[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

suvaline ‹-se 5› ‹adj›
isiklikul äranägemisel v. heaksarvamisel toimuv v. tehtud, subjektiivne, meelevaldne; vabalt võetud v. valitud, mis tahes; kokkuleppeline. Suvaline arv, suurus, kombinatsioon. Vedelik valatakse suvalise kuju ja suurusega anumasse. Konstrueeritagu kolm suvalist hulknurka. Seaduste, reeglite suvaline tõlgendamine. Ülesanded võib lahendada suvalises järjekorras. Kunsti üle otsustamisel jääb mõndagi suvaliseks. Mänguklotsidest saab kokku seada suvalisi ehitisi. Kirjandi võite kirjutada suvalisel teemal. Võin puhata suvalisel ajal ja suvalises kohas.