[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alfa ja oomega
tähtsaim, olulisim, a ja o. *Me peame endile selgesti aru andma, et kogu näitlemiskunsti alfa ja oomega on tegevus. V. Panso.

antimoniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol tähtsaim antimonimaak

barüüt ‹-rüüdi 21› ‹s›
geol tähtsaim baariumi maakmineraal, raskpagu, keemiliselt baariumsulfaat

boksiit ‹-iidi 21› ‹s›
geol peamiselt alumiiniumiühendeist koosnev kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

dooria indekl
Dooria murre 'teat. vanakreeka keele murre'. Dooria sammas 'dooria stiilile omane ülespoole ahenev kannelüüridega sammas'. Dooria stiil 'vanim klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab lihtne, proportsionaalne ja range vorm'. Dooria helilaad 'Vana-Kreeka, samuti keskaja kirikliku helikunsti tähtsaim diatooniline helilaad'.

elu|töö
elu jooksul tehtud (peamine, tähtsaim) töö. Teadlase, kirjaniku, kunstniku, sordiaretaja, arhitekti elutöö. Ülevaade keelemehe J. V. Veski elutööst. Poeg asus jätkama isa elutööd. F. R. Kreutzwaldi elutöö eepos „Kalevipoeg.”.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

esma|tarve
esmajärguline, suurim, tähtsaim tarve. Liikumine kui hobusele tähtis esmatarve.

galeniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol tinahall mineraal, tähtsaim pliimaak, pliiläik

kardinaalne ‹-se 2› ‹adj›
peamine, põhiline, pea-, tähtsaim; otsustav, põhjalik. Kardinaalne probleem, küsimus, lahendus. Majanduselus on toimunud kardinaalseid muudatusi. Tuleb midagi kardinaalset ette võtta. Võeti tarvitusele kardinaalsed abinõud kriitilise olukorra likvideerimiseks.

kesk|väljak

1. keskel asuv, tihti ka tähtsaim väljak. Linna keskväljak.
2. väljaku keskmine osa. Mäng kaldus keskväljakule.

kommerss ‹-mersi 21› ‹s›
üliõpilaskorporatsiooni tähtsaim traditsiooniline kinnine üritus. *.. kihutavad lehvivate lippudega läbi linna, hobuste pead suletuttidega ehitud, õllekorvid pukis, veinipudelid käes. See on korporantide kommerss .. J. Lintrop.

kortisool ‹-i 21› ‹s›
füsiol farm neerupealise koore tähtsaim hormoon, mida kasutatakse ka ülitundlikkust vähendava ja põletikku pidurdava ravimina, hüdrokortisoon

kromiit ‹-miidi 21› ‹s›
geol must mineraal, tähtsaim kroomimaak. Kromiidi leiukohad, kaevandamine.

magistraalne ‹-se 2› ‹adj›
peamine, põhiline, tähtsaim, määravaim

molübdeniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol tinahall metalse läikega mineraal, tähtsaim molübdeenimaak

nael1 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend. Lühike, pikk, peenike, jäme, ümar, kandiline nael. Laia peaga, peata naelad. Kolmetollised naelad. Vanad roostetanud naelad. Taob, lööb naela sisse, puusse. Laud lüüakse naeltega kinni, seina. Nael ei lähe sisse, kipub kõveraks minema. Tõmbasin naela tangidega välja ja tagusin sirgeks. Oli kogemata naela otsa astunud, naela jalga astunud. || (nagina, varnana seinas). Riputab võtme, seinalambi, kasuka naela otsa. Riputab püssi seinale naela. Võti on ukse kõrval naela otsas, naelas. Võta naela otsast, naelast võti. Mootorsõidukiga teele asujale soovitakse: „Nael kummi!”.
▷ Liitsõnad: ehis|nael, ehitus|nael, hobuseraua|nael, ilu|nael, jää|nael, kabja|nael, katuse|nael, krohvi|nael, papi|nael, pleki|nael, puu|nael, raud|nael, rõhk|nael, sadulsepa|nael, sepa|nael, sepis|nael, sindli|nael, teras|nael, vasknael.
2. piltl keskseim, tähtsaim, olulisim milleski; kõrgpunkt, tõmbenumber. Ooperist „Trubaduur” sai selle hooaja nael. Päeva naelaks kujunes vastuvõtt presidendi juures. *Siis tuli õhtu nael – tõelised görlid mustade sukkade, pitsivahu ja silindritega! E. Järs. *Minu Euroopa-reisi naelaks oli Sixtuse kabel. V. Panso.

pea|altar
tähtsaim, põhiline altar (hrl. katoliku kirikus). Katedraali peaaltar. *.. rikkalikult põlevaid küünlaid nii pea- kui kõrvalaltaritel, nii pühakujude kui piltide ees. I. Talve.

pea|esindaja
põhiline, tähtsaim esindaja. Ratsionalismi peaesindajad Euroopa filosoofias olid Descartes, Spinoza, Leibniz.

pea|jumal
müt peamine, tähtsaim jumal. Roomlaste peajumal Jupiter. Foiniiklaste peajumal Baal.

pea|jõgi

1. geogr jõestiku pikim, lisajõgedega jõgi. Peajõgi koos lisajõgede ja jõeharudega moodustab jõestiku.
2. teat. ala suurim ja tähtsaim jõgi. Volga on Euroopa-Venemaa peajõgi.

pea|kangelane
tähtsaim, keskne tegelane. Romaani, eepose, muinasjutu, filmi peakangelane. Sündmuste peakangelane ise oli väga tagasihoidlik.

pea|kirik
keskne, tähtsaim v. suurim kirik. Piiskopkonna peakirik. Linna peakirik. Turistid külastasid Kölni kuulsat peakirikut.

peamine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
põhiline, olulisim, tähtsaim. Peamine iseärasus, tunnus, oht, raskus, takistus. Peamist tähelepanu pööratakse karjakasvatusele. Tema peamine viga on pealiskaudsus. Meie kaotuse peamised põhjused olid.. Sealt kaudu kulgesid vanasti peamised kaubateed. Peamiseks liiklusvahendiks oli jalgratas. Räim on Läänemere peamisi püügikalu. Saan raha teenida ja mis peamine – maailma näha. Peamine noorukieas on ikkagi õppimine. Peamine tema elus oli laste eest hoolitsemine. Ei tohi unustada peamist – tööd. Tarvis on kokkuleppele jõuda peamises. Mis on sulle peamisem: kas hea palk või töö huvitavus?

pea|osa1
tähtsaim, olulisim, keskne osa, põhiosa. a. Püssi, aparaadi, seadme peaosad. Peaosa maa rahvastikust on katoliiklased. On teadmata, millised tegurid etendasid ta kunstnikuks kujunemises peaosa. b. (lavateoses, filmis). Opereti, filmi peaosa. Peaosas esines, peaosa mängis Georg Ots. Uues ooperis on tal (laulda) peaosa. Filmis tuleb tal täita peaosa.

pea|proov
lavateose, peokava, kontserdi vms. tähtsaim, hrl. viimane üldine proov. Näidendi, kontserdi, laulupeo peaproov. Staadionil käib tantsupeo peaproov. | piltl. See võistlus oli meie meeskonnale omamoodi peaprooviks enne olümpiamänge.

pea|puuliik
mets puistu (majanduslikult) tähtsaim puuliik

pea|saar
saarestiku tähtsaim saar. Hawaii saarestiku peasaar Oahu. Jaapani peasaared.

pea|tegur
peamine, tähtsaim tegur

pea|telg

1. hrl piltl tähtsaim, keskne telg. Linnaosa peateljeks on Riia maantee. Romaani peatelje moodustavad 1905.a. sündmused.
2. bot külgharusid kandev vars v. raag

pea|teos
tähtsaim, olulisim teos. Kirjaniku, helilooja, kunstniku peateos. Koolis käsitletakse E. Vilde peateoseid. Uurija peateoseks on mitmesajaleheküljeline sõnaraamat.

pea|tingimus
tähtsaim, peamine tingimus, põhitingimus. Õnneliku abielu peatingimused.

pea|toit
peamine, tähtsaim toit. Eestlaste peatoiduks on olnud rukkileib. Talvel on tetrede peatoiduks kasepungad. Toitev segasalat võib olla hommikueine(l) peatoiduks.

pea|torn
kõrgeim, tähtsaim torn. Linnuse, kindluse peatorn.

pea|trump
piltl tähtsaim trump. Meie peatrumbiks on ootamatus: vastased ei tea meid oodata.

pea|töö1
peamine töö, põhitöö; olulisim, tähtsaim töö (teos vms.). Põlluharimine on ikka eestlase peatöö olnud. Tema peatööks on olnud raamatupidamine. Kreutzwaldi peatööks on „Kalevipoeg”.

pea|väljak
tähtsaim, keskne väljak. Linna peaväljak. Asula peaväljakuks oli turuplats.

pea|värav
tähtsaim, esiküljel asuv värav. Lossi, kloostri, linnuse, pargi, kalmistu peavärav.

pea|ülesanne
peamine, tähtsaim ülesanne. Majanduslik, poliitiline peaülesanne. Ühingu, seltsi peaülesanne. Pidas oma peaülesandeks rahva harimist.

pronksi|aeg
arheol esiaja keskmine põhijärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. Pronksiaega kuuluv leid. Pronksiaja asulad, kalmistud.

põhi|ettekanne
olulisim, tähtsaim ettekanne. Põhiettekannet täiendasid kaasettekanded.

põhiline ‹-se 5› ‹adj›
peamine, olulisim, tähtsaim; valdav, domineeriv. Põhiline eesmärk, ülesanne, arengusuund. Põhiline iseärasus, eksitus, viga. Põhilised eeldused, järeldused, seisukohad. Põhilised küsimused, probleemid alles ootavad lahendust. Põhiline konkurents käis Tartu ja Elva võistkondade vahel. Suvi on põhiline puhkuseaeg. Laplane saab põhilise toidu põdrast. Põhiline osa saarest on asustatud. Põhiline teraviljakultuur oli oder. Põhiline elamutüüp 7. sajandi asulas. Loodetavasti võite sellest välja lugeda põhilise, mida tahtsin ütelda. Õpi teisejärgulist põhilisest eraldama. Põhilises meie seisukohad ühtivad. Põhilises jõuti kokkuleppele. Põhiline on see, et sa õigel ajal koju jõuad.

põhi|osa

1. tähtsaim, olulisim osa. Pritsi, värvipihusti põhiosad. Selle koduse ravivahendi põhiosaks on mesi. Kirjaniku loomingu põhiosa moodustavad novellid. Uurimistöö põhiosa.
2. suurem, valdav osa, lõviosa. Põhiosa oma elust olen ma linnas elanud. Põhiosa palgast kulus laste tarbeks. Põhiosa nurgu püüti mõrdadega.

põhi|telg
piltl tähtsaim, keskne telg, peatelg. Meie varasema perioodika põhiteljeks on rahvavalgustuslik suund. Romaani põhitelg jäi pisut hägusaks.

põhi|tingimus
põhiline, tähtsaim tingimus. Eluks vajalikud põhitingimused. *Keel on suhtlemise põhitingimuseks, kirjaviis ei ole aga seda. A. Kask.

põhi|tuum
millegi põhiline, olulisim, tähtsaim osa. Tema vaadete põhituum ei ühtinud ajastu omaga. Jäägem küsimuse põhituuma juurde!

põhi|tõde
mingi teaduse v. ala põhiline, tähtsaim tõde (2. täh.) Arstiteaduse, esteetika põhitõed. Ta orienteerub hästi füüsika tänapäevastes põhitõdedes. Kristlikud põhitõed.

päeva|uudis

1. ‹hrl. pl.› päevasündmuste vahendus ringhäälingus, televisioonis (v. ajalehes); vastav ajakirjandusžanr. Televisiooni, raadio päevauudised. Valimiste tulemustest teatatakse õhtustes, kesköistes päevauudistes. Kuulas raadiost päevauudiseid. Tegin raadio lahti ainult päevauudiste ajaks. Luges lehest päevauudiseid.
2. päeva tähtsaim uudis. *„Kitse Aadu hakkavat ka nüüd naist võtma,” teatas Gustav päevauudist. O. Truu.

pürolusiit ‹-siidi 21› ‹s›
geol terashall kuni must mineraal, tähtsaim mangaanimaak

rahvus|raamatukogu
riigi tähtsaim, kõiki riigis ilmuvaid trükiseid sisaldav raamatukogu

rütmi|muusika
muusika, milles rütm on tähtsaim element. Džäss ja muu moodne rütmimuusika. Afro-ameerika rütmimuusika. Aeroobika rütmimuusika saatel.

sfaleriit ‹-riidi 21› ‹s›
geol kollane, pruun v. must mineraal, tähtsaim tsingimaak

strateegia ‹1› ‹s›

1. sõj sõjakunsti tähtsaim osa, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist; kõrgema väejuhatuse vastav tegevus. Strateegia ja taktika.
▷ Liitsõnad: kurnamis|strateegia, pealetungistrateegia.
2. kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava v. abinõude süsteem; läbimõeldud kavakindel tegutsemine. Uue erakonna strateegia. Asuti koostama eesti keele arendamise strateegiat. Kulutuste kasvu tasakaalustamiseks kasutatakse erinevaid strateegiaid. Perekonnaelu korraldamise strateegia.
▷ Liitsõnad: majandus|strateegia, suhtlus|strateegia, tootmis|strateegia, turundus|strateegia, äristrateegia.
3. mat (mänguteoorias:) eeskiri, mis määrab üheselt mängija käitumise kõikides võimalikes mänguolukordades

tsölestiin ‹-i 21› ‹s›
tähtsaim strontsiumimaak, peam. sinakas kristalne mineraal

uraniniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol must radioaktiivne mineraal, tähtsaim uraani ja raadiumi maakmineraal, uraanipigimaak

veise|kasvatus
põll tähtsaim loomakasvatusharu, varustab inimesi piimaga ja lihaga

vismutiin ‹-i 21› ‹s›
geol metalse läikega hallikasvalge mineraal, tähtsaim vismutimaak; sün. bismutiniit

volframiit ‹-miidi 21› ‹s›
geol pruunikasmust läikiv mineraal, tähtsaim volframimaak