[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

spetsiifiline ‹-se 5› ‹adj›
eristav (2. täh.), eriomane, eri-. Klooril on spetsiifiline lõhn. Tuberkuloosi puhul sugenevad spetsiifilised haavandid. Komi keele spetsiifilised häälikud. Sõnal „tegu” on õigusteaduses spetsiifiline tähendus. Spetsiifilise toimega 'teat. haigustekitajasse mõjuv, teat. haigust raviv' ravim. Aimeajakirja jaoks liiga spetsiifiline 'erialaselt kitsas' artikkel.
▷ Liitsõnad: liigi|spetsiifiline, mittespetsiifiline.