[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sarnasus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as sarnane (1. täh.)); sarnased jooned, omadused vms. Sarnasus õdede ja vendade vahel. Kaksikute erakordne sarnasus. Poja suur sarnasus isaga. Nende näos pole vähimatki sarnasust oma vanematega. Väliselt oli meestes palju, mõnevõrra sarnasust. Nende käitumises, elulaadis on sarnasust. Hundikoera sarnasus hundiga on silmatorkav. Majade sarnasus muudab uuslinna igavaks ja monotoonseks. Nimede puhtjuhuslik sarnasus. Isuri keeles esineb sarnasusi soome idamurretega.
2. mat kahe kujundi omadus teat. teisendusega kujutuda teineteiseks. Kolmnurkade, hulknurkade sarnasus.