[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seal|juures ‹adv›

1. midagi tehes v. millegi toimudes, seejuures; ühtlasi, samal ajal. Mehed tegid aeda, ajades sealjuures juttu. Nõid tegi mõned käeliigutused, pobisedes sealjuures arusaamatuid sõnu. Tüdruk ulatas tervituseks käe ning naeratas sealjuures vallatult. Ta on väga elav ja sealjuures huvitav inimene. Uks avanes kergesti, kuid kräuksatas sealjuures kõvasti. *.. näitas teravaid kihvu ja susises nagu uss. Sealjuures sirgusid ta [= kassi] kiskjaküüned pikkadeks konksudeks. R. Sirge.
2. sealhulgas. *Seetõttu koosnes eesti kirjasõna oma olemasolu esimestel sajanditel .. vaimulikest, sealjuures ülekaalukalt tõlkelistest raamatutest.. A. Vinkel.