[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tühine ‹-se 4› ‹adj›

1. kehtetu; jur oma algusest peale õiguslike tagajärgedeta. Tühine tehing. Allkirjata leping on tühine.
▷ Liitsõnad: õigustühine.
2. tähtsusetu, ebaoluline, suurema mõju, kaalukuse v. ulatuseta, kõrvaline, väheväärtuslik, väike. Tühine vahejuhtum, viga. See on tühine takistus. Esitati mõned tühised küsimused. Ei andesta tühiseimatki valet. Oleks mul kõige tühisemgi süütõend! Vallandati täiesti tühisel põhjusel. Nii tühise asja pärast ei tasu vaielda. Nutab, naerab, teeb skandaali iga tühise asja pärast. Üle aia ronimine oli poistele tühine asi 'lihtne asi, käkitegu, tühiasi'. Näitleja esines tühises osas. Tühine ametikoht. Kõik ilmalik näis tühine. Siin kaubeldi tühise kraamiga. Maksis tühiste iluasjakeste eest terve varanduse. || (kellegi kohta:) positsioonita; armetu, vaene, vilets. Ta on tühine ametnik. Olen tühine putukas. *Ma olen ori, ma olen koerast tühisem .. L. Metsar (tlk). *Üheteistkümnenda tantsu ajal tuli keegi mees, kõige tühisem tühiste hulgast, viletsake, kellega keegi teine ei tahtnud tantsida .. M. Pedajas (tlk).
3. arvu, suuruse, hulga poolest väike, vähene. Tühine hind, tasu, summa, protsent. Palk, võlg, trahv oli tühine. Kulud, kahjud on õnneks tühised. Pakkus tühise summa. Ostis tühise raha eest maja. Pool kilomeetrit on üsna tühine vahemaa. See on tühine osa tema raamatutest. Kõrbes leidub vett tühises koguses. Vesi sisaldas tühisel hulgal baktereid. Õpilaste arv oli tol ajal tühine. Tühine karistusmäär. Vastuolijad moodustasid tühise vähemuse. Tühine kiirgus. || (aja kohta:) lühike. Elu on vaid tühine viiv. Jäi haigeks tühisest veerandtunnist vihma käes.
4. sisult kergekaaluline, sisutühi. a. (millegi kohta). Tühine jant, naljatükk, film, ajaviide. Tühised laulukesed. Laskus tühisesse keskustellu. Naerab tühiste naljade peale. Tühine sõnakõlks. Vahetasime mõned tühised laused. Lausuti paar tühist sõna. Alustas tühist kuramaaži. Peab rõivauhkust tühiseks. Varjub maailma tühise kära eest. || mõttetu, viljatu, asjatu. Elu näis hall ja tühine. Kõik mu töö on tühine olnud. Su kartus osutus tühiseks. b. (inimese olemuse kohta:) mitte tõsiselt võetav, sügavuseta; kergemeelne. Tühine inimene. On muutunud vaimselt tühiseks. Tühine iseloom, hing. Tal on tühised sõbrad. Osutus tühiseks hooplejaks. Tühine tüüp see naabrimees! Mis sa suhtled selle tühise naisega. Plika oli tühine ja labane. Tühine tüdruk, loodab ainult oma ilu peale.
5. veidi märgatav v. tajutav, kerge, vähene, nõrk. Tühine tuulehoog. Täiesti tühine lainetus. Teda häiris tühiseimgi suitsulõhn. Selgitustöö mõju oli tühine. || (vigastuse, terviserikke kohta:) mitteohtlik, mitteraske. Tühine haav, vigastus, kriimustus. Tal on tühine nohu ja köha. Jookseb iga tühise hädaga arsti juurde.