väljas on mõned kraadid sooja, külma. Pluss, miinus kolm kraadi. Ruumi temperatuur tõusis, langes paar kraadi. Kraadiklaas näitab viis kraadi alla, üle nulli. 10 kraadi Celsiuse, Réaumuri, Fahrenheiti järgi. Vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures. Poisil oli paar kraadi palavikku. Keha temperatuur on 36,7 kraadi. Segu kuumutatagu 70 kraadini. c. alkohoolsete jookide alkoholisisalduse mõõtühik. Viina kangus kraadides. Veini kanguseks oli 12 kraadi. d. toote happelisuse, vee kareduse v. mingi muu mõõtühik
▷ Liitsõnad: kaare|kraad, laius|kraad, nurga|kraad, pikkuskraad; külma|kraad, soojakraad; kirjakraad.
2. teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus. Teaduslikku kraadi andma, omandama. Ajaloomagistri, meditsiinikandidaadi, filosoofiadoktori kraad. Kraadiga õppejõud, teadustöötaja. Tal on juba kraad kaitstud.
▷ Liitsõnad: doktori|kraad, kandidaadi|kraad, magistrikraad.
3. auaste, aukraad. Auastmelt oli ta eelmisest komandörist kraad kõrgem. *See polnud küll mõni harilik varjulolija, vaid saksa lendur, päris kõrges kraadis. V. Ilus.
4. aste [astme] (2. täh.), määr. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Ärevus, tuju tõusis kõige kõrgema kraadini. Käsk kõlas juba kraad kurjemalt. Temas oli teatav kraad jultumust. *Mulle paistis, et Timo muutus mu küsimuse peale kraadi võrra kahvatumaks. J. Kross.
5. kõnek kraadiklaas. Paneb endale igal õhtul kraadi kaenla alla. Palju kraad ka näitab?

krapp2 ‹krapi 21› ‹s›

1. bot Vahemere maades, ka mujal kasvav punast värvainet andev taim, punavärvik (Rubia tinctorum)
2. selle taime juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kummeli|õli
farm kummeliõitest saadav meditsiinis ja kosmeetikavahendite valmistamiseks kasutatav eeterlik õli

kummi ‹6› ‹s›

1. kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal vrd kumm Külma-, kuumus-, õli-, kulumiskindel kummi. Kummit tootma. Kummi on hea isolatsioonimaterjal. Venib, vetrub nagu kummi.
▷ Liitsõnad: kõva|kummi, närimis|kummi, toor|kummi, vahtkummi.
2. kummivaik. Araabia kummi 'kummiaraabik'.

kuraare ‹6› ‹s›
mõnede taimede (näit. strühniinipuude) koorest saadav tugev mürk, Lõuna-Ameerika indiaanlaste noolemürk. Kuraare halvab elusolendi närvilõpmed.

kustutama ‹37›

1. põlemisele, hõõgumisele, helendamisele, valgustamisele lõppu tegema, kustuma (1. täh.) sundima. Tuld, tulekahju kustutama. Vihm, sadu kustutas lõkke ära. Kustutab veega süsi, tukke. Põlevat õli, bensiini on raske kustutada. Tuletõrjujad kustutavad põlevat maja. Maja oli leekides, kustutada ja päästa polnud midagi. Kustutasin küünla, lambi, laterna. Mees kustutas sigareti, koni tuhatoosis ära. Majas kustutati kõik tuled. Kustuta elekter, laevalgus ära! | piltl. Kurjategijad kustutasid mitme inimese eluküünla. Kogupauk kustutas vangide elu.
2. kirjutatut, joonistatut vm. maha hõõruma, maha pühkima v. maha kriipsutama. Kustutab kummiga joonise abijooned. Korrapidaja kustutas arvud tahvlilt. Kritseldised tuleb laudadelt kustutada. Kirjutas paar rida, kuid kustutas need kohe. Tsensor kustutas artiklist terve lõigu. | piltl. Tuisk kustutas kõik jäljed. || salvestist v. infokandjalt informatsiooni hävitama. Ühelt magnetofonilindilt on ilmselt midagi kustutatud. Diktofonist on võimalik teksti kustutada. || (nimestikust, liikmeskonnast) välja arvama. Noormees kustutati üliõpilaste nimekirjast. Liikmemaksu mittetasumise pärast kustutati 5 liiget. Teos kustutati kirjastusplaanidest. Siis sa jäid kadunuks, kustutasime su juba elavate kirjast 'pidasime surnuks'. Ta kustutati vanuse tõttu sõjaväe arvelt. *Igal juhul aetakse ta stuudiost välja, kustutatakse koosseisust.. A. Beekman. *Kadunu tuli kirikuraamatust kustutada, vastsündinu sisse kanda. E. Õun.
3. piltl olematuks muutma, lõppu tegema, kaotama. Kui saaks vahepealsed aastad elust kustutada! Ta püüdis oma võlgu osakaupa maksmisega vähehaaval kustutada. Vanemate vastuseis ei kustutanud noorte armastust. Aeg kustutas ta kõhklused. Elumured kustutasid peagi noorte lustakuse. Sellega sa veel oma süüd ei kustuta. Püüdsin teda oma mälestustest kustutada, kuid ei suutnud. Neid sündmusi ei kustuta rahva mälust aastasajadki. Erinevusi, vahesid ei saa ära kustutada. *..mõne kuu eest aga kustutas raske silmahaigus ta nägemise.. E. Vilde. *Ja Vaarao taipab ning muheleb. Ent kohe kustutab ta muheluse näolt.. E. Vetemaa. || tühistama, kehtetuks tunnistama. Uus riigivõim kustutas suure osa talupoegade maavõlgadest. Amnestia ei kustuta karistatust. || rahuldama, vaigistama, leevendama. Kustutasin oma janu veega, õunamahlaga, õllega. Limonaad ei kustuta janu. Kustutas oma janu otse ämbriservast. Kui esimene nälg kustutatud, hakati omavahel vestlema. Esialgu kustutasid poisid oma lugemisjanu, lugemisnälga seikluskirjandusega. Otsib, kelle kallal oma viha kustutada. *Isegi lastes armastad sa ainult nime, laste ilmalekandmisega tahaksid ainult oma auahnust kustutada. A. H. Tammsaare.
4. keem põletatud lubjale vett lisama. Kustutamata lubi 'lubjakivi kuumutamisel saadav veevaba kaltsiumoksiid, põletatud lubi'. Kustutatud lubi 'eelmise veega reageerimisel saadud valge aine'.
5. (post)marki postitempli jäljendiga vm. viisil kasutatuks, väärtusetuks muutma. Kustutatud, kustutamata mark.

kuu|palk [-palga]
ühe kuu eest saadav palk. 30000-kroonine kuupalk. Minu kuupalk oli 5700 krooni. Töötajate keskmine kuupalk. Talle maksti kuupalk ette.

kuurort|ravi
kuurordis saadav ravi

kuu|töötasu
ühes kuus saadav töötasu. Töötajate keskmine kuutöötasu on tõusnud.

kärje|mesi
kärgedest saadav mesi. Lapsed sõid kärjemett. Ta oli algul nagu kärjemesi 'väga hea ja lahke'.

käärimis|saadus
käärimisprotsessi tulemusena saadav aine

köömne|õli
farm köömne viljadest saadav eeterlik õli

küla|leib
külas, külalisena v. külakostina saadav toit (vastandatuna kodusele toidule)

laap ‹laabi 21› ‹s›
vasikate libediku nõrest saadav kümosiini preparaat

lagrits1 ‹-a 2› ‹s›
magusjuurest saadav magusaine. Lagritsaga köhamikstuur.

lagritsa|juur
farm magusjuure ehk lagritsapõõsa juurtest saadav droog

lahendus ‹-e 5› ‹s›

1. mingi ebaselge v. vaieldava probleemi uurimisel saadav tulemus ning otsus; selgus millegi kohta; väljapääs millestki; lahendamine, lahenemine. Probleemile, küsimusele lahendust otsima, leidma. Kuriteo lahendus tuli sealt, kust ei osatud oodatagi. Kas näed asjale muud lahendust? See lahendus ei ole parim. Ootamatu, üllatav lahendus. Korterikitsikusele ei tule niipea lahendust. Probleemi lahendus nõuab aega ja vaeva. *Ainuke troost – surm, ainuke pääsetee – haud, ainuke lahendus – maine ots. A. Liives. || loov (kunstiline, tehniline vms.) idee ning selle realiseering v. realiseerimine (näit. teosena, masinana jne.). Maali kompositsiooniline lahendus on omapärane. Lavastuse revüülik lahendus. Uued tehnilised lahendused tunnistatakse leiutisteks. Moodsa lahendusega ärihoone. || (matemaatika)ülesande vastus. Õige lahendus. Mõistatuste lahendused.
▷ Liitsõnad: häda|lahendus, lõpp|lahendus, põhi|lahendus, tüüplahendus.
2. el gaaslahendus. Välk on vastasmärgiliste laengute lahendus hargneva elektrisädeme kujul.
▷ Liitsõnad: huum|lahendus, kaar|lahendus, koroona|lahendus, pime|lahendus, sädelahendus.

lakmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
keem lakmussamblikust saadav indikaator. Lilla lakmuse lahus värvub leelise toimel siniseks, happe toimel punaseks.

lauda|sõnnik
laudast saadav loomasõnnik. Värske, käärinud, kuiv laudasõnnik.

lavendel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›

1. bot peamiselt Vahemere mail kasvav huulõieline (pool)põõsas, mille üht liiki kasvatatakse ilu- ja lõhnataimena (Lavandula)
2. sellest saadav parfüüm. Parfüümidest sobib meestele lavendel. Lõhnab lavendli järgi.

lavendli|õli
farm lavendlist saadav antiseptiline eeterlik õli

liig|kasu
(seadusega lubatud määra ületavast) kõrgest laenuprotsendist saadav tulu. Kõrtsmikud andsid talupoegadele laenu ning nöörisid selle pealt liigkasu.

liit|värvus
põhivärvuste kombineerimisel saadav värvus

lina ‹7› ‹s›

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.

lobeliin ‹-i 21› ‹s›
keem farm mõnest lobeeliast saadav v. sünteesalkaloid, mis ergutab hingamist

looduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. loodusega seotud, sellest tulenev; looduses esinev, loodusesse kuuluv, loodusest pärinev v. saadav; loodus-. Looduslik valik. Loodusliku tekkega koopad. Metsa looduslik uuenemine. Looduslikud eeldused, tingimused taimekasvatuseks. Looduslik tõke, piir, sadam. Looduslik veekogu. Looduslikud kivid, ehitusmaterjalid. Looduslik värvaine, jää, gaas. Looduslikud mürad ja helid. Kodukaku looduslikud pesapaigad. Looduslik rohu-, karjamaa. Looduslikud kiudained. Looduslikud radioaktiivsed elemendid.
2. sünnipärane; loomupärane. *.. tegemist on veel õide puhkemata loodusliku talendiga. A. Beekman. *Õrnad, suured, uudishimus ja looduslikus elurõõmus põlevad silmad. R. Roht.

loorberi|õli
farm loorberi lehtedest saadav eeterlik õli

lubi ‹lubja, lupja 32› ‹s›
lubjakivi kuumutamisel saadav vees vähe lahustuv valge aine. Lupja põletama. Põletatud ehk kustutamata lubi. Kustutamata lubja reageerimisel veega saame kustutatud lubja. Lupja sisaldav mört. Happelised mullad vajavad lupja. Läks ehmatusest näost valgeks kui lubi.
▷ Liitsõnad: allika|lubi, ehitus|lubi, järve|lubi, kloor|lubi, nõrg|lubi, pulber|lubi, toor|lubi, tükklubi.

lubi|värv
lubjapiimast leelisekindla pigmendi lisamisel saadav vesivärv

maapähkli|õli
maapähklite seemnetest saadav rasvõli

maguna|õli
magunaseemnetest saadav õli

maksuline ‹-se 5› ‹adj›
maksu (2. täh.) eest saadav, kasutada võimaldatav vms., tasuline. Maksulised erakoolid. Maksuline parkla. Kas sissepääs on maksuline?

manilla ‹6› ‹s›
tekst kiubanaani lehtedest saadav kiudaine, millest tehakse peamiselt nööri ja köit, manillakanep

manioki|tärklis
manioki juuremugulatest saadav tärklis

masina|õli
naftast saadav õli masinate määrimiseks

melamiin ‹-i 21› ‹s›
keem karbamiidist saadav kristalne aine plastmasside, lakkide ja liimide valmistamiseks

mere|and
merest saadav v. saadu. Kalad jm. mereannid. Rikkalik toidulaud mereandidest.

metüül|fenool
keem tehn tahkekütuste tõrvadest saadav fenooli lõhnaga värvuseta vedelik mitmesuguste ainete tootmiseks, kresool

mineraal|väetis
põll maavaradest, tööstusjäätmeist v. sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena, anorgaaniline väetis. Pulbrilised või granuleeritud mineraalväetised. Ammoniaagivesi on vedel mineraalväetis. Mineraalväetiste tootmine.

mineraal|õli
tehn hrl. nafta destilleerimisel ja rafineerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu, naftaõli. Tavott on määrdeõlide hulka kuuluv mineraalõli.

montaan|vaha
tehn pruunsöest saadav vaha

mõõte|informatsioon
mõõtmisel saadav informatsioon

määrde|õli
peamiselt naftast saadav süsivesinike vedel segu määrdena

müüdav ‹-a, -at 2›

1. ‹partits.› müümiseks määratud, müügil olev. Müüdav kaup. Ainult osa näitusel olevatest maalidest on müüdavad. See serviis pole müüdav, see on vaateakna dekoratsioon.
2. ‹adj› raha eest saadav; äraostetav, kinnimakstav. Müüdav naine, armastus. Müüdav hing, kohtunik. Kas ajakirjandus on sõltumatu või müüdav?

nafta|bituumen
ehit naftast saadav bituumen

naftaleen ‹-i 21› ‹s›
keem kivisöetõrvast ja naftast saadav teravalõhnaline värvuseta kristalne aine (kasutatakse aniliinvärvide valmistamisel, insektitsiidina jm.), naftaliin

naha|liim

1. naha(jäätmete)st saadav loomne liim
2. liim naha liimimiseks

nard ‹-i 21› ‹s›

1. mõne Himaalajas kasvava healõhnalise palderjanitaolise rohttaime nimetus (hrl. Nardostachys jatamansi)
2. nendest taimedest saadav lõhnaaine ja -õli. *.. neli pikka suitsutuspanni, täidetud nardi, viiruki, kaneeli ja mirriga. Ori süütas põlema lõhnarohud. A. Saareste (tlk).

nardi|õli
nardi juurikast saadav lõhnav õli. *Demetrios, kes kandis siidtoogat ja lõhnas nardiõlist .. L. Metsar.

nelgi|õli
farm nelgipuu õienuppudest saadav õli

neptuunium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem tehislikult saadav radioaktiivne element (Np)

nisu|tärklis
nisuterades sisalduv, neist saadav tärklis

nitro|benseen
keem benseeni nitreerimisel saadav mõrumandli lõhnaga mürgine värvuseta vedelik

nulu|õli
nulu okastest saadav õli. Nuluõli kasutatakse tehnikas, parfümeerias ja meditsiinis.

nõgese|kiud
nõgese mõnede liikide vartest saadav kiud

nädalane ‹-se 5› ‹adj›

1. nädal (v. teat. arv nädalaid) vana. Nädalane imik. Nädalased kassipojad, põrsad. Kutsikas on kahe ja poole nädalane. *Kõik nädalases habemes, juuksed salkus ja kammimata .. R. Sirge.
2. nädala (v. teat. arvu nädalaid) kestev v. kestnud. Naasime nädalaselt ekskursioonilt. Korraldati nädalased täienduskursused. Suvepuhkusele lisaks kuluks ära nädalane talvepuhkus.
3. nädala (v. teat. arvu nädalate) jooksul tehtav v. tehtud, toimuv v. toimunud, saadav, kulutatav jne.; nädala aja peale ette nähtud, nädala. Nädalane toidumoon tuli kaasa võtta. Nädalane koormus, töö, palk, teenistus. Kaupluse nädalane läbimüük. *Kogu nädalane sündmustik ei tõstnud põrmugi Jaani meeleolu .. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|nädalane, kolme|nädalane, mitme|nädalane, mõne|nädalane, paari|nädalane, poolteise|nädalane, ühenädalane; iga|nädalane, läinud|nädalane, mineva|nädalane, möödunud|nädalane, selle|nädalane, tulevanädalane

oksülikviit ‹-viidi 21› ‹s›
tehn poorse põleva aine vedela hapnikuga immutamisel saadav lõhkeaine

oliivi|õli
ka farm õlipuu viljast saadav toiduõli

omaniku|tulu
maj omaniku saadav tulu (kasum, omaniku palk jm.). Omanikutulu jagama. Linn võttis oma ettevõttelt dividendidena miljon krooni omanikutulu.

orsell ‹-i 21› ‹s›
mõnedest samblikest saadav punane värvaine

paber ‹-i 2› ‹s›

1. taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v. lehtmaterjal, hrl. kirjutus- v. pakkematerjalina; ka tükk, leht sellist materjali (hrl. märgivad sisekohakäänded paberit materjalina, väliskohakäänded üksiku lehena). Valge, pruun, rohekas paber. Puhas paber. Õhuke, paks, sile, krobe(line), pehme, kõva, poolläbipaistev, läikiv paber. Heale, halvale paberile trükitud raamat. Hea libe paber. Hea krobe paber akvarellimiseks. Kortsunud, määrdunud, must paber. Ruuduline, jooneline paber. Tükk, leht, pakk paberit. Paberist lilled. Värvilisest paberist kaunistused. Paberis küpsetatud räimed. Lõikas, rebis paberi tükkideks. Toppis paberit suusasaabaste ninadesse. Lastele õpetatakse paberi voltimist. Punases paberis kompvekid. Paberisse pakitud raamat, komps. Keeras pudeli, paki paberisse. Võttis lilled paberist välja. Anna mulle paber ja pliiats, ma jätan oma aadressi. Murdis paberi kokku, pooleks, neljaks ja pistis ümbrikku. Korralikult joonitud paber. Sulg krabiseb paberil. Kritseldab midagi paberile. Vedas igasugu jooni paberile. Viskas paar sõna paberile '(kiire, lohaka kirjutamise kohta)'. Loeb paberilt. Paberile kinnitatud, kleebitud herbaariumitaimed. Rasv jättis paberile pleki. Paber kannatab kõik(e) 'paberile võib kõike, ka valet kirjutada v. trükkida'. *.. te peate õppima loodust jäljendama, esemeid pliiatsi ja söe ja värvidega paberile kandma. E. Maasik. || ‹väliskohakäänetes koos verbidega jääma ja olema› (märgib teoks tegemata jäämist v. esinemist ainult kirjalikes materjalides, ametlikes dokumentides, mitte tegelikkuses). Projekt jäi (ainult) paberile. Õiged otsused ei tohiks ainult paberile jääda. Abinõude plaan oli enamikus paberile jäänud. Tegelikkuses oli farmi olukord hoopis hullem kui paberil. Seltsil on ka esimees olemas – ainult rohkem paberil, tegeliku töö teeb sekretär.
▷ Liitsõnad: ajalehe|paber, alumiinium|paber, alus|paber, filigraan|paber, filter|paber, foolium|paber, foto|paber, halfa|paber, hõbe|paber, hülsi|paber, ilu|paber, indikaator|paber, isoleer|paber, joonestus|paber, joonistus|paber, jõu|paber, kaane|paber, kaitse|paber, kaltsu|paber, kartong|paber, katte|paber, kempsu|paber, kirja|paber, kirjutus|paber, klants|paber, kommi|paber, kompressi|paber, kompveki|paber, kopeer|paber, kloseti|paber, krepp-|paber, kriit|paber, kuivatus|paber, kuld|paber, kärbse|paber, küpsetus|paber, lakk|paber, lakmus|paber, laua|paber, liimi|paber, liiva|paber, läik|paber, maisi|paber, makulatuur|paber, marmor|paber, masinakirja|paber, matt|paber, metall|paber, millimeetri|paber, multš|paber, mürgi|paber, noodi|paber, paberossi|paber, pakke|paber, pakkimis|paber, parafiin|paber, poogna|paber, post|paber, pärgament|paber, raha|paber, riis|paber, sigareti|paber, siid|paber, smirgel|paber, stanniol|paber, suitsu|paber, suurendus|paber, söe|paber, tarbe|paber, tempel|paber, tina|paber, trüki|paber, tsellofaan|paber, tselluloos|paber, tualett|paber, vaha|paber, vana|paber, vatman|paber, vihiku|paber, võileiva|paber, või|paber, WC|paber, õli|paber, ümbrispaber.
2. leht (käsikirjalise) tekstiga. Laud oli täis igasugu pabereid. Võttis sahtlist paki pabereid. Luuletajast järelejäänud paberid. Paber osavõtjate nimedega. Pabereid korraldama, segi ajama. Sorib pabereid, pabereis. Ta ei räägi peast, vaid loeb paberilt. *Puudutan oma vanu pabereid veel ainult sahtlite korrastamise ajal.. A. Must. *Ametnik võttis paberi tõlgi käest, luges.. M. Metsanurk.
3. ametlik kiri, dokument. Käskkirjad, avaldused, aruanded jm. paberid. Kaust, patakas pabereid. Pabereid täitma, vormistama, (korda) ajama. Pabereid kontrollitakse, vaadatakse läbi. Direktor kirjutas paberi(te)le alla. Paberid pensioni taotlemiseks. Ülikooli astumiseks vajalikud paberid. Viisa saamiseks on mul paberid sisse antud. Viis paberid pedagoogikainstituuti. Kapten läks sadamasse pabereid klaarima. Teie paberid on korras, võite edasi sõita. Karistustest on ta paberid puhtad. Esitas paberi pärimisõiguse kohta. Näitas ette paberi, et korter on tema nimel. Suuline luba on olemas, ametlik paber veel tulemata. Paberite järgi on ta lätlane. Koha paberid on veel isa nimel. Vaata paberitest järele, kui palju on talul põllumaad. Raamatupidaja teeb ainult seda, mida paber ette näeb. || ‹hrl. pl.› kõnek (kitsamas tähenduses haridust tõendava dokumendi kohta). Tsiviillenduri, kaugsõidukapteni, paadijuhi paberid. Traktoristil on esimese liigi paberid. Esimene lend paberitega laevajuhte, santehnikuid. Paberite järgi on ta tüürimees. Tal on tõpratohtri paberid taskus. Pärast kursuste lõpetamist anti igaühele isegi paber.
▷ Liitsõnad: tempel|paber, võla|paber, väärtpaber; arsti|paber, autojuhi|paber, inseneri|paber, juhi|paber, kapteni|paber, laeva|paber, lenduri|paber, meistri|paber, selli|paber, traktoristi|paber, tõu|paber, äripaberid.
4. kõnek paberraha; van väärtpaber, veksel. Kaks sajalist, kümnekroonist paberit. Rahakotis paistis tal olevat siniseid ja punaseid pabereid. Taskud olid tal krabisevat paberit pungil täis. *.. ja kõik maksan kinni – sularahaga – ka kulla, hõbeda või paberiga! E. Vilde.
5. van tapeet. *Tema lumivalgeil või moodsa lillelise paberiga löödud seintel ripuvad tähtsate meeste pildid.. M. Metsanurk.

palderjani|ekstrakt
farm palderjanijuurtest saadav ekstrakt

palmi|vaha
vahapalmide tüvedelt saadav vaha

panga|laen
pangast saadav laen

pealis ‹-e 4› ‹s›

1. pealmine osa. Mütsi ülemist, põhjaosa nimetatakse pealiseks. Krae koosneb pealisest ja aluskraest. Siidist pealisega vatitekk. Suitsukala või muu suupärase pealisega võileivad.
2. van kauba hinnale lisaks antav v. saadav raha vms. *Ta oli tähelepanelikult jälginud, millise .. nutikusega ta oma vigadega koormatud vana hobuse märksa parema vastu vahetas, saades isegi pealist. E. Vilde. *„See polnud kauba sees.” – „Igal kaubal on oma pealis..” A. H. Tammsaare.

peedi|suhkur
suhkrupeedi juurikate mahlast saadav suhkur

penitsilliin ‹-i 21› ‹s›
farm rohelistest hallitusseentest saadav ning eriti põletikuliste haiguste puhul tarvitatav antibiootikum. Penitsilliini süstima. Penitsilliin tablettides.

petrolaatum ‹-i, -it 2› ‹s›
keem naftast saadav määrdeõlide puhastamise jääk

petrooleum|valgustus
petrooleumi põletamisel saadav valgustus

pigi ‹11› ‹s›

1. tõrva ja õlide destilleerimisel saadav must tahke v. viskoosne jääkaine. Pigi keetma. Pigiga immutatud niit, takud. Lind jäi jalgupidi pigisse kinni. Must kui pigi. Kleepuv kui pigi. Olime kui pigis: ei pääse edasi ega tagasi. Hüüdnimi jäi talle külge kui pigi. *Tint nägi mind tänaval õllega ja oli küljes nagu pigi: muud kui kirjuta alla! O. Luts. || mingi muu sellekujuline aine (ka tumeda sitke mustuse v. liga kohta). Piipu, suitsulõõridesse koguneb pigi.
▷ Liitsõnad: kingsepapigi; lapse|pigi, piibu|pigi, tarupigi.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl täbar olukord. Nüüd alles olid nad pigis, raha polnud kusagilt võtta. Poiss on omadega pigis mis pigis. Nii nagu natuke keerulisem olukord, oled kohe pigis. Me istume siin kenasti pigis, pole autojuhti. Uue esimehe leidmisega on nad pigis, jäävad pigisse. Jäi eksamil vastamisega päris pigisse. Ilma dokumentideta võib tee peal pigisse jääda. Tee teistele head, jääd veel ise pigisse! Võid veel sattuda niisugusesse pigisse, et sa sellest välja ei rabelegi. Sinuta oleksime hirmsa pigi sisse sattunud. Rääkis enda pigisse. Küll tema su igasugusest pigist välja aitab! Kuramuse pigi – jätavad meid nälga! *..kuhu ta nüüd, öösel, enam läheb. Lihtsalt pigi. Ehk saaksite Ainole öömaja anda? O. Tooming.

pikriin|hape
keem tehn fenooli (1. täh.) nitreerimisel saadav kollane kristalne pulber, trinitrofenool

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

piparmündi|õli
farm piparmündi õitest ja lehtedest saadav aromaatne eeterlik õli. Piparmündiõlis on rohkesti mentooli.

polü|eteen
keem eteeni polümeriseerimisel saadav valge elastne pehme materjal

polü|propeen
keem propeeni polümeriseerimisel saadav läbipaistev v. valge heade dielektriliste omadustega materjal

polü|stüreen ‹-i 21› ‹s›
keem fenüületeeni polümeriseerimisel saadav läbipaistev värvuseta v. kollakas heade dielektriliste omadustega rabe materjal

pomerantsi|õli
pomerantsikoorest saadav eeterlik õli, lõhna- ja maitseaine

pool|koks
tahkekütuse utmisel saadav tahke jääk

pulke ‹6› ‹s›
agaavimahla kääritamisel saadav alkohoolne jook Mehhikos. *.. joon oma keele pehmeks mingisuguse vahutava pulkega, mis lõhnab mulla ja vaigu järele.. A. Kurfeldt (tlk).

punktaat ‹-taadi 21› ‹s›
med punkteerimisel saadav vedelik

purpur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. purpurtigudest saadav hinnaline värvaine; selle lillaka varjundiga punane värvus. Muinasajal kuulus Tüürose purpur. Puhas purpur näib varjus mustana. Purpuri värvi kangas. Kirsstume purpur. || piltl miski, mis on purpuri värvi. Vahtrad on endalt purpuri heitnud. Sügav purpur värvib neiu palgeid. *Kauguses kattus meri juba purpuri ja kullaga.. O. Samma (tlk).
2. (purpuriga värvitud) purpurpunane kangas v. rüü. Purpuriga kaetud hobune. Kuninga õlgade ümber pandi purpur. Purpurisse riietatud, purpuris doodž. Kardinal kannab kiriklikku purpurit. Purpurist väejuhimantel, tuunika, baldahhiin.
3. med veritähnus

putuka|punane ‹s›
kuivatatud košenillitäidest saadud ergas punane värvaine; sellega saadav värvitoon. *Koloriidilt esineb varasemates vaipades pehme taimevärvi palett. Hilisemate vaipade naastdekooris domineerib tugev putukapunane. H. Kuma.

puurkaevu|vesi
puurkaevust saadav vesi. Tartlased joovad puurkaevuvett.

puur|südamik
mäend geol südamikpuurimisel saadav silindriline kivimiproov

puu|sinine
sinipuu puru v. laastudega keetmisel saadav tumesinine värvus, viiulivärv

puuvillaseemne|kook
põll puuvillaseemneõli tootmisjäägina saadav õlikook

puuvillaseemne|õli
puuvillaseemneist saadav õli

puuvilla|tselluloos
puuvillas leiduv, puuvillast saadav tselluloos

põhu|sõnnik
põll põhku allapanuna kasutades saadav sõnnik

põlevkivi|bituumen
ehit põlevkivist saadav bituumen

põlevkivi|koks
tehn põlevkivist selle termilisel töötlemisel saadav koks

põlevkivi|toorõli
keem põlevkivist saadav toorõli

põlevkivituhk|-portlandtsement
ehit portlandtsemendi klinkri ja põlevkivituha koos jahvatamisel saadav tsement

põlevkivi|õli
keem põlevkivist termilisel töötlemisel saadav õli. Põlevkiviõlide keemiline koostis võib olla erinev.

põllu|majanduslik
põllumajandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, põllumajandusalane, põllumajandus-. Põllumajanduslik tootmine, maaparandus. Põllumajanduslikud ettevõtted, õppeasutused. Põllumajanduslik artell nõuk kolhoos. Põllumajanduslikud kutsealad. Põllumajanduslik ajakiri, õppefilm. || põllumajanduses kasutatav v. kultiveeritav; põllumajandusest saadav. Põllumajanduslik maa. Põllumajanduslik inventar. Põllumajanduslikud kultuurid. Põllumajanduslik tooraine tööstusele. Põllumajanduslik toodang. || põhiliselt põllumajandusega tegelev. Põllumajanduslik riik, piirkond.

põllu|saak
põllult saadav saak. Tänavu oli hea, kehv põllusaak. Põua tõttu jäid põllusaagid nigelaks. Põllusaak oleneb nii ilmast kui põllust.

pöörd|teoreem
mat antud teoreemi eelduse ja väite vahetamisel saadav teoreem

püridiin ‹-i 21› ‹s›
keem kivisöetõrvast saadav iseloomuliku terava lõhnaga mürgine värvuseta vedelik, millest sünteesitakse värvaineid, ravimeid ja pestitsiide

pürrool ‹-i 21› ‹s›
keem peam. kivisöetõrvast saadav iseloomuliku terava lõhnaga, värvuseta, õhuhapniku toimel pruunistuv vedelik, millest toodetakse ravimeid

raffia|kiud
raffiapalmi lehtedest saadav pehme kiud. Raffiakiududest punutud matid, korvid.

rapsi|õli
rapsiseemnetest saadav toiduõli

realiseerimis|kahjum
maj müümisel saadav kahjum

realiseerimis|kasum
maj müümisel saadav kasum

rendi|raha
rendimaksuks minev v. vajalik raha; rendina saadav raha. *Ostuperemehed ei tea, kuidas võlaprotsente tasuda, rentnikud – kust rendiraha võtta. J. Kärner.

rendi|summa
rendiks makstav v. rendist saadav summa. *Üksi Liivimaalt saadi pärast [mõisate] reduktsiooni rendisummade näol aastas umbes 543 000 riigitaalrit .. E. Öpik.

reserpiin ‹-i 21› ‹s›
farm teat. troopilisest ronitaimest saadav alkaloid, vererõhku ja vaimset pinget alandav ravim

riitsinus|õli
riitsinuse seemnetest saadav värvitu v. kollakas kuivamatu õli, kastoorõli. Riitsinusõlil on lahtistav toime.

rohu|saak
rohumaadelt saadav saak. Karjamaade rohusaak. Põud kahandab rohusaaki.

rohu|sööt [-sööda]
heintaimedest saadav sööt

roosi|õli
farm roosi kroonlehtedest saadav lõhnav eeterlik õli. Bulgaaria roosiõli. Roosiõli kasutatakse lõhnaõlide valmistamisel.

roo|suhkur
suhkruroost saadav suhkur; sahharoos

rosmariini|õli
farm rosmariini lehtedest ja õitsvaist võrseist saadav õli

ruudi|seeme2
aiand ruudilt [2] saadav seeme

rõiva|palk [-palga]
rõivastena saadav töötasu, riidepalk. *Sulasel oli riidepalk, kaaluga võttis vastu. H. Keem.

rõmm ‹-i 21› ‹s›
mäend rõmmianalüüsil saadav raskete v. maakmineraalide kontsentraat

räbu|kiudaine
keem ränihapperikkast räbust saadav tehiskiudaine

räbu|vatt
tehn räbu töötlemisel saadav mineraalvatt

sae|vineer
ehit saagimisega saadav vineer

sambliku|värv
samblikest saadav värvaine. Orsell ja mõned teised samblikuvärvid.

sanatoorne ‹-se 2› ‹adj›
sanatooriumis saadav, sanatooriumile omane; sanatooriumi laadi. Sanatoorne ravi. Sanatoorne internaatkool, pansionaat.

sandli|puit
troopikapuudelt saadav lõhnav väärispuit

sandli|õli
farm valgest sandlipuust saadav õli

sauna|leil
saunas saadav, võetav leil. Viheldi kõrvetavas saunaleilis. Saunaleilil on tähtis koht rahvameditsiinis.

sauna|soe ‹s›
saunas esinev, sealt saadav soojus, saunakuumus. Nägu õhetas veel saunasoojast.

seesami|õli
seesamiseemnetest saadav (toidu)õli

sega|väetis
põll lihtväetiste mehaanilisel segamisel saadav väetis

seismogramm ‹-i 21› ‹s›
seismograafi abil saadav maavärina (ka tuumaplahvatuse, lõhkamise vms.) üleskirjutus. Seismogrammi analüüs.

sette|sool [-a]
soolajärvedest saadav sool

sidruni|essents
sidruniõlist saadav aromaatne (toidu)essents

sidruni|õli
sidrunipuu viljakestadest, õitest ja lehtedest saadav eeterlik õli, mida kasut. parfümeerias, meditsiinis ja kulinaarias

sisal ‹-i 2› ‹s›
tekst mitme agaaviliigi lehtedest saadav tugev kiudaine, millest tehakse köit, põrandamatte jm.

soja|õli
sojaubadest saadav toidu- ja tehniline õli

solaar|õli
tehn naftast saadav tööstuslik õli

soodus|krediit
maj soodustatud tingimustel saadav krediit

soodus|laen
soodustatud tingimustel saadav laen. Põllumehed taotlevad sooduslaenu.

sort ‹sordi 21› ‹s›

1. headusjärk, väärtusklass. a. (tootel). Ekstra, kõrgema, I sordi jahu. Suurem osa piimast läks teise sorti. Kolmanda sordi tubakas. Esimese sordi heeringas on teise sordi omast kallim. Veinidest pruugib ta ainult kõrgemaid sorte. Tundub olevat paremat sorti konjak. See on kehvemat sorti kangas. *See [= viin] toodi Tartust.., alam sort punase, kõrgem sort valge lakiga korgitud. H. Raudsepp. b. (laiemalt millegi v. kellegi väärtust hinnates). Valisime keskmist sorti kõrtsi. Kas paremat sorti paati pole? Need filmid on kõige odavamat sorti värk. See tsikkel on esimese sordi riist. Ta sihib uhkemat sorti tüdrukuid. Peab Minnit madalamat sorti naiseks. Alamat sorti rahvas. Ukse taga seisis keegi paremat sorti isand. Jalad on tal kõrgemat sorti. Vahendaja osutus esimest sorti närukaelaks. *Ega kündja ole lihtinimene. Ta nagu veidi kõrgemat sorti.. A. Kalmus.
2. põll aiand hrl. aretuse tulemusena saadav majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste taimede kogum. Minu isa aretatud sordid. Sellest liigist on aretatud tuhatkond sorti. Varajased, hilised sordid. Viljapuude külma-, talvekindlad sordid. Maasika tihedapuhmikulised, magusad sordid. Datli kohalikud sordid. Savimuldadele sobivad sordid. Saagikuse, maitseomaduste poolest erinevad sordid. Rajoonitud sordid. Külvati kolme sorti otra, parimat sorti lina. 'Ants' ja 'Ando' on head sorti kartulid. Aias kasvavad 'Kuldrenett', 'Talvenauding' ja mitmed teised sordid.
▷ Liitsõnad: daalia|sort, datli|sort, kaera|sort, kapsa|sort, kartuli|sort, kirsi|sort, lille|sort, muru|sort, nisu|sort, odra|sort, pirni|sort, ploomi|sort, riisi|sort, roosi|sort, rukki|sort, taime|sort, teravilja|sort, tomati|sort, tubaka|sort, viljapuu|sort, õunasort; sügis|sort, tali|sort, tööstus|sort, valik|sort, võrdlus|sort, võõrsort; aretus|sort, ema|sort, hübriid|sort, kloon|sort, liin|sort, populatsioonsort; lemmik|sort, uudissort.
3. mingi(te) tunnus(t)e põhjal eristatav (ja liigitatav) esemete, olendite, nähtuste rühm; liik, laad, tüüp, mast. Küpsetasin nelja sorti pirukaid. Siin on igat sorti jalavarje, alates sussidest ja lõpetades saabastega. Panin pesu kappi sortide järgi: linad vasakule, käterätid paremale. Armastab sibulat, küüslauku ja muud seda sorti söödavat. Eelistab paksemat sorti suppe. Palun üks väiksemat sorti kapsapea. Pliiatsikarbis oli kolme sorti sinist: hele-, tume- ja lillakassinine. Ta on hoopis teist sorti kui vend. Mart on sinu sorti inimene. Ta on seda sorti naisi, kelle ilu muutub aastatega ainult küpsemaks. Poiss on väänkael, isemeelset sorti. Too naine on sitkemast sordist. On üks sort inimesi, kes kunagi millegagi rahul pole. Siin töötab inimesi igast sordist. Kannatas kahte sorti rahvas: lapsed ja päris vanad. Tahaksin abiliseks mõnd nooremat sorti inimest. Seda sorti hulljulgus viib elu edasi. Laseb lendu igat sorti toorusi. Mul on mitut sorti muresid. Algas tugevamat sorti paduvihm. *Olevat kunstnik ja see sort on ikka rehkendamises nõrk.. H. Raudsepp. || sarnase tehnoloogiaga (sarnase retsepti järgi) valmistatud toodete rühm
▷ Liitsõnad: juustu|sort, leiva|sort, vorsti|sort, õllesort.

spektrogramm ‹-i 21› ‹s›
füüs spektrograafi abil saadav spektri kujutis, spektri foto. Tähe spektrogramm.

spinati|mahl
spinatitaime lehtedest ja vartest saadav mahl

spordi|märk [-märgi]
nõuk järgunormi täitmise eest saadav rinnamärk. *Jaagu sinise suusapluusi vasakul taskunurgal säraski uus, kuldsete tähtedega ilustatud spordimärk.. U. Leies.

stardi|kiirendus
sport äratõukest saadav kiirendus startimisel

streptomütsiin ‹-i 21› ‹s›
farm kiirikbakteritest saadav antibiootikum. Streptomütsiini süstima.

strofantiin ‹-i 21› ‹s›
farm teat. strofandi seemneist saadav glükosiid, mida kasut. südametalitlust tugevdava ravimina. Strofantiini süstima.

suruõhu|energia
suruõhust saadav energia. Puurimisel kasutatakse elektri- või suruõhuenergiat.

sõnajala|ekstrakt
farm maarjasõnajala risoomist saadav paelussi väljutav ravim

söe|koopia
kopeerpaberi abil saadav koopia

sümaas ‹-i 21› ‹s›
keem pärmist kõrgsurve abil saadav ensüümide kompleks

taime|värv
taimedest saadav värvaine. Mahedad taimevärvid. Henna on taimevärv. Vanasti värviti lõngu ja kangaid taimevärvidega.

taime|õli
õlitaimede seemnetest ja viljadest saadav õli. Oliivi-, rapsi-, sojaõli jt. taimeõlid. Rafineeritud ehk puhastatud taimeõli.

tainas ‹taina 19› ‹s›
hrl. jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete (näit. rasva, muna, pärmi) kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks, taigen. Vetruv, sitke, paks, vedel tainas. Pühadesaia tainas. Tainast sõtkuma, rullima, segama, kastma. Õde kloppis, lõi kausis tainast. Sõelusin jahu, veeretasin tainast. Tainas on kerkimas. Vormis tainast kringli. Pani lusikaga tainast pannile. Pingutasin ajusid, aga pea oli otsekui tainast täis 'uimane, raske'. *Tõin leivajahu koju. Hakkasin tainast seadma. I. Sikemäe. *Leib nagu tainas. Nätske nagu matsalka. I. Jaks. || (hakklihamassi kohta). Segab pikkpoisi tainast. || tainjas mass. Pärast veega segamist moodustab sideaine taina. *Harjasevõtmiseks tehti nisu- või rukkijahust paks pärmiga tainas, millega lapse pea kokku määriti .. A. Viires.
▷ Liitsõnad: biskviidi|tainas, hapu|tainas, hapukoore|tainas, keedu|tainas, koogi|tainas, leht|tainas, leiva|tainas, liiva|tainas, mure|tainas, nuudli|tainas, piparkoogi|tainas, pärmi|tainas, saiatainas; kotletitainas; kipsi|tainas, lubja|tainas, tsemenditainas.