[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

siivas ‹siivsa, siivast 17 või siivsa, siivsat 16› ‹adj›
puhas, korralik; kombekas, viisakas; sünnis. Siivas neiu. Siivsat elu elama. Siivsad kombed. Seisti teineteisest siivsas kauguses. Ta oli kõige siivsam õpilane: kandis lühikesi juukseid ja korralikku ülikonda. *Viis, kuidas Toomik inimest .. installatsioonides, videos ja maalides käsitleb, on kõike muud kui siivas. Moralistid ütleksid, et tegu on amoraalsusega. H. Liivrand.