[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ennem ‹-a 2› ‹adj›
hrv varasem. *.. kogu ta olek oli uskumatult tõsisem, mehem kui ennematel aegadel. E. Tennov.

häire ‹18› ‹s›

1. (ajutine) korrast ära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu. Närvisüsteemi, kõrgema närvitalitluse, psüühika häired. Funktsionaalsed, orgaanilised häired. Juhuslikud, tühised häired. Kergem, tõsisem, raskem häire. Hormonaalsed häired. (Elektro)magnetilised häired. Maa magnetvälja häired. Häireteta tootmine, töö. Automaatliin on töötanud seni ilma ühegi häireta.
▷ Liitsõnad: ainevahetus|häire, arengu|häire, hingamis|häire, kasvu|häire, kuulmis|häire, kõne|häire, liikumis|häire, mälu|häire, neelamis|häire, nägemis|häire, närvi|häire, rütmi|häire, seede|häire, südame|häire, tahte|häire, tajumis|häire, tasakaalu|häire, tervise|häire, toitumis|häire, une|häire, varustamishäire(d); raadiohäire(d).
2. (üldine) märguanne hädaohu puhul v. kiire kutse relvade ja lahinguvarustuse juurde, alarm. Üldine häire. Häiret andma. Kõlas häire. Häire peale jooksis rahvas kokku. *Kõigil laevadel puhusid pootsmanid häiret – kõik üles! F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: avarii|häire, lahingu|häire, proovi|häire, tulekahju|häire, õhu|häire, õppehäire.

kuid ‹konj›
vastandav sidesõna; sün. aga, ent
1. otseses vastanduses seob lauseid, harvemini lauseosi, kus hrl. kaks komponenti on omavahel vastandatud. a. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Talgulised olid enamasti noored, kuid oli ka üksikuid vanemaid inimesi. Sina usud veel tema sõnu, kuid mina ei usu juba ammugi enam. *Niki vaatas kartlikult ringi, kuid Sepo läks julgesti edasi.. V. Raidaru. b. korduvate lauseliikmete puhul. *.. mängis mõnikord eht peremeest, oli üldse üks vajalik, kuid tihti ka mittevajalik olevus talus. J. Vahtra.
2. kaudsemas vastanduses alustab piiravat, täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. korduvate lauseliikmete puhul. Väike, kuid kärme hobune. Paratamatu, kuid ikkagi ebameeldiv reis. Ilm oli soe, kuid tuuline. Haav oli raske, kuid mitte elukardetav. Tuba oli küll väike, kuid valgusküllane. Riietus oli lihtne, kuid maitsekas. Mihkel oli rahulik, kuid tavalisest tõsisem. Kõne all olid olmeprobleemid, kuid ka mõned muud küsimused. Urmas võttis pudeli vastu, kuid ei rüübanud. *Öö edenes, kuid püsis ikka ühtviisi rohekasvalgena ja läbipaistvana. A. Jakobson. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Proovisin uinuda, kuid uni ei tulnud. Jüri Mets sündis Valgas, kuid tema noorusaastad möödusid Tartus. Mees oli pealtnäha rahulik, kuid ta südames näris mure. Raamat oli huvitav, kuid Peetrile ta siiski ei meeldinud. Ma hoiatasin neid küll, kuid mind ei võetud kuulda. *Õhku täitis lakkamatu helin, kuid raske oli aru saada, kust ja millest see tekkis.. E. Krusten.
3. iseseisva lause algul seostab seda eelneva lause v. isegi pikema kontekstiga; vahel on vastandusmoment nõrk ning kuid on pigem ütlust sissejuhatav sõna. *Ilm oli sajune ja tuisune, ajuti kippus voorimehe hobune eksima. Kuid edasi pidi kiiresti saama, sest hiljaks jäämisest võis oleneda nii paljugi. J. Vorms. *Kuidas tal selle äriga läks, seda Kuslap ei teadnud. Kuid väga suuri ja hiilgavaid tulemusi ei võinud see anda. R. Roht.

muide ‹adv›
(sõna, mis osutab, et midagi mainitakse kõrvalepõikena, vahemärkusena:) muuseas. Muide, kas Jaan on abielus või poissmees? Muide, ma ei tööta enam seal. See karskustegelane oli muide noorpõlves kõva viinamees. Marile, muide, ei maksa sellest mitte üks sõna rääkida. Muide, hiljem selgus, et ta polnud üldsegi süüdi. Ma ei ole teda muide mitu päeva näinud. Sellega seoses kerkib muide üles üks tõsisem probleem.

silmsi ‹adv›

1. (oma) silmaga. Kuulsin ainult hääli, tulijaid silmsi ei näinud. *Käega oli asi vist tõsisem, arstid uurisid seda küll silmsi, küll röntgeniga. R. Kaugver. *Oli kõigile silmsi näha, et ta mööda tulistas. L. Promet.
2. silmitsi; silmast silma. Poisid seisavad silmsi. Leidis end metsas silmsi karuga. Surmaga silmsi seisma. Seisab silmsi tõega, et suvi on möödas. Kirjasõbrad pole silmsi kohtunudki. *Hüüpi.. silmsi näha saada on vist niisama harukordne kui kivirullija pesa juurde sattuda. E. Nirk.
3. silmalt. *.. nad läksid edasi otse läbi heinamaa silmsi Veneküla poole. A. Kivikas.
4. silmanähtavalt, märgatavalt. *Ta nagu pumpas mollitäie vedelikku endale sisse, kehast silmsi paisudes ja punsudes. E. Vilde.

sisse|tung [-i]
tungimine võõrale alale. Ristirüütlite sissetung Läänemere maadesse. Vaenuvägede sissetung peatati. Vallikraav kaitses keskaegset linna vaenlase sissetungide eest. Sõjalise sissetungi oht püsib. | piltl. Väliskapitali sissetung Eestisse, Eesti majandusse. *Raudtarindite tõsisem sissetung ehitusse algas XVIII sajandil. H. Matve.

tõsine ‹-se 4› ‹adj›

1. mitte naeratav, mitte muhelev, mitte muigav. Teised naersid, aga poiss oli tõsine. Ära ole nii tõsise näoga! Nägu muutus tõsiseks. Püüab olla kangesti tõsine, kuigi ajab naerma. Naine tõmbus tõsiseks. Sunnib end vägisi tõsiseks. Kõik jäid üsna tõsiseks. Ema jutt võttis tütre tõsiseks. Juhataja võtab tõsise hoiaku. Täna oled sa tõsisem kui tavaliselt, kas on midagi juhtunud? Ta on alati nii tõsine ja kurb. Tõsine ilme, pilk. Tõsised silmad. || selline, kes loomu poolest vähe naerab, mõtliku olekuga, mitte lõbu taga ajav ega kergemeelne. Vaikse ja tõsise olemisega poiss. Tõsise loomuga tütarlaps. Tõsise ellusuhtumisega inimene. Ta on üks tõsine mees – viina ei võta, suitsu ei tee. Eestlased tunduvad lõunapoolsetele rahvastele reserveeritud ja tõsised. Mida vanemaks ta saab, seda tõsisemaks läheb.
▷ Liitsõnad: asjalik|tõsine, karm|tõsine, puru|tõsine, surm|tõsine, sügav|tõsine, sünk|tõsine, tormtõsine.
2. mitte naljaka sisu v. laadiga; oluline, kaalukas, sügav; selline, mis nõuab keskendumist v. järelemõtlemist, mitte kergelt võetav. Mõned näidendid olid tõsise, mõned koomilise sisuga. Tõsisematele lauludele järgnesid lõbusamad. Naine kippus tõsist juttu naljaks pöörama. Sellelt mehelt tõsist sõna ei kuule. Vesteldi tõsistel teemadel. Mul pole selle poisi vastu mingeid tõsisemaid tundmusi. See on tõsine töö, mitte naljategemine. Ei maksa tõsiste asjadega naljatleda. Võtaks midagi tõsisemat ette. Mul on tõsisematki teha kui pilvi vahtida. Sel teemal on kirjutatud mitmeid tõsiseid uurimusi. Räägib tarka ja tõsist juttu. Meil on üks tõsine jutt maha rääkida. Elu on tõsine asi. Abielu on tõsine samm. Tegemist on tõsise probleemiga. Need on tõsised küsimused. Tõsine hetk, silmapilk. On sul mõni tõsine 'mõjuv' põhjus koolist puudumiseks? || mitte ajaviiteline, süva-. Tõsine ja soliidne ajakiri. Loeb tõsist kirjandust. Kuulab tõsist muusikat.
3. tõeline; õige, korralik; tubli. a. (inimese kohta). Tõsine kristlane, ristiinimene. Tegemist on tõsise teadlasega. Temast on saanud tõsine põllumees. Tõsist töömeest temast ei tulnudki. *.. tõsine kunstnik ei too oma kunstilisi veendumusi kunagi ohvriks publikule. V. Vaga. | (looma kohta). *.. müü see tembutis maha ja muretse tõsine hobune. E. Tennov. b. (muu kohta). Konserv pole mingi tõsine toit. 30-aastaselt tegi ta oma esimese tõsise merereisi. Meil oli sõna tõsises 'otseses' mõttes surm suu juures. *.. mis talvel sügava lumega Vargamäel ikkagi teha. Tõsine elu ja tegevus algab siin alles kevadel. A. H. Tammsaare.
4. kindel, siiras. Kas see on sinu tõsine kavatsus? Tal on tõsine tahtmine õppida.
5. raske, ohtlik, halb, kardetav. Kopsuvähk on väga tõsine haigus. See pole mingi süütu tervisehäire, vaid tõsine tõbi. Vigastus polevat kuigi tõsine. Kukkumisel olid tõsised tagajärjed. Haige seisukord on tõsine. Asi pole pooltki nii tõsine, kui sa arvad. Asi läheb tõsiseks, see on selge. Asi võttis tõsise pöörde. Juhtunud on midagi tõsist. *.. võiks korragi talle tohtri tuua, ehk on midagi tõsisemat. A. H. Tammsaare.
6. keskmist ületav, suur (4. täh.); kõva, korralik, põhjalik, tubli. Varustamisega oli tõsiseid raskusi. Olukord teeb mulle tõsist peavalu, muret. Kooli lõpetamine nõudis poisilt tõsist pingutust. Näen selles tõsist ohtu. Tekib tõsine kahtlus, kas .. Mul oli tõsine hirm. Tõsine kuritegu, seaduserikkumine. Lapse surm oli emale tõsine hoop. Sõnanaginast tõusis tõsine tüli. Hing ihkab tõsist löömingut. Poiss on ära teeninud tõsise keretäie. Hea tahtmise ja tõsise tööga saab nii mõndagi korda saata.
7. igati arvestatav, tugev. Ta on tõsine ja ohtlik vastane. Mobiilsidest on kujunenud tõsine konkurent tavalisele telefonivõrgule.

varem|olnu
see, mis v. kes on varem eksisteerinud. Seekordne tüli oli varemolnuist kõige tõsisem.

vähegi ‹adv›

1. mõnel määral, natuke, veidi. Peksab käsi kokku, et vähegi sooja saada. Talle on keelatud iga vähegi tõsisem pingutus. Kui aeg vähegi lubas, võttis ta raamatu kätte. Mahajäetud talusid on näinud kõik, kes vähegi mööda Eestit ringi on liikunud. *Linn on linn, siin ei saa teistele jalgu jääda, kui oled vähegi mees. S. Ekbaum.
2. (rõhutava sõnana:) iganes, aga. Sõime nii palju, kui vähegi jaksasime. Lugu on nii halb, kui vähegi olla saab. Rääkis nii lahkelt kui vähegi võimalik. Ta saab kõik, mis süda vähegi ihaldab. *Isa püüab teda rahustada ja vaigistada nagu vähegi oskab. M. Traat.