[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tihedus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi hulk, kogus pinna-, ruumi-, pikkus- v. harvemini ajaühiku kohta. Rahvastiku tihedus on mingi territooriumi rahvaarvu ja pindala suhe. Puistu tihedust näitab puude arv pinnaühikul. Riide tihedus on lõngade arv 10 cm² suurusel tükil. Tähtedevahelise keskkonna keskmine tihedus on 1 aatom kuupsentimeetris. Kajaloodiga saab määrata kalaparve tihedust.
▷ Liitsõnad: asustus|tihedus, hoonestus|tihedus, ilmumis|tihedus, istutus|tihedus, külvi|tihedus, laadimis|tihedus, liiklus|tihedus, salvestus|tihedus, valgustus|tihedus, voolutihedus.
2. füüs aine mass ruumalaühiku kohta. Gaasi, vee, piima, õhu tihedus. Õhus sisalduva veeauru tihedus. Määrati lume, jää tihedust. Lõhkeaine tihedus. Tiheduse järgi liigitatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kalkopüriidi tihedus on 4,1–4,3 Mg/m³. Aatomituuma tihedus. Saturni, Maa keskmine tihedus. Tähtede sisemuses, Päikese keskmes on tihedus ülisuur. || läbimisvõimet iseloomustav mõõtmeta suurus. Optiline tihedus.
3. (< as tihe). Juuste tihedus. Meid hämmastas kuuse kõrgus ja tihedus. Teose kunstiline tihedus. *Aadu ei näinud küla ega merd – seesugune oli peene vihma udune tihedus. A. Mälk. *Ingerile meeldis eksamite aeg oma tiheduse ja pingega. M. Traat.