[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tekitaja ‹1› ‹s›
(< tgn tekitama). *Et pinge on elektrivoolu tekitaja, siis ei saa olla voolu ilma pingeta. E. Joosep. || ‹hrl. liitsõna järelosana› mingit haigust tekitav mikroob. Siberi katku tekitaja. Puidumädanike tekitajad.
▷ Liitsõnad: müra|tekitaja, paanikatekitaja; düsenteeria|tekitaja, haigus(e)|tekitaja, nakkus(e)|tekitaja, tuberkuloositekitaja.