[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sekundaarne ‹-se 2› ‹adj›
teisene. a. hiljem lisandunud v. tekkinud. Murdeeas kujunevad sekundaarsed sugutunnused. Siirded on sekundaarsed kasvajakolded. Sekundaarne 'hilisem, näit. muust haigusest tulenev' verejooks, nahalööve. Mitmeaastastel taimevartel esineb sekundaarne paksenemine ehk teiskasv. Sekundaarsed 'kivimite murenemisel tekkivad' mineraalid. Kogutakse vanapaberit, vanametalli jm. sekundaarset toorainet. Selles sõnas esinev „h” on hilistekkeline, sekundaarne häälik. Primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid. *.. torn on ringmüüri suhtes sekundaarne, rajatud sellest mõnevõrra hiljem. K. Aluve. b. teisejärguline, kõrvaline. Sõnal on põhitähenduse kõrval mitu sekundaarset tähendust. Materiaalne heaolu oli luuletaja meelest sekundaarne.