[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

testima ‹42›

1. testiga võimeid ja omadusi v. teadmisi ja oskusi mõõtma, kellelegi testi tegema. Tähelepanu testima. Testiti õpilaste lugemis-, arvutusoskust. Psühholoog testis Tartu laste intelligentsust. Personalifirmas testiti ametikohale kandideerijaid.
2. midagi uurima, katsetama v. kontrollima (kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse v. vigade kindlakstegemiseks). Tarkvara, riistvara jõudlust, stabiilsust testima.