[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 723 artiklit, väljastan 250.

adrune ‹-se 4› ‹adj›
adruga kaetud; adrut sisaldav. Adrused rannakivid. Lahesopi adrune vesi.

agana|leib
aj rohkesti peenestatud aganaid sisaldav v. tuulamata viljast leib

aganane ‹-se 5› ‹adj›
aganaid sisaldav, aganaid täis, aganatega koos. Aganased rukkid. Vili on aganane. Leib oli sel aastal aganasem kui kunagi varem.

ajaloo|aineline
ajaloolist ainestikku sisaldav v. käsitlev. Ajalooaineline kirjandus, kunstiteos.

album ‹-i, -it 2› ‹s›

1. raamat v. kaustik, kuhu kogutakse fotosid, marke, mälestussalme vms.; pildikogu arvutis. Pilte, fotosid, marke albumisse panema, kleepima. Õpilased kirjutavad salme üksteise albumitesse. Tahtis luua uue albumi reisipiltide jaoks, aga programm ei võimaldanud. Digifotosid albumisse lisama.
▷ Liitsõnad: foto|album, joonestus|album, joonistus|album, margi|album, mustri|album, perekonna|album, pildi|album, postkaardi|album, postmargi|album, salmialbum.
2. erilistel puhkudel väljaantav koguteos v. kunstiteoste, fotode reproduktsioone sisaldav trükis. „Noor-Eesti” kirjanduslik album. Viiralti töödest on välja antud mitu suurt albumit.
▷ Liitsõnad: foto|album, kirjandus|album, kunsti|album, käsitöö|album, moealbum.
3. paljude muusikapaladega heliplaat; ant. singel. Albumit salvestama, välja andma, esitlema. Tüdrukutebändil ilmus uus album.
▷ Liitsõnad: debüüt|album, sooloalbum.

aleksandriit ‹-riidi 21› ‹s›
geol päevavalgel smaragdroheline, kunstlikul valgustusel kirsspunane vääriskivi, kroomi sisaldav krüsoberülli erim

alg|dokument

1. originaaldokument. Algdokumendid ja ärakirjad ning koopiad.
2. alginformatsiooni sisaldav dokument

alg|kursus
mingi (õppe)aine algteadmisi sisaldav järk. Ladina keele, füüsika, masinakirja algkursus.

alkohol ‹-i, -i 10› ‹s›

1. etanool (viinapiiritus), ka seda sisaldav joovastava toimega jook. Alkoholi tarvitama.
2. keem orgaaniline ühend, atsükliliste süsivesinike derivaat, mille molekulis on üks v. mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed alkoholid.
▷ Liitsõnad: amüül|alkohol, etüül|alkohol, metüülalkohol.

alkohoolne ‹-se 2› ‹adj›

1. alkoholi (1. täh.) sisaldav. Alkohoolsed joogid.
2. alkoholist (1. täh.) põhjustatud. Alkohoolne joove.

allegooriline ‹-se 5› ‹adj›
allegooriat sisaldav, sellel põhinev, sellele üles ehitatud, mõistukõneline. Allegooriline jutustus, luuletus, poeem. Viiralt on kasutanud tihti allegoorilist vormi.

allergeenne ‹-geense 2› ‹adj›
allergiat põhjustav, allergeene sisaldav. Allergeenne taim, toit. Paljudel sünteetilistel lisaainetel on allergeenne toime.

alraun ‹-i 21› ‹s›

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

alternatiivne ‹-se 2› ‹adj›
alternatiivi sisaldav v. moodustav. Alternatiivne otsustus. Alternatiivsed võimalused. || traditsioonilisele, tavapärasele, üldtunnustatule vastanduv, sellest erinev, alternatiiv-. Alternatiivne meditsiin, haridus, teater.

alumiinium|pronks
tehn rohkesti alumiiniumi sisaldav vasesulam

alumiinium|värv
pigmendina alumiiniumi sisaldav värv. Rooste- ja ilmastikukindel hõbedane alumiiniumvärv.

amino|hape
keem aminorühma sisaldav orgaaniline hape. Asendamatud, asendatavad aminohapped. Tavalistes valkudes sisaldub umbes 20 aminohapet.

ammofoss ‹-i 21› ‹s›
põll fosforit ja ammooniumvormis lämmastikku sisaldav kompleksväetis

anabasiin|sulfaat
keem aiand teat. anabasiini sisaldav taimekaitsevahend

analoog|ravim
originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemise järel, geneeriline ravim, koopiaravim. Patendikaitseta analoogravimid.

andme|pank
info andmebaase sisaldav, andmete keskse kogumise ja ühise kasutamise süsteem

andmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
mingit loetelu sisaldav tekstdokument. Projekti koosseisu kuuluvate rajatiste andmik. Direktori koostatud andmik rahavoogude, tagatiste, töötasude kohta.

aniisi|tilgad pl
farm aniisiõli sisaldav köharavim

antibiootiline ‹-se 5› ‹adj›
antibiootikumi sisaldav; antibiootikumi(de)le omane. Antibiootilised ained. Piima antibiootilised omadused.

anti|toksiin
füsiol med toksiini neutraliseerides kahjutuks tegev antikeha; selliseid antikehi sisaldav seerum. Difteeria, teetanuse antitoksiin.

anti|toksiline
antitoksiini sisaldav, toksiini kahjutuks tegev. Antitoksilised seerumid.

arengu|kava
põhjalikku analüüsi ja tulevikuplaane sisaldav dokument. Eesti metsanduse arengukava. Kooli arengukava. Kinnitati ministeeriumi uus arengukava järgnevaks kolmeks aastaks.

arve ‹18› ‹s›

1. müüdud kaupade v. osutatud teenuste loetelu ning tasumisele kuuluvat summat sisaldav dokument; millegi eest tasuda olev v. tasutud summa. Tasutud, tasumata arve. Müüja, tellimuste vastuvõtja kirjutas arve. Kelner tegi, tõi arve. Arvet esitama, saatma, sisse nõudma. Õiendasime, maksime, tasusime arve ja lahkusime kohvikust. Kui suur teie arve tuli? Arve tuli võrdlemisi soolane 'suur'. Palun arve!
▷ Liitsõnad: elektri|arve, gaasi|arve, hotelli|arve, joogi|arve, kauba|arve, kohviku|arve, kõrtsi|arve, restorani|arve, takso|arve, vee|arve, üüriarve.
2. konto. Jooksev arve. Avasin pangas arve. Kui palju nende arvel raha pangas on? || ‹väliskohakäänetes postpositsioonilaadselt› piltl. Kõiki tempe, vigureid, pahandusi ei saa tema arvele panna. Õige palju liiklusõnnetusi langeb alkoholijoobe arvele. Mõni õnnetus tuleb kirjutada, kanda lihtsalt juhuse arvele. Tema arvel on palju lavastusi. *Isegi sel juhtumil mitte, kui ta aja seltsis istumiseks võttis mõne töö või toimetuse arvelt. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: arveldus|arve, hoiu|arve, pangaarve.
3. arvestus, arvepidamine millegi kohta. Ta peab kulutuste, väljaminekute kohta rangelt arvet. Arvet ei peetud, midagi üles ei märgitud. Arvesse läks ainult kolm paremat tulemust. Selline võimalus ei tule meie puhul lahendusena arvesse. Juhus tõmbas meie arvest kriipsu läbi. Need mehed tuleb arvest välja jätta. Kutsealused võetakse arvele. Kõik toiduvarud võeti arvele. On naistenõuandlas arvel. Töötuna arvel olevad isikud. Mul on iga minut arvel. Arvelt maha kandma, kustutama.
▷ Liitsõnad: eel|arve, lõpparve.
4. ‹pl.› kõnek rahalised vahekorrad. Meil jäid eile poes arved klaarimata. Teeme arved klaariks. || piltl (muude reguleerimist vajavate suhete kohta). Selle mehega on mul vanad, isiklikud arved. Poisid nägelesid ja tülitsesid, neil oli omavahelisi arveid klaarida. Mässajatega õiendati julmalt arveid. *Igaühel neist on omad mälestused, omad arved. A. Saar.

asoto|bakteriin ‹-i 21› ‹s›
põll asotobaktereid sisaldav väetis, asotogeen

aso|ühend
keem asorühma sisaldav orgaaniline ühend

belladonna ‹6› ‹s›

1. bot karumustikas
2. farm atropiini sisaldav ravimtõmmis

biomeetriline ‹-se 5› ‹adj›
biomeetrial põhinev. Biomeetriline pass 'inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm.) sisaldav isikudokument'. Biomeetriline lukk, mälupulk. Biomeetriline identifitseerimine.

bituminoosne ‹-noosse 2› ‹adj›
bituumenit sisaldav. Bituminoosne kivim, süsi.

boor|väetis
põll boori sisaldav väetis

broom ‹-i 21› ‹s›
keem element, mittemetall, punakaspruun mürgine vedelik (Br) || kõnek broomiühendeid sisaldav rahusti. Tarvitab, võtab broomi.

demagoogiline ‹-se 5› ‹adj›
demagoogiat sisaldav, sellel baseeruv, sellest lähtuv; valelik, petlik. Demagoogilised lubadused, tõotused. Demagoogiline propaganda. Kasutab demagoogilisi võtteid. Tema kõne oli lausa demagoogiline.

diamiin ‹-i 21› ‹s›
keem kaht aminorühma sisaldav süsivesiniku derivaat

diftongiline ‹-se 5› ‹adj›
diftongina esinev; diftongi sisaldav

diktüoneema|kilt(kivi)
geol rohkesti diktüoneemade skelette sisaldav settekivim

dissonantne ‹-se 2› ‹adj›
dissonantsi sisaldav; ebakõlaline, lahkheliline

dolomiit ‹-miidi 21› ‹s›
geol teat. karbonaatne mineraal v. seda rohkesti sisaldav settekivim. Põhja-Eesti dolomiidid. Dolomiit ehitusmaterjalina. Dolomiidist plaadid, hauasambad.

eba|puhas

1. määrdunud, must, räpane. Ebapuhtad toidunõud, aknaklaasid. Linnake jättis ebapuhta, kasimatu mulje.
2. moraalselt laidetav. Ebapuhtad mõtted ja teod. Ebapuhas südametunnistus. Ajab ebapuhast äri. *Ebapuhtad vahendid viivad ebapuhtale eesmärgile. L. Mäll (tlk).
3. muid aineid v. osiseid sisaldav. Ebapuhas aine, seemnevili.
4. ebatäpselt tehtud v. moodustatud; mingit kõrvalilmingut omav. Ebapuhas töö, viimistlus, õmblus, kant. Ebapuhas stiil (näit. ujumisel). Ebapuhtad riimid. Ebapuhas kõla, koosmäng. Ebapuhtad südametoonid.

eksami|programm
eksaminõudeid sisaldav programm

elavhõbeda|preparaat
farm elavhõbedat sisaldav ravim

elu|tark
tegelikust elust teadmisi kogunud, tegelikku elu tundev, kogenud; elutarkust väljendav v. sisaldav. Elutark mees, naine. Nooruk püüdis end näidata elutargemana, kui ta tegelikult oli. Elutargad sõnad, õpetused. Elutark nägu, ilme, naeratus.

ema|rind
emapiima sisaldav rind. Emarinda saama, andma. Emarinnaga toitma. Last emarinnast võõrutama. Laps imeb, võtab emarinda. Lapsele ei jätkunud emarinnast, pidi lehmapiima lisaks saama.

energia|jook
vitamiine, suhkrut jt. stimuleerivaid aineid sisaldav ergutav jook

ennustuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ennustav, ennustust sisaldav. Ennustuslikud sõnad läksid täide.

esemeline ‹-se 5› ‹adj›
eseme(te)na esinev, esemeid sisaldav; esemega seotud, eseme kohta käiv. Loterii rahalised ja esemelised võidud. Koduloomuuseumi esemeline materjal, nagu kivimid, loomade topised, fotod jne. Esemeline, üldistuseta mõtlemine.

esmaabi|pakk [-paki]
haava sidumiseks vajalikke materjale sisaldav pakike

faatsies ‹-e 5› ‹s›

1. geol ühesuguse kivimkoostisega ning ühesuguseid kivistisi sisaldav kiht v. kihistu
2. geol kivimi koostises ja ehituses ilmnev ladestumistingimuste kompleks. Setete mereline, mandriline faatsies.
3. geogr väiksemaid maastikuüksusi, mille piires on enam-vähem ühtlane pinnakate, reljeef, mulla- ja taimekooslus ning veerežiim

fantastiline ‹-se 5› ‹adj›

1. fantaasial põhinev, mõttekujutuslik, ebatõeline, ulmeline; kummaline. Fantastiline kujutis, pilt, olend, muinasjutumaailm. Fantastilised tulevikuplaanid, lootused. Fantastiline projekt. Fantastiline seiklus. Fantastiline riietus, välimus. Inimesed on muistsetest aegadest peale mõnu tundnud kõige fantastilisematest muinasjuttudest. || rohkesti fantastikat sisaldav. Fantastiline romaan, novell.
2. uskumatult suur; suurepärane. Fantastilised mõõtmed. Fantastiline kiirus. Fantastilised kulutused, rahasummad. Fantastiline saavutus. Fantastiline ilu. Fantastiline, kuidas ta tantsib!

ferratool ‹-i 21› ‹s›
farm rauda sisaldav ravim kehvveresuse vastu

figuraalne ‹-se 2› ‹adj›

1. figuure (1. täh.) sisaldav, figuurina esinev. Figuraalne kompositsioon, ornament, reljeef.
2. kujundlik, piltlik. Seda sõna on siin kasutatud mitte otseses, vaid figuraalses tähenduses.

filosoofiline ‹-se 5› ‹adj›

1. filosoofiasse kuuluv v. puutuv, filosoofial põhinev. Filosoofiline arutlus, probleem, definitsioon, süsteem, teooria. Filosoofilised üldistused.
2. mingit sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldav. Filosoofiline jutustus, novell, romaan, draama. Luule filosoofiline alltekst.
3. filosoofile omane, elutark, stoiline. *See on ootamatu lops isegi Pärt Pree jaoks, kes alati külma verd ja filosoofilist rahu säilitab. H. Kiik.

flaviin ‹-i 21› ‹s›
keem lämmastikku sisaldav kollane värvaine

flint|klaas
tehn rohkesti pliioksiidi sisaldav suure murdumisnäitajaga optiline klaas

fosfaatne ‹-se 2› ‹adj›
fosfaate sisaldav. Fosfaatsed mineraalid.

fosfatiid ‹-i 21› ‹s›
biol keem rasvataoline fosforit sisaldav ühend (rakumembraanide koostises)

fosfori|vaene ‹adj›
fosforit vähe sisaldav. Fosforivaesed mullad.

fosfor|orgaaniline
keem orgaaniliste radikaalidega seotud fosforit sisaldav. Fosfororgaanilised ühendid, preparaadid.

fosfor|proteiid
biol keem fosforhapet sisaldav liitvalk

fosfor|puder
fosforit sisaldav mürk (näit. rottide, prussakate hävitamiseks)

gaasine ‹-se 4› ‹adj›
gaasi sisaldav; gaasitatud. Gaasine õhk, ruum.

geeni|varamu
rahvastiku isiku-, sugupuu-, tervise- ja geeniandmeid sisaldav andmekogu

glaubri|sool [-a]
farm meditsiinis ning sooda-, klaasi- jm. tööstuses kasutatav kristallisatsioonivett sisaldav naatriumsulfaat

glaukoniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol roheline rauda, magneesiumi, kaaliumi ja alumiiniumi sisaldav silikaatmineraal, mida leidub liiva- ja lubjakivis

glaukoniit|liiv [-a]
geol glaukoniiti sisaldav liiv

glaukoniit|savi
geol glaukoniiti sisaldav savi

glütseriin|seep
glütseriini sisaldav seep

grafiit|gneiss
geol grafiiti sisaldav gneiss

griljaaž ‹-i 21› ‹s›
kok röstitud ja suhkurdatud pähklid v. mandlid; neid sisaldav kompvek v. šokolaad

hall|aine
anat halle närvirakke sisaldav kude pea- ja seljaajus (substantia grisea)

hall|malm
tehn süsinikku eelkõige grafiidiliblede kujul sisaldav malm

happeline ‹-se 5› ‹adj›
keem selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on suurem kui puhtas vees; happe omadustega, hapet sisaldav v. happele omane. Happeline muld, keskkond. Happeline reaktsioon. Happeline oksiid. Lahus on nõrgalt, keskmiselt happeline.

happe|vihm
väävel- ja lämmastikoksiide sisaldav happelise reaktsiooniga vihm. Happevihmade teke. Happevihma kahjulik toime. Happevihmade tagajärjel laiguliseks muutunud puulehed.

heaks|kiitev ‹-tva, -tvat 2› partits
heakskiitu sisaldav v. väljendav. Heakskiitev otsus, suhtumine. Heakskiitev pilk, naeratus, peanoogutus. Õpetaja lausus paar heakskiitvat sõna.

helbeline ‹-se 5› ‹adj›
helbeid sisaldav, helvestest koosnev. Helbeline aine. Valk kalgendub ja vedelik läheb helbeliseks.

hoogne ‹-gsa, -gsat 2› ‹adj›

1. hooga tehtav v. toimuv; hoogu sisaldav v. väljendav; reibas. Hoogne sõit, tants. Hoogne töö, tegevus. Tänavu oli taimekasv hoogne. Kosmonautika areng on olnud eriti hoogne. Astus hoogsal sammul, hoogsa sammuga. Käsi tegi õhus hoogsa kaare. Orkester alustas hoogsat marssi, valssi. Etendus oli hoogne ja lõbus. Tilluke ruum täitus hoogsast jutust, vaidlusest, naerust. Mida huvitavam ettekanne, seda hoogsam arutelu. Kunstniku pintslitõmme oli hoogne ja vaba. Sedel oli kirjutatud hoogsa käekirjaga.
2. ‹hrl. komp.› murd nõrgem, vähem intensiivne, vaiksem. Sadu jääb hoogsamaks. *Kui siis perenaine ometi viimaks väsis ja hoogsamaks jäi, hakkas koolmeister rääkima. A. Kitzberg.

hukka|mõistev ‹-tva, -tvat 2› partits
hukkamõistu sisaldav, tauniv. Hukkamõistev otsus, kriitika. Hukkamõistev hääletoon. Hukkamõistvad pilgud, sõnad.

humoristlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
huumorit sisaldav, huumoriküllane, naljakasisuline; huumoriga käsitletud v. kujutatud. Humoristlik lühipala, jutustus. Humoristlik toon, sõnastus. Ooperis on mitu humoristlikku stseeni. Humoristlikud koorilaulud.

hõbe ‹-da 2› ‹s›

1. keemiline element, valge läikiv väärismetall (Ag); seda metalli rohkesti sisaldav sulam. Puhas hõbe. Hõbeda leiukohad. Hõbedat kaevandama. Hõbedast kaelakee, sõlg, küünlajalg.
2. sellest metallist v. seda metalli rohkesti sisaldavast sulamist raha vm. ese(med). Kõlisev hõbe. Maksis peene hõbedaga. Palk oli tuhat rubla hõbedas, hõbedat. Kelle kukkur, selle kohus, kelle hõbe, selle õigus. *Võtab kaelarahad, röövib hõbeda! M. Under. *..lauda istudes panin tähele helkivat kristalli, läikivat hõbedat.. M. Metsanurk. || kõnek hõbemedal; hõbemedali omanik. Võistlustelt saadi nii kulda kui hõbedat. Vasaraheites oli võidukas mulluste MM-võistluste hõbe.
▷ Liitsõnad: lauahõbe; olümpiahõbe.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Mehe juustes ja habemes oli tublisti hõbedat. Paadipõhja kattis kalasoomuste hõbe. *..kuu tuleb, / vana ja vaevlik, / üle puistab mind / hõbedaga. H. Runnel. || (heleda, kõrge ja puhta hääle kohta). *..oli tema hääles ööbiku hõbe / ja musta linnu mõistus. H. Adamson.
▷ Liitsõnad: härmatis|hõbe, juuste|hõbe, merehõbe; elav|hõbe, uushõbe.

hüdraat ‹-raadi 21› ‹s›
keem vee molekule sisaldav keemiline ühend

hüdroksiid ‹-i 21› ‹s›
keem hüdroksiidrühma sisaldav anorgaaniline ühend

igatsuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
igatsust sisaldav v. väljendav; igatsev. Igatsuslikud meeleolud. *Ses linnas oli midagi igatsuslikku, minevikus unelevat. M. Traat.

ilu|sõnaline
ilukõneline, ilusaid (tühje) sõnu sisaldav. Ilusõnalised värsid, kõned.

informatiivne ‹-se 2› ‹adj›
informatsiooni andev v. sisaldav, informeeriv, informatsiooniline. Informatiivne artikkel, kirjutis, ülevaade. Informatiivsed ajakirjad. Ettekanne oli ülimalt informatiivne.

informatsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
informatsiooni sisaldav v. andev. Informatsiooniline sõnavõtt, teadaanne. Informatsioonilised materjalid.

Inglise indekl, inglise indekl
Inglismaale v. inglastele omane; inglastelt pärinev, inglaslik. Oskab inglise keelt. Inglise kirjandus, kunst, kultuur. Inglise huumor. Inglise setter, traavel. Inglise nael, toll, jalg, miil. Inglise haigus van rahhiit. Inglise park 'vaba loodusliku kujundusega park'. Inglise lõikega 'rangelõikeline' kostüüm, mantel. Inglise sarv 'oboetaoline madala kõlaga puupill'. Inglise sool van magneesiumsulfaat. Inglise valss 'aeglane valss, valsielemente sisaldav tants 3/4-taktis'. Inglise võti 'tellitav mutrivõti, universaalvõti'.

instruktiivne1 ‹-se 2› ‹adj›
juhendav, juhtnööre andev v. sisaldav. Instruktiivne ettekanne, loeng, artikkel.

irooniline ‹-se 5› ‹adj›
irooniat sisaldav, väljendav v. kasutav. Irooniline (vahe)märkus, torge, vastus. Irooniline suhtumine. Ta on muutunud üsna, väga irooniliseks. Ei maksa minna nii irooniliseks. Püüdsin anda oma häälele iroonilist kõla. Irooniline pilk, naeratus.

jahimehe|jutt [-jutu]
liialdusi, väljamõeldisi sisaldav (jahi)jutt. See on tõsilugu, mitte jahimehejutt.

jahukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
pehme ja mure, nagu jahu sisaldav. Jahukad kartulid, marjad. Leivapuu jahukad viljad.

jutu|leht
van jutte sisaldav ajaleht v. ajakiri

jutu|mull
teksti sisaldav ovaal karikatuuris, koomiksis vm. (väljendab, mida keegi mõtleb v. ütleb). Jutumullis ütles karu rebasele ...

juur|avaldis
mat juuri (6. täh.) sisaldav matemaatiline avaldis

juuretis ‹-e 5› ‹s›
rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Hapupiima, hapukoore, keefiri juuretis. *Pista siis juuretis hakkama, lase meile üks tubli tegu leiba. R. Sirge. | piltl. *Tüli tõusis tühjast-tähjast, nagu ikka... oli seal ka nagu ikka natuke vana vimma juuretiseks. O. Kool.

jõu|seade [-seadme]
tehn jõumasinat sisaldav seade, mis muudab mingit liiki energiat mehaaniliseks energiaks. Laeva jõuseadmed.

järelduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
järeldusena esinev, järeldust sisaldav. Ekspertiisiakti järelduslik osa.

järve|muda
geol järvepõhja sadestunud, rikkalikult orgaanilist ainet sisaldav muda; jütja, sapropeel

jääne ‹-se 4› ‹adj›

1. jääga kaetud; jääd sisaldav. Jääne lumi. Jääne piim.
2. hrv jäine (3. täh.) *Pilk muutus külmemaks, jääsemaks. O. Münther.

jäätise|kokteil
jäätist sisaldav kokteil

kaadmium|kollane ‹s›
kaadmiumi sisaldav anorgaaniline kollane maalivärv

kaas|tundlik
kaasa tundev, osavõtlik; kaastunnet väljendav v. sisaldav. Kaastundlikud inimesed. Ta oli minu vastu kaastundlik ja valmis abistama. Kaastundlik süda, pilk, naeratus. Kaastundlikud sõnad.

kaebe|kiri
kaebust (2. täh.) sisaldav kiri. Talupojad saatsid kuningale kaebekirju mõisnike omavoli kohta. Ta vorpis naabrite peale mitu kaebekirja.

kaerane ‹-se 4› ‹adj›
kaera sisaldav. Kaerane oder.

kahe|mõtteline

1. kahesugust mõistmist v. tõlgendamist võimaldav. Kahemõtteline seisukoht, seletus, lause, sõnaühend. *Ettevaatlik tüdruk andis kahemõttelisi vastuseid, mis midagi ei selgitanud .. K. Kotsar.
2. sündsusetut vihjet sisaldav. Kahemõtteline lauluke, anekdoot, jutt, ütlus. Kahemõtteline naeratus. Tema naljad olid sageli kahemõttelised.

kahju|rõõmus
kahjurõõmu väljendav v. sisaldav; kahjurõõmu tundev. Kahjurõõmus parastamine, jutt, pilk. Nägu tõmbus kahjurõõmsale naerule. Kahjurõõmsad eided levitasid kuuldust kogu külas.

kakofooniline ‹-se 5› ‹adj›
kakofooniat sisaldav, kakofooniaga. Kakofooniline muusika.

kaksik|number
kahe numbri materjali sisaldav ja kahe numbriga tähistatav perioodilise vm. väljaande koondnumber. Ajakirja, ajalehe kaksiknumber.

kaks|keelne

1. kahes keeles kirjutatud, kaht keelt sisaldav, kaksikkeelne, kahekeelne. Kakskeelne sõnaraamat, väljaanne.
2. kaht keelt (võrdselt) valdav ja kasutav. Kakskeelne elanikkond. Vepslased on kakskeelsed – oskavad nii vepsa kui vene keelt.

kaltsium|tsüaanamiid
keem põll kaltsiumi sisaldav hall pulberjas lämmastikväetis

kamplik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kampadest [2] koosnev v. kampu sisaldav. Muld on kamplik.

kampri|puu
bot Jaapanis ja Hiinas kasvav eeterlikku õli sisaldav igihaljas puu (Cinnamomum camphora)

kampri|salv [-i]
farm kamprit toimeainena sisaldav salv

kampri|õli

1. kampripuu eeterlik kamprit sisaldav õli
2. farm kampri lahus (päevalille)õlis

karboksüül|hape
keem karboksüülrühma sisaldav orgaaniline ühend

karbol|seep
karbolhapet sisaldav seep

karbonaatne ‹-se 2› ‹adj›
geol karbonaatidest koosnev, karbonaate sisaldav, karbonaat-. Karbonaatsed kivimid, mullad. Karbonaatne savi, moreen.

kare ‹-da 2› ‹adj›

1. (pinna kohta:) mittesile, kergelt krobeline; puudutamisel pisut torkiv. Männi kare koor. Enne hööveldamist on laud kare. Liivapaberi kare pool. Päike on lume, jää karedaks sulatanud. Kivi pind oli kare. Karedamad paberisordid. Tööst karedad käed. Näonahk on külmaga karedaks läinud. Kare riie, lina, tekk. Hõõrub end kareda rätikuga. Maapinda kattis kare rohi. Taimel on karedad lehed. Koeral oli kare karv. Karedad juuksed, harjased. Kare habemetüügas. Kareda villaga lammas. Kurk oli külmetusest kare. | (taimenimetustes). Kare kellukas, kõrkjas, piimohakas, seanupp, hunditubakas.
2. (loomult, olemuselt) karm, vali, järsk. Isa oli laste vastu kare. Sõdurielu on noormehe karedaks muutnud. Ta on kaunis kareda olekuga. Kareda südamega inimene. Väliselt kare ja tahumatu mees. Selja tagant kostis käskiv ja kare hüüe. Katkestas tema jutu karedate sõnadega. Karedaks muutunud naljad. Õppisime tundma elu karedamaid külgi. *„Mamma, sinu otsus on minu meelest liiga kare,” tähendas noor parun. E. Vilde.
3. (ilmastiku kohta:) karm, ebatervislik. Kare põhjatuul. Kare ja vilu sügis. Siberi kare talv, kliima. *Ei olnud hea haigele see kare mereõhk .. R. Roht. *Väljas oli kare aastaaeg, ööd pikenesid, sajud kestsid mõnikord nädalaid .. E. Krusten.
4. (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähe, kähisev. Külmetusest kare hääl. Joobnute karedad hääled. *Pääsukese laul on meeldiv vidin, mõnel liigil (näiteks kaldapääsukesel) kare kädistus. H. Veromann.
5. ka keem (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav, kalk; ant. pehme. Kare vesi pole pesemiseks sobiv. Põhjaveed on sageli karedad.

karine ‹-se 4› ‹adj›
karisid sisaldav, kariderohke. Karine meri, rand.

karotiini|rikas
rohkesti karotiini sisaldav. Kibuvitsamarjad on eriti karotiinirikkad.

kaseiin ‹-i 21› ‹s›
keem fosforit sisaldav piimavalk, eraldub piima kalgendumisel

kaste|heinane
kasteheina kasvatav; kasteheina sisaldav. Kasteheinane aas, niiduserv. Vili, kaer oli hullusti kasteheinane.

katkeline ‹-se 5› ‹adj›
katkestusi, katkeid sisaldav; katketena, katkete kujul esinev; lünklik. Katkeline hingamine, naer. Katkeline mõttelõng. Katkelised mälestuskillud. Tema haridustee oli olnud väga katkeline. *.. jutt muutub järjest katkelisemaks – üks sõna siit, teine sealt – ning vaibub siis sootuks. O. Luts.

kauba|rohke
rikkalikult, rohkesti kaupu sisaldav. Kaubarohke turg, sügishooaeg.

kava|leht
teatrietenduse, kontserdi kava, esinejate koosseisu vm. tutvustavaid andmeid sisaldav leht. Teatri, kontserdi kavaleht. Kavalehel oli esitatava teose lühike iseloomustus. Kavalehelt võib lugeda, et .. Vaatab kavalehelt järele, kes täna esineb Onegini osas.

keeriseline ‹-se 5› ‹adj›
keeriseid sisaldav, keeristega. Keeriseline õhujuga. Turbulentne ehk keeriseline voolamine.

kesine ‹-se 4› ‹adj›

1. hrv kestane, kesi sisaldav. Kaerajahud on kesised. *.. kui ta mõõtis tema osa vilja välja, valis ta ikka kõige jämedamad terad, kuna enesele jättis kesisemad ja kergemad .. A. H. Tammsaare.
2. vilets, kehv, nigel; napp, vähene. Saak, töötasu oli kesine. Minu sissetulekud on tema omadest kesisemad. Kesine toit, ninaesine. Üpris kesine söömaaeg, toidulaud. Võistluste tulemused jäid kesiseks. Õpilase teadmised osutusid kesiseks. Tema võõrkeelte oskus on kesine. Kesine repertuaar, eeskava. Kesised tõlked, värsid. Üldmulje näitusest jäi kesine. Lootused õnnestumisele olid kesised. Osavõtt koosolekust oli kesine.

kihind ‹-i 2› ‹s›
geol
1. ühest kivimitüübist koosnev ulatusliku levikuga kivimkeha
2. maavara sisaldav setendilasund

kiina|koor [-e]
kiinapuu hiniini sisaldav koor

kiindumuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kiindumusega seostuv, kiindumust sisaldav. Kiindumuslik vahekord.

killustik|betoon
ehit täitematerjalina killustikku sisaldav betoon

kilt|kivine
kiltkivist koosnev v. kiltkivi sisaldav. Kiltkivine pinnas.

kimberliit ‹-liidi 21› ‹s›
geol teat. teemante sisaldav kivim

kips ‹-i 21› ‹s›

1. mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat, mis looduses esineb hrl. valkja, lisanditega settekivimina. Kips on kergesti lahustuv kivim. Looduslik kips. Kipsi kaevandamine.
2. sellest kivimist kuumutamisel saadav hall v. valge jahujas aine, mis veega taignaks segatuna ruttu tardub. Kipsist kujud, ornamendid.
▷ Liitsõnad: ehitus|kips, krohvi|kips, vormimiskips.
3. kipslahas. Jalga, kätt kipsi panema. Haavatul oli jalg puusani kipsis.

kirjandus|ajakiri
peam. ilukirjandust ja kirjanduskriitikat sisaldav ajakiri. „Looming” on kirjandusajakiri.

kirja|plokk
kirjapaberit sisaldav plokk

kirju ‹6 või 1› ‹adj›

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kiudaine|rikas
rohkesti kiudainet (2. täh.) sisaldav. Puuviljad ja marjad on kiudainerikkad.

kiuline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. kiude sisaldav, kiududest koosnev. Kiulise struktuuriga ained. Asbest on kiuline mineraal. Kiudpilved on väliselt peene, kiulise ehitusega.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. laadi kiude omav
▷ Liitsõnad: jämeda|kiuline, lühi|kiuline, peene|kiuline, pikakiuline; sassiskiuline.

kiuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kiusu ajav, kiusu täis, kiusakas; kiusu sisaldav. Kiuslik ja õel inimene. Ta on viimasel ajal läinud minu vastu kiuslikumaks, õige kiuslikuks. Ta oli täna kiuslikus tujus. Kõnelejale esitati kiuslikke küsimusi. *Kes neid jutte teab, jutud on kurjad ja kiuslikud... E. Tennov.
2. kiusav, tülikas, kiusakas. Tekkis kiuslik mõte: kas pole see tagantjärele tarkus. Võilill on meie aedade üks kiuslikumaid umbrohte. *.. Hieronymose järgi pidi toore sibula söömine aurusid pähe tekitama, mis kiuslikke unenägusid ja nägemusi öösi toovad .. G. Helbemäe.

kivi|klibune
kiviklibuga kaetud v. kiviklibu sisaldav, klibune. Kiviklibune rand, oja põhi, pinnas. Saare põllud on kiviklibused.

kivine ‹-se 4› ‹adj›

1. paljude kividega kaetud, rohkesti kive sisaldav. Kivine rand, jõepõhi, mägitee. Saar oli lage ja kivine. Karjamaaks jäeti kõige kivisem krundiosa. Kivine maa, põld. Pinnas on siin kivine. Kivine liiv, muld, savi.
2. kividest (tehtud), kivi-. *Mustad pilved kihutavad üle taeva ja kiviste majade vahel on järsku kurjalt pime. L. Promet. *Võimas orel kõmises kivisest põrandast kuni kõrgete laevõlvideni välja. A. Maripuu.
3. piltl osavõtmatu, tundetu, jäine. Kivise südamega inimene. Peremehe karm kivine nägu, pilk, ilme ei tõotanud midagi head. Kuidas sa võid teiste häda suhtes nii kivine olla? *Kivise rahuga seisis Lonni vanemate kohtu ees, tõsine, kahvatu .. E. Vilde.

kivi|rohke
rohkesti kive sisaldav, kivine. Kivirohke pinnas, rand.

kivi|rähane
kivirähka sisaldav. Kivirähane pinnas. Kivirähane põld.

klibune ‹-se 4› ‹adj›
klibuga kaetud, klibu sisaldav. Klibune rand, rannavall. Laidude pind on klibune. Klibune kruusakas liiv.
▷ Liitsõnad: kivi|klibune, paeklibune.

kliine ‹-se 4› ‹adj›
kliisid sisaldav. Kliine jahu.

klorofoss ‹-i 21› ‹s›
keem teat. kloori sisaldav fosfororgaaniline putukamürk

kloroplast ‹-i 21› ‹s›
bot klorofülli sisaldav rakuplasma osake

kogu ‹11› ‹s›

1. kellegi (hrl. inimese) v. millegi kõige üldisem väliskuju (pikkuses, laiuses, kasvus vms.). Tüdruku sihvakas, sale kogu. Mehe pikk, suur, raske kogu hoidus pisut vimma. Enn ei anna oma kõhetu koguga veel mehe mõõtu välja. Tundsin tulija ta kühmus kogust ära. Varjas oma võimsa, tüseda koguga teiste eest ära kogu vaatevälja. Mehel oli lausa hiiglase kogu. Kogu oli mehel vägevasti. Tädipoeg oli aastatega kogus tugevasti juurde võtnud. Poisid olid näolt ja kogult sarnased. *Minnakse vaatama. Tuttavat nägu ja kogu naine. I. Sikemäe. *.. ta [= peamasin] ulatub läbi mitme korruse ja on kogult ainult veidi väiksem majast, kus Nõmmel elan. L. Meri. || (ebaselgelt, ähmaselt v. üldistes kontuurides nähtavana). Tumedad kogud hiilisid puude tagant lähemale. Märkasin aida juures mingit kahtlast kogu. Põõsast volksas välja hall kogu: koer! Põõsad paistsid hommikuhämaruses ebamääraste kogudena.
▷ Liitsõnad: hiigla|kogu, inim|kogu, mehe|kogu, naisekogu.
2. kindla eesmärgiga kogutud ning süstematiseeritud esemete v. ainestiku hulk. Kujutava kunsti, gravüüride, eksliibriste kogud. Linnumunade, topiste, liblikate kogu. Tal on üsna suur kogu heliplaate, vanu postkaarte ja fotosid. Vanasõnade kogu. Muuseumi kogusid täiendatakse pidevalt. || kõnek raamatukogu. Tõin kogust paar raamatut. *Siis tulid lugemisjanu ajad – [lugesin] kõik läbi, mis vallakooli kogus leidus. M. Raud.
▷ Liitsõnad: aine|kogu, arheoloogia|kogu, folkloori|kogu, foto|kogu, graafika|kogu, heliplaadi|kogu, kivimi|kogu, kunsti|kogu, liblika|kogu, mardika|kogu, margi|kogu, materjali|kogu, murde|kogu, mündi|kogu, noodi|kogu, pildi|kogu, putuka|kogu, rahvaluule|kogu, sedel(i)|kogu, sõna(vara)|kogu, taime|kogu, vanavarakogu; era|kogu, haru|kogu, kooli|kogu, küla|kogu, laenu|kogu, raamatukogu.
3. iseseisvaid kirjandustooteid, mitmesuguseid ülesandeid, seadustekste vms. sisaldav koondteos, kogumik. Artiklite, jutustuste, följetonide, miniatuuride, esseede kogu. Koidula luuletused ilmusid kogudes „Vainulilled” ja „Emajõe ööbik”. Kirjaniku teoste täielik kogu. Käsikirjaline kogu. Ülesannete, harjutuste, etteütluste kogu. Koodeksid on õigusnormide kogud.
▷ Liitsõnad: esik|kogu, jutu|kogu, laulu|kogu, luuletus|kogu, muinasjutu|kogu, novelli|kogu, teksti|kogu, valik|kogu, värsi|kogu, ülesandekogu.
4. paljudest liikmetest koosnev esindus- v. juhtimisorgan. Asutav kogu. Seadusandlik kogu.
▷ Liitsõnad: esindus|kogu, hoole|kogu, kiriku|kogu, kohtunike|kogu, nõu|kogu, rahvus|kogu, riigi|kogu, täis|kogu, vanemate|kogu, voli|kogu, üldkogu; rahukogu.
5. teat. ebamäärane hulk inimesi, esemeid, nähtusi vms. ühtse rühmana. *Polk läks lahingusse ilusa kirju koguna. Ja vist mitte ainult väliselt ja varustuse poolest. J. Peegel. *.. ta [= kunstniku] tööd on tegelikult üksteise kõrvale asetatud huvitavate üksikasjade kogu. V. Vaga.
▷ Liitsõnad: tähe|kogu, udu|kogu, veekogu.

kogu|teos
(hrl. eri autorite töid sisaldav) kogumik. Kirjanduslik, majandusteaduslik koguteos. Anti välja Eesti maalikunsti tutvustav koguteos.

kohr ‹-u 21› ‹s›

1. üleskerkinud, alt õõnes moodustis (näit. jääl, lumel). *Kostis vaid käpaküünte krõbinat ja kohrudest läbilõikuvate kelgujalaste särtsatusi. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: jää|kohr, lumekohr.
2. geol antiklinaal
3. kok rohkesti vahustatud munavalget sisaldav kohev vormiroog, suflee

kohtu|toimik
kohtuasja materjale sisaldav toimik. E. Vilde on „Mahtra sõja” kirjutamiseks uurinud ka kohtutoimikuid.

kokakoola ‹6› ‹s›
koolapähkli ekstrakti sisaldav karastusjook. Jõi pudeli kokakoolat.

koka|raamat
toiduretsepte, ka kõige üldisemaid kokandusalaseid nõuandeid sisaldav raamat. Uuris kokaraamatust toiduretsepte.

kokku|võte

1. millegi lühike, ainult kõige tähtsamat sisaldav esitus. Artiklist tehti võõrkeelne kokkuvõte. Kirjutas teose sisust lühikese kokkuvõtte. *Viimaks tundub Endlile, et oleks vaja arutlusest ikkagi kokkuvõte teha. A. Tigane.
▷ Liitsõnad: lühi|kokkuvõte, sisu|kokkuvõte, süüdistuskokkuvõte.
2. mitmesuguste andmete v. asjaolude põhjal saadud tulemus. Rahvaloenduse, valimistulemuste esialgsed kokkuvõtted. Esimese veerandaasta kokkuvõte. Kauaaegse uurimistöö kokkuvõttena valmis mahukas monograafia. Meie sportlane oli kahe sõidu kokkuvõttes kolmas. Kokkuvõttes 'üldiselt' jäi ta oma reisiga rahule.
▷ Liitsõnad: aasta|kokkuvõte, kvartali|kokkuvõte, lõpp|kokkuvõte, üldkokkuvõte.

kollageenne ‹-geense 2› ‹adj›
kollageeni sisaldav, kollageeni-. Sidekoes on kollageenseid kiude.

kolme|keelne
kolme keelt sisaldav, kolmes keeles olev. Kolmekeelne sõnaraamat. Tänavasildid olid kolmekeelsed.

kolme|valentne ‹-se 2› ‹adj›
keem kolme vesinikuaatomit sisaldav. Alumiinium on kolmevalentne.

kombinatsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
kombinatsioone (3. täh.) sisaldav, kombinatsioonidega. Kombinatsiooniline ründemäng, mängustiil.

kompleks|väetis
põll mitut taimetoiteelementi sisaldav mineraalväetis

komplektne ‹-se 2› ‹adj›
komplekti moodustav, kõiki ettenähtud osi sisaldav, täielik

kompromiss|ettepanek
järeleandmisi sisaldav, kompromissina mõeldud ettepanek. Vastaspool tegi kompromissettepaneku.

kondiitri|toode
suhkrurohke jahust, munast ja lisanditest koosnev küpsetis (kook, küpsis, tort, vahvel jms.); ka rohkesti suhkrut sisaldav maiustus (kompvek, šokolaad, marmelaad, martsipan, pastilaa jms.). Kondiitritoodete tööstus, vabrik. Kohvikus võetakse vastu tortide, kringlite ja teiste kondiitritoodete tellimusi.

kondine ‹-se 4› ‹adj›

1. kõhnuse tõttu naha alt tugevasti esile tungivate kontidega. Pikk kondine vanamees. Tal olid suured kondised käed, pikad kondised sõrmed. Kondised õlad. Kondise näoga vanaeit. Küll sa oled ikka otsalõppenud ja kondine! Kondine lehm, kits. Hobusekronu jäi kevadeks veelgi kondisemaks.
2. konti, konte sisaldav. Kondine liha.

konfliktne ‹-se 2› ‹adj›

1. konflikti sisaldav, konflikti(de)ga. Konfliktne situatsioon, olukord. Konfliktne abielu.
2. kergesti konfliktidesse sattuv v. kalduv. Konfliktne iseloom.

kookos|kook [-koogi]
kookost sisaldav küpsetis. Šokolaadiküllane kookoskook. || kookosrasva jääkidest õlikook

kooli|ajakiri
koolis väljaantav õpilaste kirjatöid sisaldav ajakiri

kooli|almanahh
kooliõpilaste kirjatöid sisaldav almanahh. Koolialmanahh „Tipa-tapa”.

koond ‹-i 2› ‹s›
maj koondandmeid sisaldav dokument. Aruannetest koostati koond. Rahvaloenduse andmed esitati koondina.

koond|kuju
paljude inimeste iseloomujooni sisaldav inimkuju kirjanduses v. kunstis, koondportree. *Elsa prototüüpi ei ole olemas, see on koondkuju oma ümbruskonnas nähtud naistest. H. Angervaks.

koopaline ‹-se 5› ‹adj›
koopaid sisaldav, koobastega. *.. ja väsimata kaikus laas ning Impivaara koopaline sein. F. Tuglas (tlk).

koorene ‹-se 4› ‹adj›
rohkesti koort (2. täh.) sisaldav, koorega koos. Koorene purk, lusikas. *„Piim paks, et murra lusikas,” muigab Tahvet suutäite vahelt. „Ja koorene.” A. Mägi.

korall|-lubjakivi
geol korallide lubitoeseid sisaldav lubjakivi

kordus|värss
kirj reeglipäraselt korduv (juhtmõtet sisaldav) värss

kore|sööt [-sööda]
põll rohkesti toorkiudu sisaldav kuiv loomasööt (heinad, põhk, aganad)

kriidine ‹-se 4› ‹adj›

1. kriidiga koos v. määrdunud. Käed on kriidised.
2. (rohkesti) kriiti sisaldav. Kriidine pinnas.

kriitiline1 ‹-se 5› ‹adj›
omapoolset hinnangut sisaldav; kritiseeriv, arvustav. Kriitiline artikkel, kirjutis, analüüs, hinnang, ülevaade, essee, traktaat. Kriitiline sõnavõtt, märkus. Iga kriitiline sõna külvas tuska. Kriitiline realism 'ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv 19. saj. realism'. Kriitiline realist 'oma loomingus kriitilise realismi põhimõtteil asuv kirjanik v. kunstnik'. || kriitikaga suhtuv v. hindav; arvustamisvõimeline. Kriitiline mõistus, meel, suhtumine. Ajakirjanikuna jälgis ta kõike kriitilise pilguga. Malle on oma suhtumises ja väljendustes üpris kriitiline.
▷ Liitsõnad: ebakriitiline.

kristall|hüdraat
keem vee molekule sisaldav kristalne aine

kromatofoor ‹-i 21› ‹s›

1. anat pigmendirakk (inimesel eriti nahas)
2. bot pigmente sisaldav kehake vetika rakus

kromoplast ‹-i 21› ‹s›
bot punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus

kroom|kollane

1. ‹s› kroomi soolasid sisaldav kollane värvipigment
2. ‹adj› sellise värvusega kollane. *Vana naine jõi samal ajal väikeste lonksudega kroomkollast limonaadi oma kõrgest klaasist.. V. Beekman.

kroomnikkel|teras
tehn kroomi ja niklit sisaldav legeeritud teras. Kroomnikkelteras on roostekindel.

kroom|teras
tehn kroomi sisaldav legeeritud teras. Kroomterasest hammasrattad, noad.

kroonika|film
kroonikat, päevasündmusi sisaldav dokumentaalfilm

kruusakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
rohkesti kruusa sisaldav, kruusane. Kruusakas liiv.

kruusane ‹-se 4› ‹adj›
kruusaga kaetud; (rohkesti) kruusa sisaldav. Kruusane rand, leetseljak. Kruusane pinnas, muld. Kruusased põllud. Jõepõhi ja järvekaldad on seal kruusased.

kruusa|segune
kruusaga segatud, kruusa sisaldav. Kruusasegune liiv.

kruus|liiv [-a]
geol (ehitusgeoloogias:) 25–50% kruusa v. kruusast jämedamat materjali sisaldav liivpinnas

kudune ‹-se 4› ‹adj›
kala- v. konnakudu sisaldav. Kudune jõesilmus, rabakraav.

kujundiline ‹-se 5› ‹adj›

1. kujundeid sisaldav v. kasutav; kujundite abil toimuv. Kunst väljendub kujundilises vormis. Poeesia eeldab kujundilist mõtlemist.
2. kujundite alale kuuluv. Luuletaja on kasutanud mitmesuguseid kujundilisi võtteid. Teos jääb nõrgaks kujundilise ebaselguse tõttu.

kuker|tsement
ehit kukermiiti sisaldav tsement

kuld ‹kulla 22› ‹s›

1. keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Kulla ühendid, sulamid, leiukohad. Kulda otsima, kaevandama, pesema, uhtma. Mägedes leiti, avastati kulda. Unts kulda. Kulla proov. Kullast ehted, mündid. See uur on puhtast kullast. Raamatul oli kullaga trükitud kaanekiri, selg. Kullaga tikitud rüüd. Vilgukivi läigib, hiilgab nagu kuld. Kõik pole kuld, mis hiilgab.
▷ Liitsõnad: ehte|kuld, hamba|kuld, leht|kuld, proovi|kuld, tukatikuld; kassikuld.
2. sellest metallist raha vm. ese(med). Viierublane, kümnerublane kuld. Luges omanikule tuhat rubla kullas kätte. Pidulaua kuld, hõbe ja kristall. Põgenikud võtsid endaga kaasa nii palju kulda, kui suutsid. On lasknud endal suu kulda 'kuldhambaid' täis panna. || kõnek kuldmedal; kuldmedali omaja. Lõpetas keskkooli kullaga. Meeskond sai kulla, jõudis kullani, tuli kullale. Olümpiavõistlustelt toodi ära kolm kulda. Ta on tänavuste meistrivõistluste kuld.
▷ Liitsõnad: meistri|kuld, olümpia|kuld, tšempionikuld; maratoni|kuld, sprindi|kuld, suusakuld.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Sügislehtede kuld. Kased puistavad juba kulda. Juuste kuld. Mets leegitses loojuva päikese kullas. Koidutaevas hõõgub kullas. Dekoratsioonid olid täis kulda ja karda.
▷ Liitsõnad: eha|kuld, koidu|kuld, lehe|kuld, päikese|kuld, sügis|kuld, õhtu|kuld, õiekuld.
4. piltl (väljendites millegi väga väärtusliku v. hea kohta). Ilm, maa on lausa kuld. Tema nõuanded on kulda väärt, kaaluvad kulda. Nendel sõnadel on kulla kaal. Lõikusajal on kuival päeval kulla hind. Hein kui kuld, söö või ise. Sa oled lausa kuld, et ikkagi tulid! Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld. *Seal oli kõike, labasust ja kulda. V. Panso. || (hrl. ajakirjanduslikus pruugis loodusvarade kohta). Must kuld 'kivisüsi v. nafta'. Pruun kuld 'põlevkivi'. Roheline kuld 'mets'. Valge kuld 'vee-energia; puuvill'. || kõnek (eufemistlikult fekaalide kohta). *Ma vedasin kulda.. Puhastasin kullakambrit. R. Roht.
5. luulek kullake; kallike, armsam. *.. äiu-li ja äiu-la, / kullad, mingem magama! M. Nurme.

kuld|lõng
kulda sisaldav v. kullavärviline lõng. Kuldlõngadega tikitud tanu.

kuldne ‹-se 2› ‹adj›

1. kullast tehtud, kulda sisaldav v. kullaga kaetud, kuld-. Kuldne sõrmus, karikas, kroon, rist. Kuldne autasu. || kõnek kuldmedali saanud. Meie kuldne teatesõidukoondis. Jalgratturite kuldne 'kuldmedalile toonud' finiš.
2. kullavärviline v. -läikeline, kuldkollane. Kuldne rukki-, nisupõld. Kuldsed viljaterad. Kask on juba sügiseselt kuldne. Kuldsed kiharad, lokid. Linnul oli roheline kuldse helgiga seljasulestik. Raamatu kaanel on kuldsed tähed. Kuldne kuu, päike, eha, koidukuma. Päikese kuldne lõõsk, kuldsed kiired. Hommik koitis kuldsena.
▷ Liitsõnad: ere|kuldne, hele|kuldne, puna|kuldne, punakas|kuldne, purpur|kuldne, sädelev|kuldne, särav|kuldne, tuhm|kuldne, tulikuldne.
3. piltl kuldaväärt, suurepärane, ütlemata hea, tore, meeldiv. a. (elusolendi, hrl. inimese kohta). Jaanus on kuldne inimene, alati sõbralik ja abivalmis. Ta on kuldse südamega, tal on kuldne süda. Mul on kuldsed vanemad, lapsed, sõbrad. Sai endale kuldse mehe, naise, ämma, minia, väimehe. Mardil on lausa kuldsed käed: kõigega tuleb toime. Lillik oli kuldne lehm, andis lüpsis pange piima. b. (olukorra, seisundi vms. kohta). Kuldne vabadus, priius, lapsepõlv, noorusaeg. Kuldsesse keskikka 'elu kõrgpunkti' jõudnud mees. Pole tal seal elu, põli kuigi kuldne. Kuldne kodupaik. Kuldsed mälestused, unelmad. Rooma kirjanduse kuldne ajastu 'kõrgaeg, õitseaeg'. Tal oli kuldne teenistus. Tänavu olid lausa kuldsed heinailmad. Oli järelsuve kuldne päev. Kuldsed 'väga õiged' sõnad! Kuldne põhimõte, reegel, elutõde. Tal on kuldne mälu. Tuju ei ole kõige kuldsem. Hinges valitses kuldne rahu.

kulla|liiv [-a]
kulda sisaldav liiv. Kullaliiva pesema, uhtma.

kulla|sulam
kulda sisaldav sulam

kultuuri|kiht
arheol inimese otsese tegevuse tagajärjel v. kaasmõjul tekkinud (materiaalse kultuuri jäänuseid sisaldav) pinnasekiht kinnismuististel. Paks, õhuke kultuurikiht. Linnuse, muistse asula kultuurikihi leiud. | piltl. Koolilõpetajate kultuurikiht on pahatihti õhuke.

kulune ‹-se 4› ‹adj›
kulu [2] sisaldav; sellega kaetud. Kulune hein. Kulune maapind, kraavikallas, mätas.

kummeli|muru
kummeleid sisaldav muru. Istuti maha õue kummelimurule.

kummeline ‹-se 5› ‹adj›
kummelitega kaetud, kummeleid sisaldav. *.. ning iga samm on jalatallale / nii mõnus kummelisel õuemurul. V. Sõelsepp.

kummi|pael
kumminiite sisaldav pael. Pükste, pesu värvlisse on aetud kummipael. Kummipaelaga koomale tõmmatud varrukasuud, kapuutsiäär.

kõhn ‹-a 23› ‹adj›

1. (elusolendite kohta:) õhukese nahaaluse rasvkoega, vähese lihaga luudel, kuivetu, lahja. Pikk kõhn vanamees. Lapsed olid hirmus, väga kõhnad. Jäi kehva toidu peal kõhn(em)aks. Ta oli pärast haigust kohutavalt kõhn – täielik luu ja nahk. Kõhna näoga mees. Ta on näost kõhn. Kõhnad, kuid tugevad käed. Kõhn setukas, hobusekronu. Hobune oli kõhn nagu luukere. *Kas sa ei näe, et mullikas on kõhn kui redel.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kont|kõhn, luu|kõhn, puru|kõhn, ülikõhn.
2. piltl. a. õhuke ning vähe sisaldav. Kõhn ajakiri, luuletuskogu. Kõhn rahakott. *Seal kõik sellised, et ega kõhnema kukruga inimest naljalt inimeseks pea. H. Laipaik. b. vilets, nigel, kehv; vähene, napp, kasin. Kõhn söögipoolis, viljasaak. *Kümme vakamaad kõhna sooveert ja mõnikümmend vakamaad mädasood – see oli kõik. R. Roht. *..siis ta hädaldab, et ristisõja ajal vajuvad kroonilaeka tulud vahest pisut kõhnemaks. H. Saari (tlk).

kõlkane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kõlkaid sisaldav. Kõlkane vili.

kõlune ‹-se 4› ‹adj›
kõlusid sisaldav, kõludega. Kõlune vili.

kõmuline ‹-se 5› ‹adj›
kõmu tekitav v. sisaldav. Kõmuline teade, uudis, pealkiri. Kõmuline kirjutis, raamat. Ajalehed paisutasid tühise sündmuse kõmuliseks. Ta omandas oma kakluste ja purjutamistega veelgi kõmulisema kuulsuse.

kõntsane ‹-se 4› ‹adj›
kõntsaga kaetud v. kõntsa sisaldav. Kõntsane vesi, tiik. Põrand oli kõntsane. *..talvised teed muutuvad kõntsaseks, põldudelt hakkavad paistma mustad kühmud. O. Luts.

kõrve|karv
bot kõrvetavat ainet sisaldav taimekarv. Nõgese kõrvekarvad.

kõrve|rakk [-raku]
zool mürgist vedelikku sisaldav ektodermi rakk enamikul ainuõõsseist

kämbuline ‹-se 5› ‹adj›
kämpe sisaldav, kämpus. Kämbuline muld. Jahu oli kämbuline.

käsi|leht
ettekande juurde kuuluvat materjali sisaldav leht, mis jagatakse kuulajaile

käsi|raamat
mitme v. ühe teatava ala kohta kõige tarvilikumaid andmeid sisaldav ning seetõttu sageli vajatav teos. Tervishoiu, elektrotehnika, põllumajanduse, õngespordi käsiraamat. Karjakasvataja, kombaineri, jahimehe käsiraamat. Hädavajalik, asendamatu käsiraamat. Tuhnib kaua käsiraamatutes. Sõnaraamatud, leksikonid ja entsüklopeediad on vajalikud käsiraamatud. Raamatukogu lugemislauas on saadaval enam tarvitatavad käsiraamatud.
▷ Liitsõnad: keele|käsiraamat, keemia|käsiraamat, tehnikakäsiraamat.

küsi|lause
keel küsimust sisaldav lause. Küsilause lõppu pannakse küsimärk.

lakk|värv
pigmente sisaldav lakk, emailvärv

lavendli|seep
(lavendliõli sisaldav)

leeliseline ‹-se 5› ‹adj›
leelise omadustega; leelist sisaldav. Leeliseline reaktsioon, seep.

leelis|seep
rohkesti leelist sisaldav seep

leheküljeline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu lehekülgi sisaldav, teat. arvust lehekülgedest koosnev. Kahe ja poole leheküljeline kiri.
▷ Liitsõnad: kahe|leheküljeline, kümne|leheküljeline, mitme|leheküljeline, mõne|leheküljeline, paari|leheküljeline, saja|leheküljeline, tuhande|leheküljeline, üheleheküljeline.
2. kogu lehekülge täitev. Raamatus on leheküljelisi piltillustratsioone.

leht ‹lehe 22› ‹s›

1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5. ‹liitsõna järelosana› kasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.

lend|leht
poliitilist agitatsiooni, reklaami vms. sisaldav trükitud lehik v. käsitsi paljundatud tasuta levitatav leht. Lendlehti trükkima, paljundama, levitama. Lennukilt heideti lendlehti. Lendlehed agiteerisid võitlusele okupantide vastu.

lihane ‹-se 4› ‹adj›

1. veresuguluses olev. Kas need on ta lihased vanemad või kasuvanemad? Isa hülgas oma lihased lapsed. Tülid lihaste vendade ja õdede vahel. Kas ta on sulle lihane sugulane või hõimlane? Ta on nii muutunud, et lihane ema ka ei tunneks teda ära.
2. hrv tegelik, tõeline, päris. *.. tema on seal Oja Anu juures nagu lihane peremees .. P. Vallak. *Kui kolmest siinolijast on Annile keegi „ta”, siis peaks see olema Guido, mitte aga Anni lihane mees. A. Hint.
3. lihalik (1. täh.) On see lihane inimene või vaim? *.. kus oli ta neid näinud? Nende lihases olemuses ei kusagil .. L. Vaher.
4. hrv lihast, lihastest koosnev. Lihane keel lõikab luise kaela. *Siis kihiseb ja kubiseb see tööpalee [= vabrik] elust, liikumisest, raudsetest ja lihastest töömasinatest. E. Vilde.
5. (palju) liha sisaldav. Rammus lihane supp, kaste.

liha|salat
kok lihatükikesi sisaldav segasalat. Kas tellime kala- või lihasalatit?

liha|toit
liha sisaldav toit. Lihatoidul, tugeva lihatoiduga taastus ta jõud kiiresti. Armastab lihatoite, taimetoitudest ei hooli.

liha|vormiroog
kok liha sisaldav vormiroog

liht|lause
keel ainult pealiikmeid (ja nende laiendeid) sisaldav lause. Laiendamata, laiendatud lihtlause.

liht|väetis
põll ainult ühte taimetoitainet sisaldav väetis. Liit- ja lihtväetised.

liim ‹-i 21› ‹s›
materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel liimainet sisaldav segu, mis tahkudes moodustab pindu siduva kile. Loomsed, taimsed, mineraalsed, sünteetilised liimid. See liim kleebib hästi. Mittekuivava liimiga kärbsepaber. Kinni nagu kärbes liimil. Kleebitavad pinnad määritakse liimiga kokku. Käed on liimiga koos. Pese käed liimist puhtaks. || liimkelme. Postmarkidel on taga liim, mis tuleb märjaks teha ning mark ümbrikule kleepida.
▷ Liitsõnad: albumiin|liim, dekstriin|liim, epoksü|liim, kaseiin|liim, kondi|liim, kontori|liim, kummi|liim, lateks|liim, maalri|liim, metalli|liim, naha|liim, nitro|liim, paberi|liim, puidu|liim, silikaat|liim, želatiin|liim, tapeedi|liim, tisleri|liim, vaikliim.

liit|maak
geol mitut metalli tootmisväärsel hulgal sisaldav maak

liit|sõna
keel vähemalt kaht tüve sisaldav sõna

liit|väetis
põll mitut toiteainet sisaldav väetis. Ammofoss, kaaliumnitraat, nitrofoska jt. liitväetised.

liivakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
rohkesti liiva sisaldav, liivarikas, liivane. Kerge liivakas muld. Liivakad põllud, maad. Liivakal kingul jäi vili põuaga lühikeseks.

liiva|segune
rohkesti liiva sisaldav. Liivasegune muld.

liivsavi|muld
põll 20–50% füüsikalist savi sisaldav soodsaima vee-, õhu- ja toiterežiimiga muld

liköör ‹-i 21› ‹s›
magus puuviljade, marjade v. rohttaimede mahlu v. ekstrakte, samuti maitseaineid sisaldav kange alkohoolne jook. Šartröös, benediktiin jt. liköörid. Kodusel teel valmistatud liköör.
▷ Liitsõnad: aniisi|liköör, jõhvika|liköör, kirsi|liköör, kohvi|liköör, muraka|liköör, piparmündiliköör.

limane ‹-se 4› ‹adj›

1. limaga kaetud; lima sisaldav. Limased kalad, seened. Konn püüab kärbseid oma limase keelega. Nälkja limane roomamisjälg. Limane eritis. Limane seisev lombivesi.
2. kleepuvalt märg. *.. ja limane higi kattis tervet ta keha. E. Vilde.

limonaad ‹-i 21› ‹s›
mahla- v. sünteetilist siirupit sisaldav gaseeritud karastusjook. Pudel, klaas limonaadi. Jõime kihisevat limonaadi.

lina|vars
kiudu sisaldav linataime varreosa

linnase|leib

1. (pätsiks) küpsetatud linnased (koduõlle v. kalja valmistamiseks)
2. linnasejahu sisaldav leib

logi|fail
info logiandmeid sisaldav fail. Logifaili looma, säilitama, kustutama, hävitama. Sideettevõttel puudusid logifailid. Olukorrast ülevaate saamiseks uuriti logifaile.

lohisema ‹37›

1. lohinaga, loha liikuma. Mantel on nii pikk, et hõlmad lohisevad järel. Köis lohiseb mööda maad. Läheb tuhvlite lohisedes üle toa. Vanainimese lohisevad sammud. Mõisa köis, las lohiseb. *Nui ta järel lohisedes / jätab teele laia vao. E. Raud.
2. piltl pikaldaselt v. raskepäraselt edenema; mittevajalikku sisaldav, keskendamata olema. Ilmade tõttu jäi heinategu lohisema. Teose lausestus, sõnastus lohiseb. Lohisevate väljendite asemele vajame kompaktseid termineid. *.. suletakse oma mõte loidu, lohisevasse proosasse. F. Tuglas.

-loomaline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. loomadest koosnev, loomi sisaldav
▷ Liitsõnad: 20-loomaline.

lubi|betoon
ehit lupja sideainena sisaldav betoon

lubi|väetis
põll lubiaine mulla lupjamiseks; lupja sisaldav kunstväetis, näit. lubisalpeeter. Happelised mullad vajavad lubiväetist.

lubjane ‹-se 4› ‹adj›
lubjaga koos, lubjaga kaetud; lupja sisaldav. Maalri lubjased püksid, tunked. Su mantel on lubjaseks saanud. Lubjane vesi.

lume|segune
lund sisaldav. Sadas külma lumesegust vihma.

lustene ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
(rohkesti) lustet sisaldav. Lustene rukis, vili.

luuleline ‹-se 5› ‹adj›
luulele iseloomulik; luuleks, luuletuseks ainet andev, luulet sisaldav; tundeliseks tegev, romantilisi kujutlusi tekitav; luulele vastuvõtlik, romantiline, lüüriline. Luuleline kaunisõnalisus. Luuleline suveõhtu, mägijärv, maastik. Luuleline hing. Muutub unistavaks ja luuleliseks. *Teil võib olla luuletaja hing ja luulelised mõtted .. J. Aavik.

lämmastik|hape
keem tugev, väga aktiivne lämmastikku sisaldav hape

lämmastik|väetis
põll lämmastikku sisaldav mineraalväetis