[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ligem ‹-a 2› ‹adj›
(< komp ligida); sün. lähem. Meie ligemad naabrid. Ligemas ja kaugemas ümbruses. Ligemasse raudteejaama on viis kilomeetrit. Siit on Tartu ligem kui Viljandi. Kolisime alevisse, et lastel oleks ligem koolis käia. Meilt on randa ligem kui teie juurest. Ligem tulevik, minevik. Tulen (kõige) ligemal ajal, võimalusel. Ligemail aastail pole uue teatrimaja ehitamist ette näha. Kutsus ligemad omaksed ja tuttavad sünnipäevale. Oleme teretuttavad, ligemaid suhteid meil pole. Ema on lapsele kõige ligem. *Kui sinu ligematest keegi sureb või sa ise kaod .. J. Luiga. || täpsem, põhjalikum, üksikasjalikum. Asja ligem uurimine peaks tooma selgust. Jaan on kõigile nii hästi tuntud, et ligem tutvustamine oleks ülearune. Oleks vaja veidi ligemat informatsiooni. *.. sest et Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid [poenaisel] pidemed. K. A. Hindrey.

lähem ‹-a 2›

1. ‹adj› (< komp läheda lähike(ne)). Siit on Tartusse lähem kui Pärnusse. Lähem pood on kilomeetri kaugusel. Isa tõi lähemast lepikust lehtpuuoksi. Lähemas ümbruses pole ühtki järve. Lähemal ajal, lähemail päevil, lähemas tulevikus, lähematel aastatel. Tõi näiteid lähemast minevikust. Lähemad sugulased ja omaksed, lähemad sõbrad. Meie lähemad sugulaskeeled ja hõimurahvad. Lähemat läbikäimist, tutvust, kokkupuudet meil polnud. || täpsem, üksikasjalikum, põhjalikum. Lähemaid teateid saab kooli kantseleist. Kas on juhtunust midagi lähemat kuulda? Kas tead sellest midagi lähemat? Lähemal vaatlemisel, uurimisel selgus, et .. Lähem analüüs näitab midagi muud.
2. ‹s› hrv lähedasem (4. täh.) inimene. Kutsutud on ainult mu lähemad.

pulk ‹pulga 22› ‹s›

1. hrl. mingi otstarbega ja ümmarguseks v. tahuliseks töödeldud külgedega väiksem piklik puutükk; lühem sirge (puidust) kepp v. varb. Kadakane, haavapuust pulk. Peenike, jäme, terava otsaga pulk. Redeli ülemine pulk on katki, puudu. Ta ronis redelil kolm pulka kõrgemale, võttis kaks pulka korraga. Voodivõre, puuri pulgad. Püstistest pulkadest värav. Rehal tuleb paar pulka vahetada. Löö rehale uued pulgad sisse. Pistis pulga oherdiauku. Pani astjale pulga ette. Panin palitu seina sisse löödud pulga otsa, pulka rippuma. Pulkadest rest saunapõrandal. Toolikorju pulk on lahti. Hiinlased söövad riisi pulkadega. Peenestab lauad kandilisteks pulkadeks. Ta treib pitsipunumiseks pulki. Vanaisa lõikas, voolis pulka. Laps on maast mingi pulga leidnud. Pulgaga jäätis 'pulgajäätis'. Väikevend istub jalgratta pulga peal. Meestejalgratas on pulgaga ja naistejalgratas pulgata. Roostetanud pulkadega äke. Priit on nagu pulk külmast kange. Ta tõmbas end sirgu nagu pulk. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad 'kui kaotatud on oluline, pole vähem tähtsast enam asja'. Pani ukse laste eest pulka 'sulges ukse pulga abil'. Nüüd on äril pulk ees, pulk peal 'äri on takistatud, tõkestatud'. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud.. Pulk on ka oma värava obaduses. O. Jõgi (tlk). || sellise kujuga tükk mingit ainet. Palun pulk pärmi. Väärismetall valati sõrmejämedusteks pulkadeks. Pulkades 'pulgakujulisteks tükkideks pressitud v. pakitud' lõhkeaine. || sellise kujuga ese (enamasti on olemas täpsem liitsõnaline nimetus). Määrib huuli hügieenilise pulgaga 'hügieenilise huulepulgaga'. Pulgad 'malenupud' malelaual. *Ei tea, kas tema arvud nii kirjud olid või mõtted mehel tööst eemal, käsi pani tihti pulga [= pliiatsi] pihust maha ja pühkis läbi juuste.. L. Koidula. *Täiesti mõeldav, et ta end ühel päeval üles poob. Või, tänase järgi oletades, hakkab naistele ja lastele oma pulka [= suguliiget] näitama. L. Promet. || kõnek väike havi. Kalamehe noosiks oli kolmekilone havi ja paar pulka kah.
▷ Liitsõnad: aia|pulk, arvestus|pulk, arvutus|pulk, huule|pulk, istutus|pulk, jäätise|pulk, kala|pulk, keedu|pulk, kinnitus|pulk, kirjutus|pulk, kriidi|pulk, kudumis|pulk, kulmu|pulk, kurni|pulk, lagritsa|pulk, magasi|pulk, male|pulk, mõõdu|pulk, nagi|pulk, pesu|pulk, pitsi|pulk, pärmi|pulk, redeli|pulk, reha|pulk, seebi|pulk, segamis|pulk, sõime|pulk, söömis|pulk, šokolaadi|pulk, takti|pulk, tapi|pulk, teate|pulk, tolli|pulk, trummi|pulk, vaheliku|pulk, vaku|pulk, vägi|pulk, värava|pulk, äkke|pulk, ümarpulk; bambus|pulk, lepa|pulk, magnet|pulk, pilliroo|pulk, puu|pulk, raua|pulk, raudpulk; havipulk.
2. kõnek osa, detail, tükk. Traktoril on mingi pulk katki, mõned pulgad puudu. Isa võttis, lahutas, lammutas jalgratta pulkadeks. Ta viis vana mööbli viimse pulgani kolikambrisse. See on viimase kui pulgani ta enda ehitatud maja. Poiss on jõudnud juba kaks mootorratast pulkadeks sõita.
3. piltl koht hierarhias v. mingil (väärtus)skaalal. Ta abikaasa on astunud karjääriredelil veel mõned pulgad edasi, ta on jõudnud ühiskonnaredeli kõrgeimale pulgale. Peeter on hierarhiaredeli alumise pulga mees. Nad on ametiredeli eri pulkadel. Olen tast mitu pulka madalamal, üritan temaga ühele pulgale tõusta. Osakonnajuhatajad peaksid ühe pulga peal olema. Ära sea inimest jumalaga ühele pulgale. Vanaema pani varastamise ja valetamise ühe pulga peale. Missuguse pulga peal su arvutamisoskus seisab? *Ta lapsed aga ronivad riigiteenistuses pulgast pulka kõrgemale. J. Pärn.
4. van kõnek rubla. *„Näe, mul käsirahagi käes – kolm pulka, – vahi!” Itsitades tõmbas ta kägarasse kortsutatud rahapaberi taskust.. E. Vilde. *Aga see on kindel, enne kui neist meestest saad jagu, kuluta ikka ära oma kolmsada pulka. J. Mändmets.

sünni|kodu
täpsem paik (näit. maja, kodutalu), kus keegi on sündinud. F. Tuglase sünni- ja lapsepõlvekodu asub Ahjal. Täiskasvanunagi viibis suviti sageli sünnikodus. Vanapõlves asus tagasi oma sünnikoju. || piltl sünnikoht, sünnipaik. *..nii oli see Indias ja Hiinas, inimkonna vanimate tsivilisatsioonide sünnikodus. H. Matve.