[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

amortisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. maj. a. põhivara kulumine, mida arvestatakse tavaliselt võrdelistes osades kogu selle kasutamisaja vältel b. põhivahendite (tootmishoonete, seadmete, masinate) väärtuse järkjärguline ülekandumine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; amortiseerumine c. võlgade järkjärguline tasumine perioodiliselt sooritatavate maksetega
2. tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendamine

arvete|õiendamine ‹-se 5› ‹s›
vahekordade selgitamine; kättemaksmine, -tasumine. Tülid ja arveteõiendamised perekonnas, naabrite vahel. Julm, metsik arveteõiendamine ülestõusnud talupoegadega.

au|võlg
see, mille tasumine on aukohustus. Vanemate eest hoolitsedes tasuvad lapsed oma auvõlga. Kaardimänguvõlga peeti auvõlaks.

kate ‹katte 18› ‹s›

1. millegi pealmine, kattev kiht. Kõva kattega maantee. Uue staadioni jooksuradadel puudus veel kate. Paljud tänavad ja kõnniteed said uue katte. Galvanosteegia abil omandas metall korrosiooni- ja kulumiskindla katte. Tugeva kattega varjend. Nahkse kattega mööbel. Võileibade katteks oli pasteet. Pehme talve tõttu olid jõed ja järved kaua kattest vabad. Taimestik ei moodusta stepis ühtlast katet. || geol laia ala hõlmav paks pindmine kivimite v. setendite lasund. Tektooniline kate. || zool anat loomade (ka inimese) keha välispinda kattev elund. Selgroogsete katted on nahk ja selle tekised.
▷ Liitsõnad: asfalt|kate, betoon|kate, glasuur|kate, gudroon|kate, jää|kate, karv|kate, kitiin|kate, kivi|kate, koorik|kate, kruus|kate, laud|kate, liiv|kate, lumi|kate, moreen|kate, muld|kate, muru|kate, must|kate, nahk|kate, pinna|kate, plüüš|kate, raja|kate, roht|kate, sammal|kate, sarv|kate, soomus|kate, sulg|kate, taim|kate, tee|kate, tehis|kate, tsement|kate, tänava|kate, vill|kate, värv|kate, õiekate.
2. kaitsev v. kattev materjal (näit. riie), ese, esemete kogum vms. Maalidel olid riidest katted ümber. Akende ees ripuvad paksud katted. Autole tõmmatakse presendist kate peale. Paneb kausile, purgile vineeritüki katteks peale. Relvad peideti metsa, katteks oksad ja sammal. Magas vankris, vana kasukas katteks peal. Kartulikuhjadel on katteks õled ja muld. Roosid vajavad talveks katet. Pikapeale hakkasin taipama: mu silmadelt langes otsekui kate. | piltl. Sellelt saladuselt ei õnnestunud katet kergitada. Ülivaba toon on vahel vaid argusele katteks. || kehakate (ka kogumina) v. jalanõu. Heitis ujuma minnes kehalt viimase kui katte. Jahe on, saaks ainult mingi katte ümber! Lapsed tahavad süüa ja kehalegi katet. *.. emal olid siis paljad jalad, mis kevadest saadik kunagi katet polnud näinud .. A. H. Tammsaare. || kattev kumm, võlvjas osa sõidukil. Lapsevankri kate. Kaless on allalastava kattega hobusõiduk.
▷ Liitsõnad: akna|kate, diivani|kate, kaitse|kate, katuse|kate, kile|kate, klaveri|kate, laua|kate, mootori|kate, näo|kate, paber|kate, padja|kate, pimendus|kate, plastikaat|kate, present|kate, puldan|kate, põranda|kate, seina|kate, ukse|kate, vaip|kate, vankri|kate, vari|kate, vilt|kate, voodikate; ihu|kate, jala|kate, keha|kate, pea|kate, säärekate.
3. varjamine; varjav v. kaitsev tegevus, olukord v. nähtus. Nad põgenesid öö, (öö)pimeduse katte all. Rääkis sellest suure saladuse katte all 'suure saladusena'. *.. ootusilme / viib võõras nägu [uksel] otsekohe pilve, / külm ametlikkus hämmelduse katteks. V. Verev. || sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumise vm. liikumise julgestamine. Taganemise katteks tulistati ägedasti vastase positsioone. Jõgi ületati suurtükitule katte all. || sport kaitse, katmine
▷ Liitsõnad: pilv|kate, pimedus|kate, saladus|kate, suitsu|kate, udukate.
4. ‹hrl. translatiivis› vajaduste, nõudmiste rahuldamine; tasumine, korvamine, hüvitus. Toiduainetest jätkus hädavaevu endi vajaduste katteks. Kogu raha läheb võlgade katteks. Palgast ei jätku kulutuste, väljaminekute katteks.
5. reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis. Katteta tšekk. Ettenähtud palgasummal polnud pangas katet. | piltl. *.. vahel aga vehitakse väidetega, millel pole üldse mingit katet ei argumentatsiooni ega faktide näol. M. Hint.

maks ‹-u 21› ‹s›

1. kohustuslik makse, mis füüsiliselt v. juriidiliselt isikult laekub riigile v. omavalitsusorganile rahvatulu osana. Rahaline maks. Otsesed, kaudsed maksud. Makse maksma, sisse nõudma. Maksu peale panema, tõstma, vähendama. Maksu tähtaeg. Palgast lähevad, võetakse maksud maha. Rahvas ägas ränkade maksude all. *.. jõudis [rääkides] viimaks kõiksugu maksude juurde valla, kiriku ja posti heaks, mis talupojal vilja ja igasugu tarbeasjade kujul õiendada olid. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aktsiisi|maks, auto|maks, fondi|maks, hinge|maks, hoonete|maks, isiku|maks, kinnisvara|maks, koera|maks, käibe|maks, lastetus|maks, lõbustus|maks, maa|maks, maja|maks, põllumajandus|maks, raadio|maks, soola|maks, sõja|maks, telefoni|maks, toitlus|maks, tolli|maks, tulu|maks, tööndusmaks; kiriku|maks, kohtu|maks, riigi|maks, vallamaks; naturaalmaks.
2. tasu teenuse eest. Kas ilma rahata või maksu eest? Abistas vaesemaid inimesi ilma maksuta. *.. kroonugümnaasium oli kooliõpetaja lapsele maksuta. E. Siirak. *„Maksu mina ei taha,” ütles tohter .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: aasta|maks, abonent|maks, eksami|maks, kindlustus|maks, liikme|maks, lisa|maks, luna|maks, osa|maks, osavõtu|maks, posti|maks, registreerimis|maks, sadama|maks, sisseastumis|maks, tempel|maks, turu|maks, õppemaks; altkäemaks.
3. kõnek maksmine, tasumine. Hea oli võlga võtta, aga nüüd on maksu aeg käes. *Mis nüüd peremees selle maksuga [kraavikaevamise eest] nii kibeleb, mul aega oodata küll, ega raha sinu käest kaduma saa. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ette|maks, juurde|maks, järel|maks, maha|maks, palga|maks, sisse|maks, tagasimaks; kättemaks.

ravi|kindlustus
süsteem, millega tagatakse haigus- ja ravikulude tasumine. Riiklik, kohustuslik ravikindlustus.

tervise|kindlustus
süsteem, millega tagatakse haigus- ja ravikulude tasumine ning kaotatud sissetuleku hüvitamine. Kohustuslik, vabatahtlik tervisekindlustus.

õiendus ‹-e 5› ‹s›

1. asjatoimetus, asjaõiendus. Kodus on alati tuhat õiendust. Jõudis hommikupoolikul hulga tarvilikke õiendusi ära teha.
2. sekeldus, pahandus. Õiendused politseiga.
3. selgitus, seletus; parandus. Ärapahandatu ei kuulanud ühtki õiendust. Võttis õienduseks sõna. Ajaleht avaldas artikli kohta õienduse. Trükivigade õiendus.
4. äramaksmine, tasumine. Raha jätkus ainult üüri õienduseks.