[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sallima ‹42›
kellegi v. millegi suhtes rahulikult, heatahtlikult meelestatud olema; kedagi v. midagi taluma, välja kannatama. Paistis, et Hilda sallis oma venda väga. Teda salliti, kuid temaga ei seltsitud. Kõige vähem sallis ta oma nooremat poega. Ta oli minuga kannatlik ja salliv. Ta sallib mind veel vähem kui koer luuavart 'ei salli üldse'. Miks sa mind sugugi, põrmugi ei salli? Ma ei salli seda meest silmaotsas(ki) 'sugugi mitte, mitte vähimalgi määral'. Mine ära, ma ei salli sind! Ta ei salli võltse inimesi. Niisugust riiukukke ei võinud keegi sallida. Triinu ei salli loomi. Viina polnud Karla kunagi sallinud. Härra ei sallinud tülitamist. Direktor ei salli vasturääkimist, tühje sõnu. Kuidas te võite sallida sellist käitumist! Kes meist salliks solvanguid. Ausa mehena ei salli ta valskust ja kõverust. Siin majas ei sallitud, et laps täiskasvanute jutule sõnakese vahele poetas. Koer ei sallinud võõraid inimesi, silitamist. *Siin kirjeldab ta ka muinaseestlaste usku, mis olevat sallinud kannibalismigi.. J. Peegel. | salliv tolerantne. Salliv suhtumine võõramaalastesse, eriarvamustesse.