[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kunagi ‹adv›

1. ‹jaatavas lauses› (ebamäärase, kindlalt piiritlemata aja kohta:) mingil ajal, millalgi. a. (minevikus). See võis kunagi varem nii olla. Kunagi aastate eest. Olen seal käinud kunagi lapsena. Lõhavere linnamäel seisis kunagi Lembitu linnus. Kunagi on siin lainetanud meri. Kunagi töötasime koos. Enn oli ka kunagi kooliõpetaja. Kas see pleekinud riie on kunagi tõesti sinine olnud? Unusta, mis kunagi oli! *Läksin, valvsus treeningutugevates jalgades, hüppasin või astusin, kuidas kunagi. A. Maripuu. b. (tulevikus). Seletan sulle kunagi hiljem. Tule kunagi meile! See raamat läheb kunagi hinda. Kunagi sa seda veel kahetsed! Tahan seal kindlasti kunagi ära käia. Kunagi tuleb nagunii surra.
2. ‹eitavas lauses› mitte mingil ajal, korral v. juhul, iialgi, eales(ki). Ta ei tee seda kunagi. Nemad ei tule siia enam (mitte) kunagi tagasi. See lugu ei lähe mul kunagi meelest ära. Tal pole kunagi aega. Tõnis ei tule (mitte) kunagi täpselt. Nii vihasena pole teda kunagi varem nähtud. Head pole ta meist kunagi rääkinud. Kunagi pole liiga hilja end parandada. *Tahan ainult, et see kunagi ei lõpeks: ei täna, homme, ei kümne aasta pärast. H. Raudsepp.
3. iganes, iial, eales, üldse. Oled sa kunagi kuulnud, et isa valetab? Kauneim taies, mis kunagi loodud. See on nüüd mulle selgem kui kunagi varem.
4. nagu- v. kui-võrdlusega seostuv rõhutav sõna: ikka, teadagi. Võitles nagu julge mees kunagi. Häbenesin nagu süüdlane kunagi. Enesekindel nagu noor inimene kunagi. Armastas käsutada nagu perenaine kunagi. Käed karedad nagu töömehel kunagi. Nad olid ühte nägu nagu õde ja vend kunagi. Ta hääl kõlas karmilt nagu arupärijal kunagi. Eks ole temalgi, nagu inimesel kunagi, omad head ja vead. Metssea põrsad on kui põrsad kunagi, ainult et triibulised. Aeg kulus ruttu nagu pühade ajal kunagi. Tralliti nagu maapidudel kunagi. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsastus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

selge ‹1› ‹adj›

1. hästi loetav, nähtav, kuuldav v. haistmisega tajutav. Ilus selge käekiri, allkiri. Kirjutab suurte selgete tähtedega. Hästi selge foto. Liivasse on jäänud selged jalajäljed. Kännult võis lugeda selgeid aastarõngaid. Keerab binokli selgemaks. Teadustajalt nõutakse selget diktsiooni. Laulab selge ja puhta häälega. Kostis selge kellahelin. Jagas vaikseid, kuid selgeid korraldusi. Kasukas levitab selget koirohu lõhna.
2. kindel, vaieldamatu, mitteebamäärane, ilmne. Neil on selge edu, paremus, ülekaal. Selged haigustunnused. Luuvalu on selge märk, et läheb sajule. Ütleb selge sõnaga 'keerutamata', mida ta asjast arvab. Tulin siia selge kavatsusega leida endale töökoht. Päikesekiirguse ja nahavähi vahel on täheldatud selget seost. Plaan hakkas võtma järjest selgemaid piirjooni. Hädaohust annab selget tunnistust järgmine asjaolu. Tuleb teha selget vahet autori ja minategelase vahel. Nüüd on meie vahekorrad, suhted, sotid täiesti selged. Ei julge selget seisukohta võtta. Silme ees seisis selge siht. Selge ülesehitusega teos. Ületas selges võiduseisus mõtlemisaja. Isa häälest kostis selge rahulolematus. Mine tee selgeks, kes on kes. Nüüd on juba selge, et me õhtuks pärale ei jõua. Algusest peale oli selge, et see asi hästi lõppeda ei saa. Peagi sai selgeks, mis saatus meid siin ootaks. Nüüd on enam kui selge, selgem kui selge, selgemast selgem, et viivitada ei tohi. Sõda pidi varsti lõppema, see oli selge. Tema käeliigutus oli selge ning ilmekas. Võõra päritolust ei olnud midagi selgemat teada. Pole veel päris selge, kummal on õigus. Üks mis selge, üks oli selge: nii ei või see kauem kesta. Ükskõik, kuidas otsustatakse, aga olgu üks selge sott. *Tiina aga ei teadnud veel, kas neist saab siia majja tänavuseks suvitajaid. See tuli küsida selgeks.. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge.
3. arusaadav, mõistetav. Seaduste keel peab olema üheselt selge. Professori loengud on selged ja süsteemipärased. Mehe kavatsus oli kõigile selge. Kas sul on selge, mis sul teha tuleb? Tegin näo, nagu oleks mul kõik selge. Kogu asi oli korrapealt selge. Nende sõnade mõte peaks juhmilegi selge olema. On iseenesest, pikematagi, seletamatagi selge, et.. See oli väga selge unenägu. Kõik segane sai selgeks. Püüdsin talle selgeks teha, et ta eksib. Püüab teistele märkide abil midagi selgeks teha. Kõigepealt pead ise selgeks mõtlema, kas see amet sulle sobib. Jutud tuleks kiiresti selgeks rääkida. Küsimus vaieldi selgeks. Sa ei taha minna, selge see. Homme kell kaks siinsamas, selge? Ah nii on lood, selge! Ära kedagi võõrast sisse lase! – Selge. || (millegi oskamise, kätteõppimise kohta). Tal on töö, amet selge. Kas poisil on tähed, lugemine juba selge? Õppetükid ei ole veel päris, täiesti selged. Inglise, soome keel on tal selge. Õppis suvel ujumise, rattasõidu selgeks. Laulupeolaulud on selgeks õpitud. Näidend olgu pühadeks selge. Võõrsil tuleb sealne keel selgeks õppida. Küll ma õpetan sulle tantsimise selgeks. Linnupojad on lendamise selgeks saanud. Kui sõna selge, siis joru julge. *Suurt muret tal aga ei ole.., sest talu talitus on Minnal juba selge kui viis sõrme. M. Raud. || kõnek (milleski arusaamisele jõudmise v. ülevaate omandamise kohta). Reisikaaslastest on mul nüüd selge pilt. Selge pilt, kuidas asi ajalehte jõudis: Koger lobises reporterile liiga palju. Elmari jutust sai pilt lõpuks selgeks. Tema jutust ei saanud küll selget sotti, selget otsa kätte. *.. ta ei saanud siis tema sonimise sõnadest ka midagi kindlamat, selgemat otsa. J. Järv.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge; sõna|selge, vormiselge.
4. klaar, puhas, millestki segamata. a. (vedeliku kohta:) läbipaistev; ant. sogane, hägune. Selge jõgi, järv, allikas. Allikavesi on kristalselt selge. Kaevus on selge puhas vesi. Läbi selge vee paistab ojakese liivane põhi. Selged kastetilgad sädelesid lehtedel. Hea leem, puljong peab olema selge. Lasknud kohvil tõmmata, valas ta selge vedeliku tassidesse. Kask annab selget, läbipaistvat mahla. Mida selgem vesi, seda segasem põhi. Millal savine vesi selgeks saab. b. (ilma kohta:) pilvitu v. sombuta. Hommikune selge taevas ennustas head ilma. Taevas oli täiesti selge, mitte pilveraasugi. Taevas tõmbub juba selgemaks. Selge päikeseline ilm. Ilm oli selge ja külm. Haruldaselt selge hommik, suveõhtu. Selged kuuvalged ööd. Sügisel juhtub harva selgeid päevi. Õhtu eel läks selgemaks. Hommikune vines päike on nüüd selgeks läinud. Kevadine selge õhk. Käsk tabas teda nagu välk selgest taevast 'väga ootamatult'. *.. kui jõulud lumega lähenesid, kui tuli jaanuar oma selgete külmadega.. R. Kolk. c. särav, hele, kirgas. Aknaklaasid nühiti märja ajalehega selgeks. Selge peegel, kristall. Lapse suured selged silmad. Selgeid silmi on ähmastanud raev, palavikuudu. Mehe murelik nägu lööb, tõmbub selgemaks 'rõõmsamaks'. *.. suviõunad kirikumõisa aias helendasid läbipaistvatena ja selgetena.. M. Pedajas (tlk). d. korralik, laitmatu, täiuslik, ehtne. Ilusa selge kõlaga klaver. Selged riimid. Ornamendi selged proportsioonid. See on ju selges saksa keeles! Kas sa ei saa selgest maakeelest aru? *Kui me midagi saatuselt palume, siis kõigepealt seda, et ta hoiaks selgena meie tõetundmise. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hõbe|selge, klaas|selge, kristall|selge, pisar|selge, vesiselge.
5. läbinisti ühest ainest, ilma mingi lisata. Ehted on selgest kullast ja hõbedast. Puusärk oli raske: selge tammepuu. Vasikas kasvab üles selge piima peal. Vitsutab süüa selget pekki. Terve kotitäis selget püülijahu. Selgest siidist rätik. *Et mägi selgest liivast koos seisis, langesid augu kaldad sagedasti sisse.. A. H. Tammsaare.
6. täielik, päris, lausa. Selge õnn, õnnetus, juhus. Neidu vaadata on selge rõõm. See pole töö, vaid selge lust. Abiellusime selgest armastusest. Silmad täis selget tigedust. See on lihtsalt selge laiskus, lohakus, hooletus, rumalus, liialdus. Sellega tegi ta küll selget ülekohut. Sinu jutt on selge vale, laim, väljamõeldis. See on selge tõsi, mis ma räägin. Ta on teistele selgeks ristiks. Käia restoranis lõunatamas oleks selge priiskamine. Paks kiht musta mulda – selge kullaauk! Tuleb välja, et ta on selge anarhist. Pärast vihma oli roheline jälle päris selge roheline. *Marjad praegu hinnas, ega ma seal [= metsas] muidu küüruta, nopin selget raha. P. Krusten. *Sest, Jumal paraku, nad on veelgi oma südame põhjas selged paganad, kuigi on Kristuse õpetuse vastu võtnud.. F. Tuglas (tlk).
7. mõistuselt normaalne, täie teadvusega; tasakaalukalt ennast valitsev, taibukas, arukas, kaine. Mees ajab imelikku juttu, ta pole vist päris selge aruga. Kõrgest palavikust hoolimata püsis ta mõistus selge. Haige sonib ja sonib, selgemaid hetki tuleb harva ette. Inimene elagu selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järgi. Ükski selge aruga, mõistusega inimene ei tee säärast tempu. Teeb suures vihas mõndagi, mida selge peaga kahetseb. Ärkas hommikul täiesti selge ja puhanud peaga. Kuulub meie klassi kõige selgemate peade hulka. Pea valutas, kuid mõtted olid täiesti selged. Peas polnud ühtki selgemat mõtet. Liider on terase mõistuse ja teistest selgema pilguga. *Ei, poju, minu meeled on selged, aga sinul pole täit aru peas. A. H. Tammsaare. || mittejoobnud, mitte purjus. Selge peaga mõistlik mees, aga kui viina saab, siis kipub märatsema. Sa oled purjus, mine maga pea selgeks! Selgemad mehed püüdsid purjus sõnelejaid lepitada.
8. aval, aus, siiras. Selge silmavaade. Teda armastati ta targa meele ja selge südame pärast. *Ta tahtis naisele selgete silmadega [= ausalt, puhta südametunnistusega] otsa vaadata ja aru anda kõigist peensustest, ilma kavaldamata. V. Gross.
9. (silmade kohta:) hästi nägev. Laseb lapsel niidi nõela taha panna: tal on selgem silm. Hõõrub silmi selgemaks, et hämaras ruumis paremini näha. Selge silmaga 'selgesti' näha, et ta ootab last. Märkas ohtu teistest palju selgema silmaga 'selgemini'.
10. hrl van makstud, ära õiendatud, klaar. *Nüüd ta oli aga jällegi kodus, vallamaksud selged.. J. Oks. *Hind on ka väikene: kopika kahega saad kõrtsivõla selgeks. O. Kallas.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|selge, üli|selge, sulaselge

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

taeva|lapp
lapike taevast. Pilvede vahelt välgatab selgem taevalapp. Lehestik on nii tihe, et taevalappigi ei paista.

vaibuma ‹37›

1. (helide, häälte kohta:) vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma v. kuulda olemast lakkama. Merekohin kord paisus, kord vaibus. Tormimüha hakkas vaibuma. Vankrikolin, kabjaplagin, sammude tümin vaibus aegamisi. Kaugeneva rongi müra vaibub. Vilede undamine vaibus peagi. Hilisõhtul linnakära vaibub. Rongkäik oli läbi: kostis veel vaibuvaid pasunahelisid. Lähenejate hääled vaibusid vahepeal, siis valjenesid uuesti. Peokära ja lärm ei vaibunud öötundidelgi. Kõneleja ootas, kuni sumin saalis vaibus. Jutustaja hääl vaibus peaaegu sosinaks. Lapse nutt, naer vaibus silmapilkselt. Aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Öösel vaibusid metsas lindude häälitsused. *Ragin ja kõmin paisus kord tugevaks, tuhandehäälseks kooriks, vaibus samas üksikute relvade selgesti eraldatavaiks valanguiks ning laskudeks. P. Kuusberg.
2. (loodusnähtuste kohta:) nõrgenema, vähenema v. lakkama. Tuul, torm hakkas vaibuma, on täiesti vaibunud. Natukeseks ajaks sadu, vihm vaibus. Säärase tuulega tuisk ei vaibu veel niipea. Lõpuks äike vaibus. Meri on rahunenud ja lainetus vaibunud. Ehaõhetus vaibus aeglaselt. *Virmaliste mäng taeval oli vaibunud, ainult veel harva kerkisid kollased tuhmid vöödid idast kesktaevani. V. Uibopuu.
3. (mingi tegevuse, protsessi, tundeseisundi kohta:) soikuma, raugema v. lakkama. Vastuhakk, ülestõus vaibus pikkamööda. Võitlus rindel ei vaibunud. Streigiliikumine sedapuhku küll vaibus, kuid puhkes peagi uuesti. Erimeelsuste tõttu seltsi tegevus vaibus. Öösel elav liiklus teedel vaibus. Hobuse sörk vaibus peagi. Pidu oli juba vaibumas. Vaidlused ei vaibunud, vaid hoopis ägenesid. Epideemia oli vaibunud ja koolid avati taas. Talvel taimede elutegevus vaibub. Verejooks haavast vaibus. Ravimite toimel valud, põletikunähud pisut vaibusid. Külmavärinad ei tahtnud vaibuda. Närvipinge, ärevus hakkas pikapeale vaibuma. Mehe viha, ahastus, südamevalu, hirm, rõõm vaibus peatselt. Mõneks ajaks naabrite avalik riid vaibus. Poiste esialgne õhin vaibus varsti. Huvi ürituse vastu kippus vaibuma. Inflatsioon on vaibunud oletatust aeglasemaks. *Kõik see .. piitsutas ja vaevas teda, laskmata mõttel lõdveneda ning vaibuda mõnusaks ükskõikseks unustuseks. R. Põder.
4. ka piltl vajuma. Tolmupilv tõusis, ent vaibus peagi taas allapoole. Päike vaibus silmapiiri taha. Jalad vaibusid sügavale soosamblasse. Vaibus väsinult voodisse, toolile, istukile. Magaja suu vaibus lahtiseks, avali. Vaibus 'suikus' sügavasse, rahulikku unne. Mees oli raskeisse mõtteisse, mõtiskellu vaibunud. Need sündmused on juba peaaegu unustusse vaibunud. *Kahju aga, et need oskussõnad meie päevil .. mineviku hõlma kipuvad vaibuma ja sinna osalt vaibunud ongi. J. V. Veski.
5. piltl surema, otsa saama, hääbuma. *Isa – see vaibus vaenuväljal, / ema – siin kalmule kanneti .. A. Haava. *.. nõnda kustub püham püüegi, / nõnda närtsib surematuski, / nõnda vaibub selgem tõdegi .. Juh. Liiv.