[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sootuks ‹adv›
täiesti, hoopis (1., 2. täh.) Tuul vaibus sootuks. Hingerahu on sootuks kadunud. Olin selle sootuks unustanud! Ta on preemiast sootuks ilma jäetud. Aed on sootuks harimata. Eit jäi sootuks üksinda. Asi on sootuks vastupidi, teisiti. See juhtus kuskil sootuks mujal. Rääkisime sootuks avameelselt. Entusiaste oli meie hulgas sootuks vähe. Sootuks võõras koht. Ta oli näost sootuks hall. Puhkuseks on vaja sootuks erinevat keskkonda. Nägin teda sootuks teiste silmadega. Tahtsin öelda sootuks midagi muud. Täna näed sa sootuks tervem välja. Mõned lapsed on siin päris väikesed, teised sootuks suuremad.