[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 315 artiklit, väljastan 250.

aednik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
aiandusega, aiakultuuride kasvatamisega (elukutseliselt) tegelev isik. Õpib aednikuks. Töötab botaanikaaias aednikuna.
vrd lasteaednik

agar ‹-a 2› ‹adj›
innukalt millegagi tegutsev v. tegelev v. midagi tegev, hakkaja, ettevõtlik; virk, usin. Agar seltskonnategelane, rahvavalgustaja, kirjamees, uurija. Agar õpetaja. Meile on sattunud agar koristaja. Ta on agar „Loomingu” lugeja. Tüdruk on meie agaramaid noori. Agar sõna võtma, ajalehtedele kirjutama, jalgpalli mängima. Selles töös on ta agar. Agaramad jõudsid juba tööga valmis. Ta on väga energiliseks ning agaraks muutunud. Agar tegevus. Peidupaik jäi agarale otsimisele vaatamata avastamata. Agar ema, laisad lapsed.

agro|firma
maj põllumajandusega tegelev firma. Poes müüakse kohaliku agrofirma juurvilju. Maakonna edukamas agrofirmas kasvatatakse potililli.

aia|kunst
iluaedade, haljasalade, parkide planeerimise ning kujundamisega tegelev arhitektuuri ja aianduse haru

aiandus ‹-e 5› ‹s›
aiakultuuride viljelemisega tegelev maaviljeluse haru; seda käsitlev eriala. Aiandusele spetsialiseerunud suurtalu. Teda huvitab aiandus, ta läheb aiandust õppima.
▷ Liitsõnad: avamaa-|aiandus, ehis|aiandus, ilu|aiandus, katmikaiandus.

aja|arvamine ‹-se 5› ‹s›
teat. tegelikust v. legendaarsest sündmusest lähtuv aastate arvestamine. VI sajandil enne Kristust, enne meie ajaarvamist. 3. sajandil pärast Kristust, meie ajaarvamise järgi. Meie ajaarvamise kolmandal sajandil. Bütsantsi, juudi, islami ajaarvamine. Geoloogiline ajaarvamine 'maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlakstegemisega tegelev ajaloolise geoloogia haru, geokronoloogia'. *Kohalik ajaarvamine algas talude päriseksostmisest. M. Traat.

aktsiisi|ametnik
aktsiisiga, aktsiisimaksudega tegelev ametnik

allvee|sportlane
allveespordiga tegelev sportlane

analüütiline ‹-se 5› ‹adj›
analüüsi rakendav, analüüsil baseeruv; analüüsiv, eritlev. Kulude analüütiline arvestus. Terav analüütiline mõistus. Analüütiline geomeetria 'geomeetrilisi tõdesid algebraliselt uuriv matemaatika haru'. Analüütiline keemia 'ainete koostise määramisega tegelev keemia haru'. Analüütilised kaalud 'võrdõlgsed kangkaalud hrl. laboratoorseteks mõõtmisteks'. Analüütiline filosoofia '20. saj. Lääne filosoofia juhtivaid suundumusi, mis peab filosoofilise analüüsi ideaaliks mõtete selgust ja loogilist esitust ning väidete argumenteeritud põhjendamist'. Analüütiline psühholoogia 'psühhoanalüüsi erikuju, milles rõhutatakse kollektiivse alateadvuse tähtsust inimese hingeelus ja käitumises'. Analüütilised keeled 'keeled, milles sõnadevahelisi suhteid väljendavad mitte niivõrd muuteafiksid, kuivõrd abisõnad ja sõnade järjekord'. Analüütiline vorm 'kahe v. rohkema sõna abil väljendatav sõnavorm'.

arvuti|lingvistika
loomuliku keele automaattöötlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala, raallingvistika

asja|armastaja

1. ‹s› huvist asja vastu, mitte elukutselisena millegagi tegelev, midagi harrastav isik, amatöör, harrastaja. Asjaarmastajate näitetrupp. Jäähokis ei jää paremad asjaarmastajad elukutselistele enam alla. Kuhlbars on asjaarmastajana ka kodumaa muinasaega uurinud. Asjaarmastaja kohta pole see halb töö.
2. ‹adj› millegagi harrastajana tegelev. Asjaarmastaja näitleja, kunstnik, helilooja, keelemees, botaanik, fotograaf.

asjade|valitsus
endisaegne riigivõimuorgani v. asutuste süsteemi asjaajamisega tegelev osakond

assessor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kollegiaalse kohtu- v. haldusorgani kaasistuja. Õue-, kreisikohtu assessor. Konsistooriumi assessor.
▷ Liitsõnad: kolleegiumiassessor.
2. millegi hindamisega tegelev ekspert, hindamisekspert. Juhtimiskvaliteedi assessor.

astro|fotograafia
astr taevakehade fotografeerimisega tegelev astronoomia haru

astro|fotomeetria
astr taevakehade heleduse mõõtmine ja sellega tegelev astronoomia haru

astromeetria ‹1› ‹s›
astr astronoomiliste mõõtmistega tegelev astronoomia haru

atleet|võimleja
sport atleetvõimlemisega tegelev sportlane, atletist

auto|inspektsioon
hrl nõuk liikluskorralduse, liiklusalase selgitustööga jms. tegelev asutus

automaatika ‹1› ‹s›

1. tehn inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega tegelev teadus- ning tehnikaharu
2. automaatikaseadmed. Lülitati sisse automaatika, mis tagas kosmoselaeva maandumise ettenähtud piirkonnas.

botaanika|aed
taimede kollektsioneerimise, kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus. Ülikooli botaanikaaed.

dekoratiiv|kunst
siseruumide, ehitiste, rajatiste, parkide jm. kaunistamisega tegelev kunstiala

diakoniss ‹-i 21› ‹s›
kirikl
1. naisdiakon
2. haigete ja vaeste hooldamisega tegelev halastajaõde luteri kirikus

dosimeetria ‹1› ‹s›
füüs kiiritusdooside mõõtmise ning arvutamisega tegelev rakendusfüüsika haru

eetik ‹-u 2› ‹s›
eetikaga tegelev filosoof

ekshibitsionist ‹-i 21› ‹s›
ekshibitsionismiga tegelev isik

eksportija ‹1› ‹s›
ekspordiga tegelev isik v. asutus, väljavedaja. Eksportijad ja importijad. Toidukauba eksportija.

elekter|side [-side]
tehn informatsiooni elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru; vastav sidepidamisviis

elektri|ala
elektriga tegelev teaduse ja tehnika haru

elektro|mehaanika
el elektrimasinate ja -aparaatide tootmise ja rakendamisega tegelev elektrotehnika haru

elektro|tehnika
el elektrilisi ja magnetilisi nähtusi uuriv teadusharu ning nende rakendusega tegelev tehnikaharu

energeetika ‹1› ‹s›
maj tehn energia saamise, muundamise, ülekandmise ja kasutamisega tegelev rahvamajandus- ja teadus- ning tehnikaharu
▷ Liitsõnad: bio|energeetika, elektro|energeetika, hüdro|energeetika, soojus|energeetika, tuuma|energeetika, tööstusenergeetika.

energia|majandus
maj energia tootmise ja kasutamisega tegelev majandusharu. Tööstuse areng sõltub energiamajanduse arengust.

eri|pedagoogika
arengupuuetega laste õpetamise ja kasvatamisega tegelev pedagoogika. Õpib ülikoolis eripedagoogikat.

estraadi|artist
estraadikunstiga tegelev artist

ettevõtlus|inkubaator
piltl algajate väikeettevõtjate nõustamise ja abistamisega tegelev asutus

filosoof ‹-i 21› ‹s›

1. filosoofiaga tegelev teadlane, mõttetark. Vana-Kreeka filosoofid. Filosoofidest hindas ta eriti Hegelit.
▷ Liitsõnad: ajaloo|filosoof, keele|filosoof, kultuuri|filosoof, teadusfilosoof.
2. mõtisklevalt, juurdlevalt ellu suhtuv inimene. *Aa, või siis väike Andres on niisugune suur filosoof .. O. Luts.

florist ‹-i 21› ‹s›

1. floora uurimisega tegelev teadlane
2. lilleseadete tegija, lilleseadja

fotomeetria ‹1› ‹s›
füüs valgusenergia mõõtmisega tegelev optika haru, valgusmõõtmine

ftisiaatria ‹1› ‹s›
med tuberkuloosi profülaktika, diagnoosimise ja raviga tegelev meditsiini haru

geeni|tehnoloogia
geenide eraldamise, kombineerimise ja siirdamisega tegelev molekulaarbioloogia haru

grammatik ‹-u 2› ‹s›
grammatikaga tegelev keeleuurija

habeme|ajaja
habemeajamise ja ka juukselõikamisega tegelev isik

haldus|asutus
haldusega tegelev asutus

hea|tegev
heategevusega seotud v. tegelev. Heategev asutus, organisatsioon. Heategevaks otstarbeks korraldatud pidu.

heraldika ‹1› ‹s›
aj vappide uurimisega tegelev teadusharu, vapiteadus, vapindus

hinna|poliitika
maj hindade kujundamise ja mõjutamisega tegelev majanduspoliitika osa. Riiklik hinnapoliitika.

hüdro|energeetika
tehn vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru

hüdro|keemia
keem loodusliku vee koostise ja selle muutumisega tegelev keemia haru

hüdro|tehnika
teadus veevarude kasutamisest rahvamajanduses ja veekahjustuste ärahoidmisest; sellega tegelev tehnikaharu

ilu|aiandus
ilutaimede aretamise, paljundamise, kasvatamise ning hooldamisega, ka iluaedadega jm. haljasaladega tegelev aianduse haru, ehisaiandus. Õpib iluaiandust.

importija ‹1› ‹s›
impordiga tegelev asutus v. isik, sissevedaja. Importijad ja eksportijad. Tubakatoodete importija.

info|juht [-juhi]

1. asutuse v. ettevõtte avalikkussuhetega tegelev töötaja. Erakonna, jalgpallimeeskonna, piirivalvepunkti infojuht.
2. (kooli) arvutispetsialist, kes vastutab arvutisüsteemi korrasoleku ja uute infotehnoloogiliste rakenduste eest

informaatika ‹1› ‹s›
arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru

info|talitus
info sihipärase otsimise ja levitamisega tegelev (all)asutus

intellekti|tehnika
tehisintellektiga tegelev teadus- ja tehnikaharu

inter|lingvistika
keel tehiskeeltega tegelev keeleteaduse haru

jaam ‹-a 23› ‹s›

1. raudteejaam. Rong saabub jaama, seisab jaamas, väljub jaamast. Järgmine jaam on Tapa. Rong sõitis jaamast peatumata mööda. || jaamahoone. *Jaama suur eesruum oli tulvil reisijaist, kes ootasid rongide väljumist. P. Vallak. || ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi muu liiklusvahendi siht- ja väljumiskoht v. peatuskoht, näit. bussijaam
▷ Liitsõnad: kauba|jaam, lõpp|jaam, lähte|jaam, metroo|jaam, piiri|jaam, raudtee|jaam, siht|jaam, sõlm|jaam, teivas|jaam, vahejaam; bussi|jaam, lennu|jaam, postijaam.
2. (millegagi) teatavat piirkonda v. tegevusala teenindav v. uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus; teat. otstarbega tehniliste seadmete kompleks. Noorte naturalistide jaam. Kunstliku seemenduse jaam. *..vahepeal oli keegi raadiokubrikus sattunud mingile Lääne-Saksamaa jaamale ja see jaam saatis muusikat. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ala|jaam, arvutus|jaam, automaat|jaam, bensiini|jaam, elektri|jaam, haude|jaam, ilma|jaam, jõu|jaam, katse|jaam, kauge|jaam, kesk|jaam, kiirabi|jaam, koore|jaam, limnoloogia|jaam, linnukasvatus|jaam, maaparandus|jaam, meteoroloogia|jaam, orbitaal|jaam, ornitoloogia|jaam, pumba|jaam, pääste|jaam, raadio|jaam, raadiolokatsiooni|jaam, remondi|jaam, saate|jaam, seismoloogia|jaam, sordiaretus|jaam, taimekaitse|jaam, traktori|jaam, vastuvõtu|jaam, veepuhastus|jaam, vetelpääste|jaam, ülekandejaam.

jae|müüja
maj jaekaubandusega tegelev ettevõtja; ant. hulgimüüja. Ehituskaupade jaemüüja.

jaht|klubi
sport purjespordi arendamisega tegelev klubi

jumestaja ‹1› ‹s›
teater näitlejate jumestusega tegelev isik, grimeerija

kaaper1 ‹-pri, -prit 2› ‹s›
aj
1. kaaperlaev. *.. räägiti, et hertsogi laevad olid „Minerva” ja veel ühe kaapri Soome rannas kinni pidanud .. J. Kross.
2. kaaperdusega tegelev (kaaperduskirja omav) isik, ka mereröövel. Merel kimbutasid kaubalaevu kaaprid ja piraadid.

kabineti|teadlane
oma kitsa erialaga tegelev (hrl. eluvõõras) teadlane, kabinetiõpetlane. Professorit on üldiselt peetud kabinetiteadlaseks.

kaitse|komitee
kaitseülesannetega tegelev komitee

kaitse|ministeerium
riigikaitse küsimustega tegelev ministeerium

kala|kasvandus
kal kalakasvatusega tegelev majand

kala|kasvataja
kalakasvatusega tegelev isik

kala|kasvatus
kal kalade kasvatamise ning veekogude kalavarude suurendamise ja parendamisega tegelev kalanduse haru
▷ Liitsõnad: tiigikalakasvatus.

kala|majand
kalapüügi v. kalakasvatusega tegelev majand

kala|sportlane
kalaspordiga tegelev, kalasporti harrastav isik

kalur ‹-i 2› ‹s›
kalapüügiga elukutseliselt tegelev isik, kalamees. Kihnu, Sõrve, Peipsi, Võrtsjärve kalurid. Kalurid läksid merele. Tema esiisad olid kalurid ja hülgekütid.
▷ Liitsõnad: kaugpüügi|kalur, mere|kalur, rannakalur.

karja|kasvataja

1. ‹s› karjakasvatusega tegelev isik. Meie esivanemad olid põlluharijad ja karjakasvatajad.
2. ‹adj› karjakasvatusega tegelev, karja kasvatav. Karjakasvatajad rahvad, hõimud.

karja|majand
põll karjakasvatusega tegelev majand

kasvataja ‹1› ‹s›
(< tgn kasvatama)
1. ‹hrl. liitsõna järelosana› loomade v. taimede kasvatamisega, mõnikord ka aretamisega tegelev isik, asutus jm. Teenistuskoerte kasvatajate klubi. Holland on peamiseks sibullillede kasvatajaks.
▷ Liitsõnad: hobuse|kasvataja, kala|kasvataja, karja|kasvataja, kartuli|kasvataja, karuslooma|kasvataja, küüliku|kasvataja, lille|kasvataja, lina|kasvataja, linnu|kasvataja, looma|kasvataja, marja|kasvataja, metsa|kasvataja, puuvilja|kasvataja, puuvilla|kasvataja, põhjapõdra|kasvataja, sea|kasvataja, tee|kasvataja, teravilja|kasvataja, veise|kasvataja, viinamarjakasvataja.
2. ülalpidaja, hoolitseja. Pärast vanemate surma jäi tüdrukukese kasvatajaks vanem õde. Laste tegelikuks kasvatajaks oli vanaema.
3. õpetamise ja kasvatamisega tegelev isik. Aleksander Suure kasvataja. Töötas ühes mõisas, kaupmehe perekonnas kasvatajana. Iga õpetaja on ühtlasi kasvataja. Uue põlvkonna kasvataja. Hea kirjanik on samas ka oma lugejate kunstimaitse ja keelekultuuri kasvataja. || otseselt kasvatusega tegeleva isiku ametinimetus lasteasutuses, koolis jne. Lasteaia, lastepäevakodu, kutsekooli kasvataja.
▷ Liitsõnad: lastekasvataja.

kasvatus|asutus
kasvatusega (2. täh.) tegelev asutus. Lastesõim ja -aed on koolieelikute kasvatusasutused. Kool on õppe- ja kasvatusasutus. Raskesti kasvatatavate laste ja noorukite tarvis on erilised kasvatusasutused.

katse|asutus
teaduslike katsete ja katsetamisega tegelev asutus. Põllumajanduslikud, teaduste akadeemia katseasutused.

kauba|linn
kaubandusega, kauplemisega tegelev linn. Hansa Liidu kaubalinnad. Kesk-Aasia vanad, iidsed kaubalinnad. Suur, rikas, tähtis kaubalinn.

kaubandus|komisjon
kaubandusalaste küsimustega tegelev komisjon

kaubandus|osakond
kaubandusega tegelev osakond

kaubandus|ühistu
kaubandusega tegelev ühistu

keele|inimene
kõnek kutseliselt keel(t)ega, keeleprobleemidega tegelev isik

keele|korraldaja ‹1› ‹s›
keelekorraldusega tegelev isik

keele|mees
keeleprobleemidega tegelev isik, keeleuurija. A. Saareste, J. V. Veski oli väljapaistev keelemees.

keele|sektor
keeleprobleemidega tegelev sektor

kerge|jõustiklane ‹-se 5› ‹s›
mingi kergejõustikualaga tegelev sportlane
▷ Liitsõnad: mees|kergejõustiklane, naiskergejõustiklane.

ketta|heitja ‹1› ‹s›
sport kettaheitega tegelev sportlane
▷ Liitsõnad: mees|kettaheitja, naiskettaheitja.

kiir|laskuja ‹1› ‹s›
sport kiirlaskumisega tegelev suusasportlane

kiir|uisutaja ‹1› ‹s›
sport kiiruisutamisega tegelev sportlane

kinematograafia ‹1› ‹s›
filmikunst; filmide tootmine ja linastamine; sellega tegelev kultuuri-, tehnika- ja majandusala

kirja|kunst

1. kirja kauni kujundamisega tegelev kunstiharu
2. kirjutamis-, kirjaoskus. *Aga Pispa talukoht oli ka üle adramaa suur ja selle peremees Siim tundis kirjakunsti. L. Kahas.

kirja|mees

1. loova kirjatööga tegelev isik, literaat (raamatute ja kirjutiste autor, ajakirjanik, ka kirjanik). Eesti Kirjameeste Selts. Tuntud, algaja kirjamees. M. J. Eisen oli oma aja viljakamaid kirjamehi. *Peale Eduard Vilde on eesti kirjanduses vaevalt olnud teist nii nobeda sulega kirjameest kui August Mälk. A. Hint.
2. kirjutamisega harjunud, kirjatöös osav v. vilunud isik. Jass polnud suurem kirjamees, sellepärast kirjutas ta kodustele harva. *..ta mõistab kokku seada niisuguseid pabereid; ta on kirjamees.. O. Luts.

kirja|naine
hrv loova kirjatööga tegelev naisisik vrd kirjamees

kirjanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. (ilu)kirjanduse valdkonda kuuluv, sellega seostuv, kirjandusalane, kirjandus-. Kirjanduslikud mõjud. Kirjanduslik kujund. Autori kirjanduslikud tõekspidamised. Kirjanduslik tegevus. Noore autori esimesed kirjanduslikud katsetused. Kirjanduslikud huvid, harrastused, saavutused, sidemed. Kirjanduslik koguteos, almanahh. Teosel pole kirjanduslikku väärtust. Rahvajutu kirjanduslik töötlus. Kirjandusliku algupäraga anekdoot. Kirjanduslik maitse. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose arutlus kohtuistungi vormis'.
▷ Liitsõnad: ilu|kirjanduslik, puhtkirjanduslik; kiriku|kirjanduslik, kooli|kirjanduslik, tarbekirjanduslik.
2. kirjandusega tegelev, kirjandus-. Kirjanduslikud ringkonnad.

kirjastus|osakond
kirjastamisega tegelev osakond teat. asutuses

kodu|tööndaja ‹1› ‹s›
maj kodutööndusega tegelev isik. Avinurme kodutööndajad valmistasid puunõusid.

kodu|-uurija
kodu-uurimisega tegelev isik. Rapla, Viljandi kodu-uurijad.

kohtu|psühhiaater
kohtupsühhiaatriaga tegelev arst

koksikeemia|tööstus
kivisöe koksistamise ning selle esmaste saaduste vajaliku töötlemisega tegelev tööstusharu, koksitööstus

kolmik|hüppaja ‹1› ‹s›
sport kolmikhüppega tegelev sportlane. Ta kuulub maailma parimate kolmikhüppajate hulka.

konsultatiivne ‹-se 2› ‹adj›
nõuandev; nõupidamisega tegelev. Konsultatiivne abi, tegevus.

korilane ‹-se 5› ‹s›
etn korilusega tegelev inimene. Austraalia pärismaalased olid kütid ja korilased. | piltl. Marja- ja seenemetsad teevad paljudest korilase.

korilas|rahvas
etn korilusega tegelev rahvas

kriminaal|jälitus
nõuk
1. kuritegude avastamiseks ja kurjategijate tabamiseks rakendatavate abinõude ja uurimistoimingute süsteem
2. kõnek sellega tegelev asutus. Töötas mitu aastat kriminaaljälituses.

kultuuri|loolane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kultuurilooga tegelev, seda uuriv isik

kultuuri|tegelane
kultuuri alal tegelev isik. Tuntud, silmapaistev, mitmekülgne, progressiivne kultuuritegelane.

kunsti|nõukogu
kunstiküsimustega tegelev nõukogu. Monumendi kavand on kunstinõukogus heaks kiidetud.

kunsti|ühing
kujutava kunstiga tegelev, seda arendav ja propageeriv ühing. Kunstiühingusse „Pallas” koondusid demokraatlike vaadetega kunstnikud.

kuuli|tõukaja ‹1› ‹s›
sport kuulitõukega tegelev sportlane
▷ Liitsõnad: mees|kuulitõukaja, naiskuulitõukaja.

kõrg|trükkija
kõrgtrükiga tegelev trükitööline

käsi|tööline

1. mingi käsitööga kutseliselt tegelev isik (näit. kangur, sepp, tisler, kingsepp, müürsepp). Käsitööliste selts, organisatsioon. Keskajal kuulusid käsitöölised tsunftidesse. Minu käsitöölisest isa teenis elatist kingsepana.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitööline, ränd|käsitööline, tsunftikäsitööline.
2. piltl mõtteloid, omapoolse loovuseta töötegija mingil alal (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Ta pole loov kunstnik, vaid üksnes osav käsitööline.

köite|kunst
köitekujundusega tegelev tarbekunsti haru

laeva|ehitus
laeva(de) ehitamine; laevade ehitamise ja remontimisega tegelev tööstusharu

lamba|farm
lambakasvatusega tegelev farm

laskur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. laskmisega süstemaatiliselt tegelev isik; laskesportlane. Ta on hea laskur. Eesti laskurid võitsid Argentiina rändkarika.
▷ Liitsõnad: jahi|laskur, täpsus|laskur, vibulaskur.
2. sõj jalaväelase sõjaväeline eriala

laste|tuba

1. lastele määratud tuba. Lastetoa sisustamine. Väikeses korteris pole omaette lastetuba.
2. nõuk alaealistega tegelev, nende järele valvav miilitsa allasutus. Miilitsa lastetoad. Lastetoa inspektor.
3. piltl kodune kasvatus. Temas on tunda head lastetuba. *Meil on väga vähe inimesi, kes võivad enda kohta ütelda, et neil on olnud mingi lastetuba. P. Viiding.

laulu|õpetaja
lauluõpetusega tegelev muusik, laulupedagoog; laulmise ning muusikalise kasvatuse õpetaja. Muusikakooli lauluõpetajad. Ta õppis ooperilaulu kuulsa itaalia lauluõpetaja juures. Lauluõpetaja organiseeris koolis poistekoori.

lennu|klubi
lennuspordiga tegelev, seda viljelev klubi

liha|kombinaat
(kari)loomade tapmisega ja tapasaaduste töötlemisega tegelev ettevõte. Nuumatud loomad viiakse lihakombinaati.

liiklus|politsei
liiklusjärelevalvega tegelev politsei. Avariist teatati liikluspolitseisse.

logopeediline ‹-se 5› ‹adj›
logopeediasse kuuluv, logopeedia-; kõneraviga tegelev. Logopeedilised uurimused.

looma|aed
oma- ja võõramaiste loomade pidamise, uurimise ning tutvustamisega tegelev asutus. Tallinna loomaaed. Lapsed läksid isaga loomaaeda, käisid loomaaias. Lõvi oli loomaaiast põgenenud.
▷ Liitsõnad: rändloomaaed.

looma|kasvatus
põllumajandusloomade pidamine; sellega tegelev tootmisharu. Eesti põllumajanduses on pearõhk loomakasvatusel.

lootsindus ‹-e 5› ‹s›
mer laevatatavate vete sõiduolude kirjeldamise ja kirjelduste praktilise kasutamisega tegelev navigatsiooniharu. Merekoolides õpitakse ka lootsindust.

luure ‹18› ‹s›

1. (< luurama (2. täh.)).; luuramine, informatsiooni hankimine. a. teadete hankimine välisriigi olukorra, teaduslik-tehniliste saavutuste, sõjajõudude, nende paiknemise jne. kohta. Poliitiline, sõjaline, strateegiline luure. Luure raadiolokatsiooni abil. b. sõj teabe hankimine vastase väeosade paiknemise, kavatsuste, arvatava lahingupiirkonna maastiku jne. kohta. Taktikaline luure. Pataljoni komandör saatis luurajad, luurejao, piilkonna luurele. Käisime vaenlase tagalas luurel. Jagu tuli just luurelt. c. (muude teabe hankimise juhtude kohta:) maad kuulama. Mäetipu vallutamisele peab eelnema luure. Homme läheme seenele – ma käisin juba luurel, tegin luuret. *Norra vaalapüügilaev suundus püügirajoonide luurele Rossi mere piirkonda. E. Kreem.
▷ Liitsõnad: eel|luure, ilma|luure, jää|luure, kala|luure, maastiku|luure, majandus|luure, nafta|luure, raadio|luure, sala|luure, vastu|luure, välis|luure, õhuluure.
2. sellise luuramisega tegelev organisatsioon, ametkond; vastavate asutuste võrk. Briti, Vene luure. Ants värvati luuresse, töötab luures. Välismaa luure agent. Luure kogub andmeid oma agentuuri kaudu. Diviisi luure sai teada, et vaenlane koondab sellesse rindelõiku vägesid.

maadleja ‹1› ‹s›
(< tgn maadlema); sport maadlusega tegelev sportlane. Palusalu, Kotkas jt. kuulsad Eesti maadlejad.
▷ Liitsõnad: džuudo|maadleja, sambo|maadleja, vabamaadleja; esi|maadleja, raskekaalumaadleja.

maa|korraldaja ‹1› ‹s›
maakorraldusega tegelev ametiisik

maine|kujundaja ‹1› ‹s›
mainekujundusega tegelev isik

majandus|organ
majandusega tegelev (riigi)organ. Haldus- ja majandusorganid.

majandus|osakond
majandusasjadega tegelev osakond (asutuses)

majandus|rühm
ka sõj toitlustamise ja varustamisega tegelev allüksus. Ekspeditsiooni majandusrühm. Pataljoni, patarei majandusrühm.

majandus|teadlane

1. majandusteadusliku uurimistööga tegelev teadlane
2. majandusteadusliku kõrgharidusega spetsialist

maksu|amet
maksustamise ja maksude sissenõudmisega tegelev ametiasutus

meeste|arst
meeste viljatuse, seksuaalprobleemide, suguelundite haigustega jms. tegelev arst, androloog

mere|laevandus
meretranspordiga tegelev laevanduse haru. Merelaevanduse areng Eestis.

mere|röövel
mererööviga tegelev isik, piraat. Mereröövlite laev. Kuulus inglise mereröövel Henry Morgan. Põnevusjutud mereröövlitest.

mesinik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
mesilasi pidav, ameti poolest mesindusega tegelev isik. Aednikud on sageli ka mesinikud. Asjaarmastaja mesinik. Majandi, aiandi mesinik.

metsa|kasvataja
metsakasvatusega (1. täh.) kutseliselt tegelev isik

metsandus ‹-e 5› ‹s›
metsade majandamise ja kasutamisega tegelev majandusharu ning rakendusteadus. Metsandus on Pärnumaal heal järjel. Õppis ülikoolis metsandust.

metsa|punkt
mets puidu varumise ja lõpplattu vedamisega ning mitut liiki puitmaterjali valmistamisega tegelev metsamajandi tootmisüksus. Rakvere metsakombinaadi metsapunktid. Märt töötas talvel metsapunktis.

mitme|võistleja
sport mitmevõistlusega tegelev sportlane. Mitmevõistlejad on mitmekülgsed sportlased.

modelli|agentuur
modellide (2. täh.) otsimise, väljaõpetamise ja nende töö korraldamisega tegelev asutus.

moe|maja
moodsate rõivamudelite loomise, demonstreerimise ja müümisega tegelev ettevõte. Pariisi juhtivad moemajad. Riia, Tallinna Moemaja. Moemaja kunstnikud.

muusik ‹-u 2› ‹s›
helilooja, (instrumentaalmuusika) interpreet jm. (kutseliselt) muusikaga tegelev isik, helikunstnik. Kuulus, geniaalne, andekas, keskpärane muusik. Ta on mitmekülgne muusik: helilooja, koorijuht ja pianist. Asjaarmastaja muusik. Konservatooriumi lõpetanud noored muusikud. Ta on pärit muusikute perekonnast.
▷ Liitsõnad: biit|muusik, džäss|muusik, folk|muusik, kammer|muusik, kantri|muusik, pop|muusik, ränd|muusik, taidlus|muusik, tänava|muusik, õuemuusik.

muusika|mees
hrl kõnek muusikaga tegelev (ka seda loov) isik. Tal on pojad kõik muusikamehed, laulavad ja mängivad ansamblis. Kirja- ja muusikamees Karl August Hermann.

mäe|tööndus
aj maavarade kaevandamisega tegelev tööndusharu. Keskaegne mäetööndus.

mäe|tööstus
maavarade kaevandamise ja rikastamisega tegelev tööstusharu. Põlevkivitööstus on Eesti mäetööstuse põhiharu.

mängu|teooria

1. mat konfliktolukordade puhuks kõige sobivamate tegutsemiseeskirjade loomisega tegelev matemaatika haru
2. psühh mängu olemust ja põhjusi seletav õpetus

märkija ‹1› ‹s›
(< tgn märkima); tehnilise märkimisega tegelev tööline. Tehas vajab märkijaid.

mütoloogia ‹1› ‹s›

1. ühe rahva v. (etnilises ja keelelises suguluses olevate) rahvaste rühma müüdid. Egiptuse, india, hiina, kreeka, rooma, germaani, keldi, skandinaavia, soome-ugri, eesti mütoloogia.
2. müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu. Loengud Idamaade võrdlevast mütoloogiast.
▷ Liitsõnad: antiik|mütoloogia, pseudomütoloogia.

müügi|esindus
maj peam. müügiga tegelev esindus. „Opeli” müügiesindused Eestis.

nafta|tööstus
nafta tootmise ja töötlemisega ning nafta ja selle saaduste torutranspordiga tegelev rasketööstuse haru

naha|tööstus
naha töötlemise ja nahktoodete valmistamisega tegelev kergetööstuse haru

nahk|ehistöö
nahkesemete kunstilise kujundamisega tegelev tarbekunstiala; kunstiliselt kujundatud nahkese(med). Eesti nahkehistööl on hea kuulsus. Kunstikoolis õpetatakse, õpitakse ka nahkehistööd. Nahkehistöö(de) näitus.

nais|komisjon
naistest koosnev ning naisi huvitavate küsimustega tegelev komisjon

narkoloogia ‹1› ‹s›
med narkomaania, alkoholismi jms. raviga tegelev arstiteaduse haru

neuro|kirurgia
med närvisüsteemi haiguste ja vigastuste kirurgilise raviga tegelev kirurgia haru

neutriino|astronoomia
astr maailmaruumist pärinevate neutriinode loendamisega tegelev astronoomia haru

normeerija ‹1› ‹s›
(< tgn normeerima) || (kutsenimetusena:) töö normeerimisega tegelev töötaja. Töötas tehases normeerijana.

nõid ‹nõia 23› ‹s›
nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma ja inimest teat. vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, võlur, šamaan. Kuulsad Lapi, Põhjala nõiad. Nõidu kutsuti ka tarkadeks, lausujateks, posijateks, soolapuhujateks, arbujateks. Muinasjutu kuri nõid muutis kuningatütre kiviks. Inkvisitsioon saatis süütuid inimesi nõidadena tuleriidale. Haiguste ja hädade vastu otsiti abi nõialt. *Kindlasti ta ära tehtud, siin on teoksil askus: / nõid on salamahti käinud, kaarnakivi taskus .. M. Under. || (kurja, pahelise v. vana inetu naise kohta; ka sõimusõna). Tal on hirmus tige naine, lausa nõid. Abielumehi võrgutav veetlev nõid. Oh sa nõidade nõid! *Siis veel see keeruline iga, kliimaks, mis ajab parimadki naised nõiaks. T. Kallas. *„Sunniku nõid!” vandus ta täiepäralt. F. Tuglas.

olümpia|komitee
sport olümpiamängude organiseerimise ja ettevalmistamisega tegelev komitee. Rahvuslikud olümpiakomiteed. Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Aasia, Aafrika riikide olümpiakomiteed.

orienteeruja ‹1› ‹s›
sport orienteerumisega tegelev sportlane, orienteerumissportlane. „Nooruse” meistrivõistlustel startis üle 50 orienteeruja. Tartu orienteerujad avasid hooaja Jüriöö jooksuga.

ornito|fenoloogia
lindudega tegelev fenoloogia haru

palünoloogia ‹1› ‹s›
biol taimede õietolmu ja eoste uurimisega tegelev teadusharu

pargindus ‹-e 5› ‹s›
parkide rajamise ja hooldamisega tegelev majandusharu

patendindus ‹-e 5› ‹s›
jur patendi probleemidega tegelev teadus- ja rakendusala

pedagoogiline ‹-se 5› ‹adj›

1. pedagoogika- v. pedagoogitööalane, pedagoogi-; (heale) pedagoogile omane. Uuem pedagoogiline kirjandus. Pedagoogiline käsiraamat. Omaaegsed pedagoogilised võtted, ideed, arusaamad. Pedagoogiline töö kõrgkoolis, konservatooriumis. Tal puudub pedagoogiline ettevalmistus. Võttis osa pedagoogilistest kursustest. Üliõpilaste pedagoogiline praktika. Tal on pedagoogilist takti ning oskust lastele läheneda. Kas oli mu käitumine seekord küllalt pedagoogiline?
▷ Liitsõnad: ebapedagoogiline.
2. pedagoogide ettevalmistamisega tegelev, pedagoogika-. Pedagoogiline instituut, kool. Tartu ülikooli füüsikaosakonna pedagoogiline haru.

pedoloog ‹-i 21› ‹s›
ped pedoloogiaga [1] tegelev isik, pedoloogia pooldaja

peen|mehaanika
aparaatide mehaanikaosa uurimise, konstrueerimise ja valmistamisega tegelev teadus- ja tehnikaharu

pere|naine

1. hrl. peremehe abikaasa; ka naisomanik, -valdaja. a. taluperenaine. Männiku (talu) perenaine. See oli ühe väikese vabadikukoha perenaine. Sai abielludes suure talu perenaiseks. Perenaine talitas laudas, läks tüdrukutega jõele pesu loputama. Ilma perenaiseta oli raske talu pidada. Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. *Peremehed kohendavad hobuserange, perenaised kobivad puhkides vankritesse. R. Sirge. b. (muudel juhtudel). Kes on selle maja, suvila, korteri perenaine? Kass hoiab kodu rohkem kui perenaist. Helistamise peale avas perenaine ise ukse. Mu perenaisele ei meeldi, et mul külalisi käib.
▷ Liitsõnad: naabri|perenaine, noor|perenaine, päris|perenaine, vanaperenaine; korteri|perenaine, majaperenaine; peo|perenaine, piduperenaine.
2. majapidamise eest hoolitsev, majapidamistöödega tegelev naisisik (ka palgaline). Kodus on ta hea, halb, saamatu perenaine. Minia on mul suurepärane perenaine. Gaas ja elekter köögis kergendavad perenaise tööd. Tüdrukutele meeldis vahetevahel perenaist mängida. Anna oli vana arsti juures perenaiseks. Tõi ema enda juurde perenaiseks. *.. ta oli siis kõrtsiemand ja kodune perenaine ühtlasi. Muretses toiduvalmistamise eest, söötis loomad, lüpsis lehmad. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: koduperenaine.
3. pidudel v. toitlustusasutuses toiduvalmistamist, toitlustust korraldav isik. Kohvik vajab perenaist ja koristajat. *Juhtub see, et Tiina ei tule. Me ju leppisime kokku, et tema ja ta ema on pulmas perenaised. H. Angervaks.
4. (mingi asutuse naisjuhataja kohta). Puhkebaasi, rahvamaja, raamatukogu perenaine. *Päeva jooksul tuli siit korra läbi proua Ester Hüübike, ajalehe „Film ja Ulm” perenaine ning poeet. L. Promet.

pesu|maja
pesu pesemise, triikimise jms. tegelev teenindusettevõte. Laskis pesu pesumajas pesta. Pesu pesumajja viima, pesumajast ära tooma. Pesumaja peseb, tärgeldab ja raamib kardinaid. Pesumajja vajatakse kalandreerijaid.
▷ Liitsõnad: selvepesumaja.

piima|majand
põll piimakarja kasvatamisega tegelev majand

piimandus ‹-e 5› ‹s›
piima tootmise ja piimasaaduste valmistamisega tegelev majandusharu ning vastav rakendusteadus. Selle piirkonna majandus rajaneb peamiselt piimandusel. Piimanduse käsiraamat. Õpib piimandust, on lõpetanud piimanduse eriala.

piima|rentnik
aj mõisa piimamajandusega tegelev isik, hollender

piirituse|vedaja
piirituseveoga tegelev isik. Piiritusevedajate paadid. Kalurikülade piiritusevedajad riskisid alati vahelejäämisega.

planktonoloogia ‹1› ‹s›
biol veekogude planktoni uurimisega tegelev hüdrobioloogia osa

poliitik ‹-u 2› ‹s›
aktiivselt poliitikaga tegelev isik, poliitikategelane. Elukutseline, professionaalne poliitik. Tasakaalukas, haritud poliitik. Eesti poliitikud.
▷ Liitsõnad: jõu|poliitik, kultuuri|poliitik, olu|poliitik, päeva|poliitik, turupoliitik.

poliitiline ‹-se 5›

1. ‹adj› poliitikasse puutuv, sellega seotud; poliitikaga tegelev. Poliitiline võitlus. Streikijate poliitilised nõudmised. Poliitilised ideaalid, tõekspidamised, teadmised. Poliitiline kuritegu, kohtuprotsess. Põgenikele anti poliitiline varjupaik. Poliitiline pagulane. Ta tegi poliitilist karjääri. Noores vabariigis puhkesid poliitilised kired. Poliitiline organisatsioon. Poliitiline romaan, laul, plakat. Maailma poliitiline 'riike, valdusi kujutav' kaart. Poliitiline politsei 'võitleb poliitiliste kuritegudega'.
▷ Liitsõnad: ideelis-|poliitiline, kultuuri|poliitiline, majandus|poliitiline, sise|poliitiline, sotsiaal|poliitiline, sõjalis-|poliitiline, välis|poliitiline, ühiskondlik-poliitiline; päevapoliitiline.
2. ‹s› kõnek poliitvang. Poliitilised amnestiaga ei vabanenud.

pomoloogia ‹1› ‹s›
aiand puuvilja- ja marjasortidega tegelev aiandusteaduse haru

poolija ‹1› ‹s›
poolimisega tegelev oskustööline

pott|sepp

1. ahjude, pliitide jm. küttekollete väljaõppinud ehitaja. Pottsepp tegi, parandas pliiti, ladus kaminat, ehitas majale ahjud ja korstnad.
2. ka aj savinõude valmistamisega tegelev käsitööline. Pottsepad valmistasid potikedral savinõusid.

probleem|laboratoorium
teadusliku probleemiga tegelev laboratoorium. Veresoonte kirurgia probleemlaboratoorium.

programmeerija ‹1› ‹s›
info programmeerimisega tegelev oskustöötaja

projekteerimis|instituut
projekteerimise ja selleks vajaliku geodeetilise ja geoloogilise uurimistööga tegelev asutus

protokolli|osakond
diplomaatilise protokolli küsimustega tegelev välisministeeriumi osakond

protokolli|ülem
diplomaatilise protokolli küsimustega tegelev välisministeeriumi kõrgem ametnik

puidu|tööstus
puidu mehaanilise ning keemilise töötlemisega tegelev tööstusharu

põhi|tööline
otseselt põhitootmisega tegelev tööline. Põhi- ja abitöölised.

põlevkivi|tööstus
põlevkivi tootmise ja töötlemisega tegelev tööstusharu

põllu|harija ‹1›

1. ‹s› põlluharimisega elatist hankiv isik, põllumees, maaharija. Paiksed põlluharijad. Meie esivanemad olid karjakasvatajad ja põlluharijad. Põlluharijat minust ei saa.
2. ‹adj› põlluharimisega tegelev, põldu hariv. Põlluharijad rahvad.

põllu|majand
eeskätt põllundusega tegelev majand

põllumajandus|ehitus

1. põllumajanduseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamisega tegelev ehituse haru
2. põllumajandusehitis

põllu|majanduslik
põllumajandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, põllumajandusalane, põllumajandus-. Põllumajanduslik tootmine, maaparandus. Põllumajanduslikud ettevõtted, õppeasutused. Põllumajanduslik artell nõuk kolhoos. Põllumajanduslikud kutsealad. Põllumajanduslik ajakiri, õppefilm. || põllumajanduses kasutatav v. kultiveeritav; põllumajandusest saadav. Põllumajanduslik maa. Põllumajanduslik inventar. Põllumajanduslikud kultuurid. Põllumajanduslik tooraine tööstusele. Põllumajanduslik toodang. || põhiliselt põllumajandusega tegelev. Põllumajanduslik riik, piirkond.

põllumajandus|pank
maj põllumajanduse krediteerimisega tegelev pank

pärli|püüdja
pärlipüügiga (elukutseliselt) tegelev isik. Lõuna- ja Kagu-Aasia pärlipüüdjad.

püro|tehnika
tehn põlevate ning plahvatavate segude valmistamise ja kasutamisega tegelev tehnika haru; pürotehnilised vahendid

raadio|tehnika
el raadiolaineid käsitlev teadusharu; raadioseadmetega tegelev tehnikaharu

raamatu|pidaja
raamatupidamisega tegelev isik. Haigla, ühistu raamatupidaja. Töötab kusagil kontoris raamatupidajana.
▷ Liitsõnad: pea|raamatupidaja, vanemraamatupidaja.

raamatupidamis|osakond
raamatupidamisega tegelev osakond. Ettevõtte, asutuse raamatupidamisosakond.

rahandus|amet
rahandusalaste küsimustega tegelev osakond (näit. mõnes linnavalitsuses)

rahvaluule|teadus
rahvaluule kogumise, uurimise ja avaldamisega tegelev teadus, folkloristika. Eesti rahvaluuleteadus. Võrdlev rahvaluuleteadus.

rahvamuusika|teadus
rahvamuusika kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu

raske|jõustiklane ‹-se 5› ‹s›
mingi raskejõustikualaga tegelev sportlane. Meie kuulsad raskejõustiklased G. Lurich, K. Palusalu, J. Talts.

raua|tööstus
raua töötlemisega tegelev tööstusharu

raudtee|majandus
maj raudteede rajamise ja korrashoiuga tegelev majandusharu

raudtee|vägi
sõj sõjategevuse piirkonna v. strateegiliselt tähtsate raudteede ehitamise ja korrashoiuga tegelev väeliik

ravi|asutus
ravimisega tegelev asutus. Haiglad jt. raviasutused.

reisi|korraldaja ‹1› ‹s›
reise korraldav v. korraldada aitav asutus (näit. reisibüroo) v. sellega tegelev töötaja. Euroopa suurim reisikorraldaja. Reisikorraldaja kutsestandard.

riist|võimleja
riistvõimlemisega tegelev sportlane, riistvõimlemise harrastaja

räkit ‹-i 2› ‹s›
väljapressimine; sellega tegelev kuritegelik rühm. Tallinna, Kohtla-Järve räkit. Ärimehe vastu hakkas huvi tundma räkit. *Seni suurest rahast ja ärist eemal seisnud väikepoodnikud ja baariomanikud sattusid ootamatult räkiti löögi alla. I. Raitar.

ränd|karjakasvataja
rändkarjakasvatusega tegelev isik. Paiksed maaharijad ja rändkarjakasvatajad. Rändkarjakasvatajate hõimud.

röövel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. röövimisega tegelev isik; röövlijõugu liige, bandiit. Vargad ja röövlid. Mitte pisike suli, vaid suur röövel. Röövel võttis teekäijalt hobuse ja raha. Kardetakse röövlite kallaletungi. Majas käisid röövlid, sidusid perenaise kinni ja riisusid kõik väärtusliku. Röövlid viisid lapse ära. Need sõjamehed on täielikud röövlid, hullemad kui röövlid. Poisid mängivad metsas röövleid. || (röövloomade kohta). Haug on suur röövel. Kull, tiivuline röövel, ajas jänest taga. Ilvese jäljed näitasid, et röövel tegutseb metsas endiselt. *Kuid pääsukesed olid vilkad linnud, pistrik neid kätte ei saanud, nad põikasid röövli eest kõrvale.. J. Kruusvall. || piltl (abstraktsemalt). Televisioon on väärtusliku aja röövel. Pole hullemat värske õhu röövlit kui auto. *.. kuivendati soojärved, kuni tekkis oht erosiooni ja „musta tuule” näol, mis oli huumuse ja seemnevilja röövel. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: haua|röövel, kõrbe|röövel, lapse|röövel, maantee|röövel, mere|röövel, panga|röövel, tee|röövel, tänavaröövel; kalaröövel.
2. kõnek nöörija, riisuja, koorija. Pole lootust, et see röövel laenu tähtaega pikendaks. Kuberneri maksuametnikud olid viimased röövlid. *Niisugune röövel! Kakskümmend rubla protsentideks ja siis veel osta viie rubla eest, et ta laenaks! M. Metsanurk.
3. kõnek (liiga energilise, ka hoolimatult toimiva inimese kohta). Vanem poiss on neil päris röövel, ei seisa pudeliski. Ehkki tüdruk, on ta tõeline röövel – ükski poiss ei saa talle vastu. *No õige mul ikka röövel! Vaata-vaata, et kõripidi [puu] alla ei jäta! A. Jakobson.

rööv|püüdja
röövpüügiga tegelev isik. Röövpüüdjad kasutavad lõhke- ja mürkaineid, torke- ja löögiriistu. Röövpüüdjaid karistatakse kõvade trahvidega.

sala|kuulaja
salakuulamisega tegelev isik, spioon. Võeti kinni kaks vaenlase salakuulajat. Tagalas liikus ringi diversante ja salakuulajaid. Salakuulajatelt saadud andmetel koondab vastane kesklõigus vägesid.

sala|kütt [-küti]
salaküttimisega tegelev isik. Salakütid on põdra maha lasknud. Trahviti mitut salakütti.

sala|müüja
salamüügiga tegelev isik. Oli hankinud viina ühelt salamüüjalt.

sea|farm
seakasvatusega tegelev farm

seemnekasvatus|majand
seemnekasvatusega tegelev majand

sekretariaat ‹-aadi 21› ‹s›

1. asjaajamisega tegelev osakond organisatsioonis, asutuses; selle osakonna töötajad. ÜRO sekretariaat. Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat. Eesti Olümpiakomitee sekretariaat.
2. koosoleku, istungi vms. sekretärid. Konverentsil valiti presiidium ja sekretariaat. Võistluste peasekretär suunab sekretariaadi tööd.
3. sekretäride ametiruum. Sekretariaadis tungles rohkesti jutulesoovijaid.

side|ministeerium
elekter- ja postside korraldamisega tegelev ministeerium. Teede- ja sideministeerium.

sise|kujundaja ‹1› ‹s›
sisekujundusega tegelev kunstnik; sisearhitekt

sordiaretus|jaam
põll sordiaretusega tegelev asutus. Jõgeva sordiaretusjaam.

sordi|katsepunkt
põll sordikatsetusega tegelev katsepunkt

sotsiaal|ministeerium
peam. tervishoiu-, tööhõive ja -turu, sotsiaalkindlustuse ja -abi küsimustega tegelev ministeerium

sotsiaal|nõunik
(riigi, linna, valla) sotsiaalsete probleemidega tegelev riigiametnik

sotsio|lingvist
sotsiolingvistikaga tegelev keeleteadlane

spioon ‹-i 21› ‹s›
salakuulaja, spioneerimisega tegelev isik. Hambuni relvastatud välismaa spioon. Spiooni tabama, paljastama. *„Pärast esimest klahvi ma suupistet ei võta,” maskeeris spioon end slaavlaseks.. A. Kurtna (tlk). *Paul, hakkad spiooniks. Vaatad, kus nad meie laegast hoiavad. E. Kuus.

stardi|patarei
sõj raketi stardieelse ettevalmistusega tegelev raketiallüksus

statistik ‹-u 2› ‹s›

1. statistika eriteadlane. 19. sajandi kuulsad statistikud.
2. statistikaga tegelev ametnik. Kohtuekspertiisi statistik.
3. mat (statistikas:) hindamisel ja hüpoteeside kontrollimisel kasutatav juhuslik suurus

statistika|amet
statistikaga (2. täh.) tegelev asutus. Riigi statistikaamet. Valitsus esitas statistikaametile teabetellimuse.

suhte|korraldaja ‹1› ‹s›
suhtekorraldusega tegelev isik. Firma võtab tööle suhtekorraldaja. Töötab suhtekorraldajana.

sumo|maadleja
sport sumoga tegelev sportlane. 200-kilone sumomaadleja.

sõja|meditsiin
sõjaväe tervisekaitsega tegelev meditsiiniharu

sõjaväe|prokuratuur
sõjaväeliste, riigi julgeolekut kahjustavate jms. kuritegude uurimisega tegelev prokuratuur Venemaal jm.

sõnakunsti|ring
etlemisega tegelev taidlusring

sööst|laskuja ‹1› ‹s›
sport sööstlaskumisega tegelev suusasportlane

süstemaatik ‹-u 2› ‹s›
süstemaatikaga (2. täh.) tegelev teadlane. Mõni süstemaatik loeb seda pääsukest omaette liigiks. Eesti nimekaim süstemaatik August Vaga.
▷ Liitsõnad: looma|süstemaatik, taimesüstemaatik.

šeikspiroloogia ‹1› ‹s›
kirj W. Shakespeare'i loomingu uurimisega tegelev kirjandusteaduse osa

zoo|tehnika

1. põllumajandusloomadega seonduvat käsitlev rakendusteadus, loomakasvatusteadus. Õppis kõrgkoolis zootehnikat.
2. loomakasvatusega tegelev põllumajandusharu

taimekaitse|jaam
taimekaitsega tegelev asutus

taime|kasvataja
taimekasvatusega tegelev isik, hrl. vastava haridusega põllumajandustöötaja

taksaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mets metsatakseerimisega tegelev oskustöötaja. *Taksaator Kärmas .. kõndis mööda metsi, mõõdupulk käes ja kaarditasku küljel. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: abitaksaator.
2. van hinna v. väärtuse määraja, hindaja. *Vannutatud taksaator näitas neid [= asju]; mõned tõsise näoga isandad astusid juurde ja vaatasid enampakkumisele minevat eset lähemalt .. L.-M. Kask (tlk).

tasakaalu|kunstnik
tasakaalukunstiga tegelev tsirkuseartist (näit. köietantsija), ekvilibrist

teadus|asutus
teadustööga tegelev asutus. Ülikoolid, instituudid jt. teadusasutused.

teaduse|inimene
teadusega tegelev, teaduse alal töötav inimene. Tõsine teaduseinimene.

teadus|mees
teadusega tegelev (mees)isik, teadlane. Antiikaja, tänapäeva teadusmehed. Kuulus, silmapaistev teadusmees. Assistendist professoriks tõusnud teadusmees. Teadusmehed on ammu välja arvutanud, et ..

teatme|talitus
bibl teatmeteenindusega tegelev talitus

teatri|inimene
teatrikunstiga tegelev inimene

teenindus ‹-e 5› ‹s›
teenindamine, teenuste osutamine; maj teenuste osutamisega tegelev majandusüksuste süsteem. Reisibüroo varustas meid giidi, bussi ja teenindusega. Tootev, mittetootev teenindus. Teeninduse alal on palju väikeettevõtteid. || kõnek (hooldus- ja remonditöökoja kohta). Viis auto teenindusse.
▷ Liitsõnad: auto|teenindus, ehitus|teenindus, info(rmatsiooni)|teenindus, olme|teenindus, õigus|teenindus, õmblus|teenindus, üürimisteenindus; ise|teenindus, koduteenindus.

tehnika|mees

1. tehnikaga (1. täh.) tegelev, sel alal töötav isik. Minu klassist on võrsunud mitu andekat tehnikameest.
2. kõnek mingit tehnikat (3. täh.) meisterlikult valdav isik. Võistluste lõpul selgitati iga kehakaalu parim tehnikamees. Olümpia poksiturniiril võib näha silmapaistvaid tehnikamehi. Uruguay jalgpallurid on Lõuna-Ameerika parimad tehnikamehed. *Operaator olgu korralik tehnikamees, kes oskab võtta nii, et midagi vajalikku ei jääks raami taha ja kõik oleks näha. A. Beekman.