[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eba|tervislik
tervisele kahjulik. Ebatervislikud elu-, töötingimused. Väga ebatervislik kliima. Suitsetamine on ebatervislik.

halvasti ‹adv›
(< halb); ant. hästi. Näeb, kuuleb halvasti. Laulab, tantsib, joonistab halvasti. Õpib koolis halvasti. Ütleb teistele halvasti. Oskan inglise keelt halvasti. Suitsetamine mõjub tervisele halvasti. Laps on haiglane ja sööb halvasti. Tunneb ennast halvasti. Minuga on asjad, lood halvasti. Magasin öösel halvasti. Tal on elus halvasti läinud. Käitub halvasti. Ärge mõelge minust halvasti. Noormehe näost võis märgata halvasti varjatud süütunnet. Ta on halvasti riides. Halvasti põlev aine. Halvasti lõhnav vedelik. Halvasti laotud sein. Halvasti valgustatud tuba.

kahjulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kahju (1., 2. täh.) toov, kahjustav. Majanduslikult kahjulik. Kahjulikud ained, gaasid, mikroobid. Kahjulikud ja kasulikud putukad. Suitsetamine on tervisele kahjulik. Mida mürgisem umbrohutõrjevahend, seda kahjulikum inimesele. Kahjulik mõju, toime. Ühiskonnale kahjulik isik. Kahjulikud harjumused. Lamades lugeda on kahjulik.

kategooriliselt ‹adv›
(< kategooriline). Kategooriliselt nõudma, eitama, keelduma, ära ütlema. Ettepanek lükati kategooriliselt tagasi. Kõik olid kategooriliselt selle vastu. Suitsetamine on neis ruumides kategooriliselt keelatud. Mees kinnitab, väidab seda kategooriliselt.

keelama ‹keelata 48›

1. kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v. et see midagi ei teeks, mitte lubama; keelu alla panema. Ma keelan sul seda teha. Poiss tahtis uisutada, aga ema keelas. Vanaema keelas lastel välja minna. Keelas mind seda tegemast, ütlemast, rääkimast. Tantsigu, mis ma tast ikka keelan. Lastel oli söögilauas rääkimine kõvasti keelatud. Ma ei keela ega käsi. „Lapsed, olge vaiksemalt!” keelas õpetaja. Arst keelas tal kohvijoomise, suitsetamise. Ta tegi peaga keelava liigutuse. *.. Simmo rahulik hääl keelas teda: „Jäta poiss rahule, ta räägib õigust.” E. Männik. || korrale kutsuma. Keela lapsi, et nad nii palju ei hullaks. Peremees keelas koera. || midagi ametlikult mitte lubama. Kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud. Narkootikumidega kauplemine on seadusega keelatud. Mõnedes järvedes tuleb kalapüük täielikult keelata. Murul käimine, suitsetamine keelatud. Seadus keelas alaealiste töö öises vahetuses. Ületundide tegemine keelati. Tal olnud keelatud vahekord oma õega. Keelavad eeskirjad, liiklusmärgid. Keelatud kirjandus. | (hüüatustes). *Keela ja kaitse! Küll lähevad [hundid] häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! A. Kitzberg.
2. ‹hrl. eitavas lauses› kellegi soovi, palvet täitmast keelduma; kellelegi midagi mitte andma. Ta ei keela oma nõu ega abi. Mulle ei oleks kodus midagi keelatud. Ma poleks suutnud talle midagi keelata. *Pererahvas nõmmemajakeses oli sõnaaher, ent ei keelanud talle öömaja. E. Krusten.
3. takistama; takistuseks olema. Mis mind keelab minemast! *Kartus tagajärgede eest keelas mind seda sammu astumast. J. Mändmets.

kõvasti ‹adv›

1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti, püsivalt. Ankrul oli punn kõvasti ees. Topi augud kõvasti kinni! Kotisuu on kõvasti kinni. Sidus paki kõvasti kinni. Uks on kõvasti kinni. Tõmba köis kõvasti koormale ümber. Õng jäi puujuurika taha kõvasti kinni.
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti. Pigistas minu kätt nii kõvasti, et hakkas valus. Sikutas kõvasti, kõigest jõust. Ta hoidis vastasest kõvasti kinni. Tõukas, lõi nii kõvasti, et teine kukkus maha. Tal olid huuled kõvasti kokku litsutud. *Juhan viskas värava nii kõvasti enese järel kinni, et mõned varvad langesid maha. M. Metsanurk.
3. järeleandmatult, kindlalt, kõigest väest; visalt. Talupojad seisid kõvasti oma õiguste eest. Vaenlane pani kõvasti vastu. Lepingust, tavadest peeti kõvasti kinni. Seda pidage kõvasti meeles. *Niiviisi nägin siis ise ka ära, kui kõvasti need igandid veel inimesel sees võivad istuda. L. Kerge.
4. rangelt, karmilt. Suitsetamine oli kõvasti keelatud. Teda noomiti, ähvardati kõvasti. Karjapoiss sai kõvasti pragada. Põrutas tülitsejaile kõvasti peale. *..ja kui neid [= tüdrukuid] nähti noormeestega tänaval rääkimas, siis võeti nad kõvasti käsile.. H. Sepamaa (tlk).
5. kõnek valjusti, valju häälega, kõva häälega. Hõikas, huikas, hüüdis kõvasti. Keegi karjus kõvasti appi. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad! Laps puhkes kõvasti nutma. Mees hakkas kõvasti norskama. Raadio mängis kõvasti. *Ta tõmbas säärikud jalga ja käis nendega nõnda kõvasti, et õedki ärkasid tagakambris.. M. Metsanurk.
6. kõnek palju, rohkesti. Loomi on siinkandis kõvasti. Tänavu on kõvasti seeni. Paatkond sai kõvasti kala. Vesi jões on kõvasti tõusnud. Toitu tuleb kõvasti kaasa võtta. Põld vajab kõvasti sõnnikut. Selle tööga teenib kõvasti. Rahvast tuli kõvasti kokku. Raske töö puhul peab kõvasti sööma. Mehed olid kõvasti (viina) võtnud. Aega on kõvasti mööda läinud. Kella seitsmeni on veel kõvasti aega. Öösel on kõvasti vihma sadanud. Puulehtedes on juba kõvasti kollast. Tal on kõvasti tööd. Ta on külmaga väga kõvasti riides.
7. kõnek (üldse intensiivsust väljendav sõna:) väga, suurel määral, tugevasti, kangesti. a. (tunde- ja tahteavaldustes). Ma kartsin, ehmusin kõvasti. Ta oli kõvasti väsinud. Poisid olid kõvasti hirmul, ärevil. Mehel oli hing kõvasti täis. Ma kahtlen selles kõvasti. Daamid olid temast kõvasti sisse võetud. See asi on kõvasti südamel. Seda pandi talle kõvasti pahaks. Algul punnis kõvasti vastu, aga hiljem andis järele. Ta jäi kõvasti mõttesse. Ta sai kõvasti kiita. b. (seisundi kohta). Ta hingeldab, lõõtsutab kõvasti. Süda peksleb, pulss taob kõvasti. Ta higistas öösel kõvasti. Sain kõvasti külmetada. Jalg on kõvasti paistes, paistetanud. Pea valutas kõvasti. Olin päris kõvasti haige. Käsi on kõvasti valus. Mees oli kõvasti habemesse kasvanud. Nägu punetas kõvasti, oli kõvasti verine. Laev lekib kõvasti. Mehed olid väga kõvasti purjus. Ta sai kõvasti klobida. Ta magas nii kõvasti, et ei ärganud koputuse peale. Rong oli rahvast kõvasti täis. Päike sulatas kõvasti. Tee on kõvasti tuisanud, hanges. Kõht on kõvasti täis. Tuli põleb kõvasti. Seep lõhnab kõvasti. Poeg on kõvasti isasse. || vähemalt, mitte vähem kui. Tal on oma nelikümmend kõvasti turjal. See maksab oma kümme krooni kõvasti. Poiss on kõvasti kaheksateist. Maanteed mööda saab sinna kõvasti viisteist kilomeetrit. c. (füüsilise v. vaimse tegevuse kohta). Põrandat tuleb kõvasti pesta. Turul kaubeldi kõvasti. Ta oli kõvasti tegevuses, ametis. Tehti kõvasti tööd. Majand ehitab kõvasti. Perenaine toimetab, askeldab kõvasti köögis. Poisid lõid tüdrukule kõvasti külge. Tüdruk kurameerinud kõvasti. Mees plaanitseb midagi kõvasti. Räägitakse kõvasti, et ta minevat meilt ära. *Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga üle. E. Rängel.

laostus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
laostamine; laostumine. Joomine, suitsetamine on ju tervise laostus. Sõda toob kaasa laostuse.

mõru ‹11› ‹adj›

1. (hrl. vastandatuna magusale:) koirohu, sapi, võilille piimmahla jms. maitsega (v. kõrvalmaitsega); viha, kibe. Paljud ravimid on (maitselt) mõrud. Mõni kurk on otsast natuke mõru. Mõrusid seeni leotatakse ja kupatatakse. Leivakoorik oli mõruks kõrbenud. Mõru nagu sapp, tubakas. Joob mingisugust väga mõru ekstrakti. Suitsetamine teeb suu mõruks. Kas paned suhkrut ka või jood mõru 'magustamata' kohvi? Mulle maitseb mõru 'vähemagus' piimašokolaad. Mis suus mõru, see kõhus magus. Haigel oli mõru maitse suus. Viin tundus väga mõruna. Mul tekkis kahjutundest mõru klomp kurku. Mõru on haavakoor, veel mõrum kuninga leib. | (taimenimetustes). Mõru vahulill, jürilill, kirburohi, vesipipar.
▷ Liitsõnad: magus|mõru, sappmõru.
2. piltl kibestunud, kibe (hrl. 4. täh.) Tuju on paha ja meel mõru. See teeb, võtab meele mõruks. Kiuslik naaber tegi ta elu mõruks. Sellest on jäänud mõru mälestus. Mõlgutab mõrusid mõtteid. Mõru on mõelda, et kõik nii halvasti välja kukkus. Mõru tundmus, tunne hinges. Mõru naeratus näol. Mingi mõru toon hääles. Nägu läheb järjest mõrumaks. *Seal [= kodus] oleks raskus tundunud veelgi raskemana, meelepaha veelgi mõrumana. V. Uibopuu.

ohutu ‹1› ‹adj›
ilma ohuta, ohtu mitte põhjustav. Ohutu liiklus. Ohutud töötingimused. Ohutu metsloom, putukas. Siin olete ohutus paigas. Suitsetamine pole kaugeltki ohutu. Hoiduge võistlusrajast ohutusse kaugusse. Videvikus on ohutum luurele minna. Turvavöö muudab autosõidu ohutumaks. Silm otsis kõige ohutumat taganemisteed.
▷ Liitsõnad: hädaohutu; tuleohutu.

otsus ‹-e 4› ‹s›

1. tulemus, millele jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist. Läbimõeldud, kindel, selge, mõistlik, õige otsus. Otsus oli, tuli eitav, jaatav. Sinu otsus tundub ainuvõimalik. Kaalusin kaua, kuid otsusele ei saanud, jõudnud. Tulime otsusele teised appi kutsuda. Tegi oma otsuse teistele teatavaks. Tegin otsuseks, et räägin kõik ausalt ära. Võtsin otsuseks suitsetamine maha jätta. Nii tähtsat otsust ei tehta, langetata uisapäisa, mõtlemata. Otsus langes ekskursiooni kasuks. Jäi otsuse juurde, otsusele kindlaks. Oli oma otsuses kindel. Talle ei meeldinud otsuseid teha. Muutis oma esialgse otsuse. Isa otsuse järgi sai vanim poeg talu. Üksmeelne otsus oli edasi töötada. Temas küpses otsus uut ametit õppida. Kahevahelolek viib lõpuks ikkagi mingisugusele otsusele. Vastuvõetud otsused tuleb ellu rakendada. Üldkoosoleku otsus kanti protokolli. Õppenõukogu otsusel, otsusega alandati poisi käitumishinne. || üksikakt, mille abil lahendatakse õiguslikke küsimusi; kohtuotsus. Kõigile kodanikele kohustuslik otsus. Kohus läks otsust tegema. Väljakuulutatud otsus viidi täide. Sõjakohtu otsusega määrati spioonile surmanuhtlus.
▷ Liitsõnad: eksi|otsus, valeotsus, eri|otsus, kohtu|otsus, tagaselja|otsus.
2. van seletus, selgitus; arvamus, hinnang, lahendus. Kes teab mulle selle asja kohta otsust anda? Ma ei usalda tema oskuste üle otsust anda. *.. paluge tema käest otsust, kuidas oleks võimalik jõenupuks moondatud neitsike jälle inimeseks teha? F. R. Kreutzwald. *.. Õhu enese käest ei saanud õiget otsust midagi. Küsis keegi, siis tegi Õhk nii kavala näo.. A. Kitzberg.

pahe ‹6› ‹s›
moraalselt taunitav omadus inimeste juures v. ilming ühiskonnas; (laiemalt:) paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus. Ahnus, kadedus, teesklus jt. inimlikud pahed. Oma aja seltskonna pahed, nagu karjäärihimu, vaimsete huvide puudumine jne. Alkoholism on muutunud suureks sotsiaalseks paheks. Suitsetamine on laialt levinud pahe. Pahed on visad kaduma. Mingi pahega, pahe vastu võitlema. Pahest lahti, üle saama, vabanema. Kahest pahest väiksem, suurem. Tehnikaajastu pahedest rikutud loodus. Linnastumise pahed. Pisukest liialdamist ei peeta suureks paheks. *Ilukirjanduses peetakse sünonüümirohkust hüveks, tarbekirjanduses on oskussõnade sünonüümsus pahe. U. Liivaku.
▷ Liitsõnad: jooma|pahe, tsivilisatsioonipahe.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

rikkuma ‹rikun 42›

1. millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama. a. (millegi esemelise kohta). Poiss rikkus vale höövliga ilusa laua. Siin on ainult aega raisatud ja materjali rikutud. Soss-sepp rikub töö sootuks. Töömehed rikkusid kogemata telefoniliini (ära). Vale bensiin rikub autot. Nael rikub sae. Tuli rikkus mitu korterit. Katus laseb läbi ja laed on osaliselt, täielikult rikutud. Külm rikub saagi. Vihm rikub heina. Niiskus on rikkunud kogu sisustuse. Sula pole veel jääteed rikkunud. Jänesed rikuvad õunapuid. Kahjuritest rikutud puu. Koid on riide rikkunud. Kallis kangas pole niisama rikkuda. Rätsep rikkus (õmmeldes) kuue ära. Rikutud karusnahk. Mitu lehte on raamatus rikutud. Ütleb, et moos rikkuvat tee ära. Ühe maitseaine puudumine võib roa rikkuda. Tilk tökatit rikub kogu mee. Ole ettevaatlik, vaik rikub riided ära. Hoia see lina kapis puhas ja rikkumata. Rikutud mündid kõrvaldati käibelt. Ihaldab varandust, mida koi ja rooste rikuvad 'maist vara'. Ruumi hermeetilisus on rikutud. Rikutud elukeskkond. Mädanik rikub puidu struktuuri (ära). Nimi ei riku meest, kui mees nime ei riku. Riie ei riku meest. || van maha lõhkuma, laastama. *Assüürlased rikkusid linna 722 e. Kr. ära, Herodes Suur ehitas ta veel toredamalt üles. E. Bornhöhe. b. (organismi v. selle osade kohta.). Ta on oma tervise ära rikkunud. Ära riku kopse. Haigus rikkus mao. Liiga palju magusat rikub seedimist, hambaid. Liigne rasv rikkuvat südame ära. Mis te pimedas silmi rikute! Rikutud nägemine. Rõugetest rikutud nägu. Asi nüüd, mille pärast närve rikkuda. c. (üldisemalt nähtuste, protsesside, seisundite, tunnete, tajude jms. mitteesemelisega ühenduses.). Kehv esitus rikub muusikat. Laulja on oma hääle rikkunud. Ta räägib rikutud keelt. Köögiaurudest rikkumata kohviaroom. Kui toas suitsetatakse, on õhk rikutud. Kes on siin õhku rikkunud 'peeretanud'? Mürin rikkus vaikust. Käratsejad rikuvad öö-, maja-, unerahu. Rikutud harmoonia, sümmeetria. Sündmuste rahulik kulg on rikutud. Tüli, mis rikkus me vahekorra, läbisaamise, suhted. Sa oled mu elu ära rikkunud. Süüdimõistev kohtuotsus rikub ta maine. Nii rikuksin oma abielu, šansid. Vihm rikkus pühapäeva ära. Õhtu, pidu oli rikutud. Iga pisiasi ei tohiks tuju, meeleolu rikkuda. See vaatepilt rikub isu. Ta vahelesegamine rikkus kogu asja. Rõõm on rikutud. Ära riku mängu. Ise oled usalduse ära rikkunud. Suitsetamine rikub jumet. Punane nina rikkus näo kenadust. Elektrijaam rikuks jõeoru ilu. Lobudikud rikkusid linnast tekkinud head üldmuljet.
2. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama; ebakõlblaks tegema. Raha rikub inimest. Vägivallafilmid rikuvad lapsi. Tänav rikkus poisid ära. Rahvas on rikutud. Hellitamisega rikuti poeg päris ära. Edu rikkus ta täiesti. Üdini, läbi ja läbi rikutud inimene. Nii noor ja juba nõnda rikutud. Ta on üks rikkumata hing. *.. tinglikus laadis maalitud orhidee võis rikutud vaataja mõtted viia ammu väljasurnud ürgeluka genitaalidele. E. Vetemaa. || suguliselt puutuma, vahekorras olema. See mees on rikkunud nii mõnegi neitsi. Olga olevat rikkumata.
3. midagi kehtestatut v. kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma. Seadused olevat selleks, et neid rikkuda. Autojuht rikkus liikluseeskirju. Reegleid, kokkulepet, nõudeid, käsku, korraldusi rikkuma. Ta rikkus kombeid, traditsiooni, tõotust, keeldu. Inimõigusi rikkuma. Abielu rikkuma. Tüdruk rikkus tunnis korda. Õhupiiri rikkunud lennuk.
4. murd riknema. *Kas polegi kahvli otsas nagu punane lihatükike? Ei, see on vaid rikkunud kartul .. V. Uibopuu.

rind ‹rinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s›

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3. ‹hrl. pl.› hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

riski|tegur

1. riski iseloomustav arvuline suurus
2. med tegur, mis suurendab haigestumise tõenäosust, ohutegur. Üheks südamehaiguste riskiteguriks on suitsetamine.

rögisema ‹37›
röginat kuuldavale tooma. Kopsud rögisevad tolmust, suitsetamisest. Suitsetamine paneb rinnad rögisema. Rinnus rögiseb. Piibumees rögises mitu minutit köhida. Haavatu ainult rögises korraks ja oligi surnud. Haige rögises ja sülitas verd. Rögises, nagu keegi kägistaks teda. Rögisev hääl, köha, hingamine. *Rannas lamavad laisad elukad [= lonthülged], kes vaid uniselt rögisevad. E. Kreem. || (sellise häälega rääkimise kohta). *„See [torge] tabas,” rögises Heilsbronn. „Kopsutorge.” J. Lõhmus (tlk).

suitsu|nui
nlj
1. piip; plotski vms. Torkas tubakakoti ja suitsunuia taskusse. *Silbe viskab oma suitsunuia sinna kuhugi maha, sest kodu lähedal on see suitsetamine ikka nii, nagu see on.. O. Luts.
2. (püssi vm. tulirelva kohta). *See oli kaheraudne eestlaetav suitsunui.. L. Hansen.

ära1 ‹adv›
(adverbi iseseisev tähendus ja perfektiivne lisatähendus pole sageli üheselt eristatavad, tähenduseristused on seetõttu kohati tinglikud)
1. mujal, teisal, mitte siin; mujale, teisale, minema. a. (kellegi kuhugi liikumisega seoses). Peremees on kodunt ära. Olin kolm aastat ära. Ta on juba mitu kuud töölt ära. On nii sügavalt mõttes, otsekui siit ilmast ära. Läks, sõitis juba hommikul ära. Kolis Rakverest ära. Tule sealt ära! Varas lipsas ära. Poiss pages tagaajaja eest ära. Naine jooksnud, läinud joodiku mehe juurest ära. Ära aja mind enda juurest ära! Tõukas mehe ära (ärapõlgamise kohta). Lapsed saadeti peosaalist ära. Minge te ära magama! Poisil oli lubatud kella kaheteistkümneni kodunt ära jääda. Tuli paar meest kiire töö juurest ära võtta. Tahan siit ära, ükskõik kuhu. Tahan inimestest ära. Vabandas end peavalu tõttu lauast ära. Tule teistel jalust ära! Läks tütart lasteaiast ära tooma. Võtan lapse sellest koolist ära. Suursaadik kutsutakse kolme aasta pärast ära. Keegi ei tea, millal ta ära kutsutakse (suremise kohta). b. (millegi mujale paigutamisega v. liigutamisega seoses). Pani raamatu (käest) ära. Kivid koristati põldudelt ära hunnikusse. Ei suutnud riidekappi üksinda paigast ära nihutada. Raamat korjati müügilt ära. Nende peres ei visatud midagi niisama ära. Öösel oli tal auto ära aetud 'ärandatud'. Peegel on auto küljest ära virutatud 'varastatud'. Kraav juhib, tõmbab liigvee ära. Suurvesi oli purde ära viinud. Tuul kandis, puhus lume ära. Pane see komps nähtavalt ära. Tassis, tõi kotid jaamast ära. c. (kellegi kuskilt minemaajamisega ühenduses). Kao ära! Alt ära! Käige teelt ära! Aurake ära, kuni pole veel hilja! Keegi tuleb, kaduge siit kiiresti ära! d. (senisest suunast kõrvale kulgemise v. kaldumise kohta). Teelt keerab, käänab, pöörab ära kitsas rada. e. (kellegi v. millegi endale, enda omaks v. valdusse saamise kohta). Kui veel kaua ootad, napsab mõni sul plika nina eest ära. Kui mingit asja ripakil näeb, krabab ära. Koer püüdis lapse käest võileiba ära krahmata. f. kuskilt millegi küljest, otsast v. pealt maha v. lahti. Hammas tuli, kukkus ära. Nööp lendas eest ära. Tüdruk laskis oma patsi ära lõigata. Aja enne väljaminekut habe ära. Kooris kompvekil paberi ümbert ära. Kaabib värvikihi ära. Lõi kamaka küljest tüki ära. Lauda uks oli hingedelt ära. Ukse juures on tapeet ära. Jookse kas või jalad otsast, alt ära. Ega naeratus sul tükki küljest ära võta! g. (riietest, jalatsitest) vabaks. Võtsin saapad (jalast) ära. Viska mantel korraks ära. Püksid on nii kitsad, et neid annab ära sikutada. Tuul viis kübara peast ära.
2. koos elatiivis esineva hrl. seisundile osutava sõnaga väljendab korrasolust, asjade tavapärasest, heast seisust väljas olekut v. välja minekut; väljendab millegi vajatava, tavapärase puuduolu v. minetamist. Masin, laud on korrast ära. Moest ära kübar. Häälest ära klaveril ei saa esineda. Buss jäi, on käigust ära. Isal on selg (paigast) ära. Isa on seljast ära. Selg on ristluust ära. Paigast, õlast ära käsi. Ristluust ära kartulivõtja. Venitas naba paigast ära. Närvid on korrast ära. Kõht läks korrast ära. Jalust ära nagu sant. Oli pärast jooksu hingest ära. Läks (kui) meelest ära. Naerab nagu meelest ära. Poiss on häälest ära. Hääl on täitsa ära, läks peaaegu ära. Läks, langes, on tujust ära. Tuju kadus, läks, on ära. Tuju on ära. Haigel on isu ära. Elekter on teist päeva ära. Vool on, läks ära. Käel oli kaks sõrme ära.
3. ‹ühendverbi osana› annab verbi tähendusele perfektiivsuse v. lisab seda, viidates v. rõhutades, et verbiga väljendatud tegevus on täielik, lõpuni viidud, sooritatud, ammendav, tulemuslik jne. Lepime ära! See asi on nüüd ka ära proovitud. Kandis karistuse ära. Sõber laitis nõu ära. Mees püüab naise soove ära aimata. Kaotas jälle kindad ära. Peitis raha ära. Tähtis paber kadus ära. Kas kastsid lilled ära? Toit on ära jahtunud. Mahl jäätus ära. Keetis munad ära. Pluus on ära kuivanud. Ilm klaaris hommikuks ära. Sa varjad päikese ära. Müüs maja ära. Ostis maatüki ära. Kinkis kõik oma raamatud ära. On oma hinge kuradile ära müünud. Jõudsin su ikka ära oodata. Nüüd on kõik ära räägitud. Ütles, pihtis kõik südamelt ära. Vastaspool tuleb ära kuulata. Seletas asja ära. Mõtlen ja mõtlen ega jõua ära mõelda. Arvake, mõistatage mõistatus ära. Asi see paar kilomeetrit on ära käia, visata! Parimad lavastused on mul kõik ära nähtud, vaadatud. Ta tantsis ära ainult avavalsi. Pakilised asjatoimetused tuleb ära ajada, õiendada. See läks mul meelest ära. On linnas tööst ära võõrdunud, võõrutatud. Siin on nüüd suitsetamine ära keelatud. Nad olevat ära lahutanud. Vili on ära koristatud ja ära pekstud. Kõiki soid ei maksa ära kuivendada. Tegin, andsin, õiendasin eksami ära. Ajalehes trükiti uudis kärpimata ära. Küsimus tuleb lõpuks ära otsustada. Kaebas, ütles õpetajale ära. Partii õnnestus ära võita. Vaev tasus ennast ära. Hüva nõu ei maksa ära põlata. Laps tüdib, tülpib istumisest peagi ära. Hirsipuder on sõdurid surmani ära tüüdanud. Kaine peaga ei jõua ta viinavõtmist ära needa, vanduda, kiruda, manada. Ei jaksa su lahkust ära imestada, kiita, tänada. Vastusest ripub ära 'sõltub' paljude inimeste käekäik. Talle tehakse kõik ette ja taha ära. Laps ei lase ühtki tööd ära lõpetada. Teeme otsuse ära. Piletid peab varem ära võtma, ostma. Vihmast hoolimata peeti laulupidu ära. Valime nüüd esimehe ära. Soo määravad ära kromosoomid. Märgi, näita vigased kohad ära. Soome keele õppis ta kiiresti ära. Kasutas vanu äraproovitud vahendeid. || (seoses millegi v. kellegi puhtaks, korda, terveks jne. tegemisega). Koristame laua kiiresti ära. Pesen ja loputan pesu ära. Pressis püksid ära. Kasi, hari, pühi oma ninaalune ära! Parandan, lapin, nõelun sul selle särgi ära. Värvis silmad ära. Tapeedime toa ära. Silus artiklis teravad kohad ära. || (millegi otsasaamist, hääbumist, hävimist, hävitamist, kahjustamist v. kahjustatust märkivates ühendites). Tuli kustus ära. Puhus tule ära. Maja põles ära. Peaks oma kirjad kõik ära põletama. Hävitas dokumendid ära.Lumi läheb, sulab kevadel ära. Aastad on ilu ja värskuse ära viinud. Saatsime vana aasta ära. Ta silmavalgus võeti ära. Mineraalvesi võtab hästi janu ära. Tablett võttis valu ära. Käreda talvega külmasid õunapuud ära. Lilled närtsisid ära. Leib on ära kuivanud, hallitanud. Vesi on nii ära saastatud, et ei kõlba suplemiseks. Lõhud mööbli ära. Vedrud on ära istutud. Äravajunud diivan. Maja vajus ära. Koidest ära aetud kampsun. Pudelikillud lõhkusid jalad ära. Värv luitus aastatega ära. Te reostate, sodite, määrite, mäkerdate, ropastate, lagastate põranda ära. Trööpad uue mantli ära. Kleit kortsus ära. Ära laastatud külad. Tee on ära songitud, muru ära sõtkutud. Oled oma elu ise ära vussinud. Meie ausat nime ei tohi lasta ära solkida, teotada, rüvetada, lörtsida. Rikkus kogu lõbu ära. Sa oled mõtte ära moonutanud. Ilus laul on ära leierdatud. Ta on mitu neitsit ära narrinud, raisanud, võrgutanud, naernud. Sagedasest pruukimisest kulub sõna ära. Äraloetud raamat seisab vaevu koos. || tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses. Ta sai vanaks ja suri, kustus, varises ära. Hunt tahtis lamba ära murda. Kassipojad uputati, lämmatati, hukati, mürgitati, koristati ära. Kõnges ära. Kärvas ära. Tappis ära. Lammas on ära tapetud. Haige loom lõpetati ära. Siga veristati ära. Kägistas, pussitas, poos vaenlase ära. Ära hukkama, kaksama, koksama. Mehed nopiti ühekaupa lahinguväljal ära. Uppus, lämbus ära. Kalad külmusid ära. Laisk lõpeb viljasalvegi ära. *Sellepärast olevat tarvis nad kõik kinni püüda ja ära uinutada [= tappa], viimane kui üks. E. Raud. || söömise v. joomisega ühenduses. Jõi vee ära. Võileiba ära sööma, kugistama, õgima, haukama, nosima, nokkima, mugima. Ta võis korraga terve tuututäie kompvekke ära krõbistada. See supp tuleb sul endal ära helpida. Kass lakkus, limpsis piima ära. Pärast külmetamist võeti, kummutati, rüübati ära pits viina. Temaga on puud soola koos ära söödud. Vahib, nagu tahaks tüdrukut elusalt ära neelata. || seoses tundeseisunditega, psüühiliste v. füsioloogiliste protsessidega; ruineeritud tervist, kurnatust, väsimust jne. väljendavates ühendverbides. Ehmatas kohkus ära. Kes ära väsib, puhaku. Nõrkes, minestas ära. Sõjaaeg vaevas, vintsutas, väntsutas hinge ära. Mure sööb hinge, südame seest ära. Kõik saatuselöögid kannatas, talus ta nurisemata ära. Kas oled uues koolis ära harjunud? Armusin temasse kõrvuni ära. Lapsed pahandasid õpetaja ära. Tõbi on mehe ära kurnanud, piinanud, purenud. Haigusest ära kurnatud laps. Päike roiutas, rammestas, närtsitas ära. Ärahirmutatud inimesed. Päike ähvardab ära küpsetada. Müra tahtis kuulmist ära kaotada. Põletas käe ära. Põrutas külje ära. Jalad haudusid ära. Nikastas, väänas jala ära. Katkestad, tapad end tööga päris ära. Lapsed rikuvad silmad ära. Pikka aega ühes asendis olles surevad jalad ära. || (ühenduses nõidumise v. ahvatlemisega). Nõid võib inimese ära sõnuda, sõnada, lausuda, nõiduda. Võõras pilk kaetab, silmab vastsündinu ära. Karjus võlus mõisapreili laulmisega ära. Plika on kõik külapoisid ära hullutanud. || (esineb ühendites, mis märgivad millegi v. kellegi eemal oleva kuuldav- v. nähtav-olemist). Rongimürin kostis tuppa selgesti ära. *Ütlemata ilus on see maailm, mis meie mäele ära paistab. H. Lepik (tlk). || rõhutab verbiga väljendatut. Tema teab kõik ära. Paljukest ta selle töö eest ikka ära saab, teenib. Ta taipas ära, milles asi.
4. ‹moodustab oma osistest otse mitte tuletatava tähendusega ühendverbi›. Nägi, jagas ära 'taipas', milles asi. Ütles õpetajale ära 'kaebas', kes spikerdas. Andis oma sõbra ära 'reetis'. Ta vahetas mind ilmselt vennaga ära 'ajas segi'. Oled puhkuse kuhjaga ära teeninud 'pälvinud, välja teeninud'. Tuleb piskuga ära elada 'hakkama saada'. Talle kuluks, läheks ära 'läheks tarvis' hea õppetund. Vaenlane püüdis väesalka omadest ära lõigata 'lahutada, eraldada'. Need võistlused lööme küll ära 'võidame'. Kuulajate pidulikud, äraseletatud 'pühalikud' näod. Ehk annab asja kuidagi ikka ära rääkida 'selgeks rääkida, klaarida'. Mul õnnestus ta ära rääkida 'nõusse saada'. Töö märgiti ära (töö tunnustamise kohta). Kohtunik on ära ostetud (altkäemaksu andmise v. saamise kohta). Tegin talle kaardimängus ära 'võitsin'. Nüüd pani, tegi talle küll ära! (teat. üleoleku, võidu saavutamise kohta kellegi üle). Vang kargas ära 'põgenes'. Poiss võttis tüdruku ära 'abiellus tüdrukuga'. See variant langeb ära 'ei tule arvesse'. Sõit langeb ära 'ei toimu'. Jõi kogu palga ära 'jõi maha'. Joob ennast, enda ära 'joob mandumiseni'. Vajus, langes, kukkus ruttu ära (näit. purjusolust). Juhendis näidatakse ära sobivad hoiutingimused (kirjeldatakse neid). Magas käe ära 'käsi on sundasendis olekust surnud'. Emis magas põrsad ära 'surnuks'. Lõi varba ära (varvas sai löögi tulemusel haiget). Ta on ära keeranud, pööranud 'imelikuks, väga teistsuguseks muutunud'. Pööras, pöördus vanematest ära 'eemaldus neist, ütles lahti'. Patust ära pöörama. Ilm pööras ära 'muutus'. See naine petab oma olekuga ära 'jätab teise mulje, kui tegelikult on'. Abi kulub ära 'läheb tarvis'. Seadus muudeti ära 'muudeti kehtetuks; tehti teiseks'. Tundsin ta ära 'jõudsin äratundmisele, kellega tegu'. Narris, naeris, rüvetas, rautas tüdruku ära (seksuaalse ärakasutamise, ka rasestamise kohta). Hobused on ära aetud 'sõidust kurnatud'. Olen justkui ära tehtud 'nõiutud, väga mõjutatud'. Mul viskab ära (närvimineku kohta). Mis viga teise pealt ära 'maha' kirjutada. Kaotas lapse ära 'tegi aborti'. Tund jäeti ära 'tund ei toimunud'. Pahandus jääks ära 'pahandust poleks', kui kõik käituksid korralikult. Lahkest pakkumisest on raske ära öelda 'keelduda'. Tahtsime õnnetust ära hoida 'vältida'. Poiss viilis tantsimisest ära 'hoidus kõrvale'. Laps harjutati rinnast ära 'võõrutati rinnast'. Kartulid keevad ära 'sodiks, katki'.
5. esineb emotsionaalse värvinguga lausungites, mis väljendavad üleolevat suhtumist, imetlust, leppimist millegagi vms. Asi ta ära ei ole! Mis see väike kukkumine siis ära ei ole! Mis imetegu see majaehitamine ka ära ei ole! Kaugel need jõuludki enam ära on! Mis ta siis nii erilist ära ei ütelnud? Ega see teab mis ära maksa. Printsid ja printsessid, kindralid ja krahvid, kes seal kõik ära ei olnud! Mis sa teed ära, tuleb edasi elada.