Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
satiir ‹-i 21› ‹s›
1. isiku v. ühiskonna pahede ja puuduste tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge. Ühiskondlik satiir. Krõlovi valmide terav satiir. Teose, kirjaniku tabav, vihane, piitsutav satiir. Autor kirjeldab olusid hävitava, halastamatu satiiriga. Satiiri ja huumoriga pipardatud karikatuurid. Satiir on olulisemaid koomilise vorme kunstis.
2. naeruvääristava ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos (luuletus, näidend, jutustus vm.). See teos on poliitiline satiir. Horatiuse satiirid. Kreutzwaldi satiir „Tuisulased”.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |