[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõotama ‹37›

1. pühalikult lubadust andma; kindlalt lubama. Tõotas surijale, et kannab hoolt ta naise ja lapse eest. Tõotan ja vannun, et olen valmis andma oma elu isamaa eest. Tõotan pühalikult, et .. Olen seda vandega tõotanud. Sõrme kirveteral hoides tõotati olla sõbrad igavesti. Armastajad tõotasid teineteisele igavest truudust. Tõota mulle, et räägid alati tõtt! Mees tõotas sõbra surma eest kätte maksta. „Kirjutan teile kindlasti,” tõotas poeg. Tõotatud maa '(Piiblis:) Kaananimaa, mille Jumal lubas Aabrahami järeltulijatele'; piltl unistuste, ihalduste paik.
2. põhjust andma midagi aimata v. oodata, lootust andma, ennustama (2. täh.) Elu tõotab minna huvitavaks. Tõotab tulla põnev reis, äge vaidlus. Kohtumine ei tõotanud (midagi) head. Ega see mulle head tõota. Tänavune aasta, rukis tõotab head saaki. Pilk baromeetrile ei tõotanud midagi rõõmustavat. Päev tõotas tulla ilus, palav. Taevas tõotas päikesepaistelist päeva. Ilm tõotab siiski veel ilusaks minna. Õhtune tuulevaikus ja selge taevas tõotavad head ilma. Ööseks tõotab vihma, sadu, tormi. *Vaesel ajal jälgisid inimesed erutusega, mis põld tõotas. V. Saar. *Raamat ise tõotas seiklusi ja kuritegusid. V. Luik.