[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tilluke(ne) ‹-se 5›

1. ‹adj› (kogult, suuruselt) (väga) väike, pisike. a. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Ukse avas tilluke naisterahvas. Ta on tillukest kasvu. Mehel olid tillukesed silmad. Kivi peal on tilluke sisalik. Tillukesed putukad, linnud. Vesi kubises tillukestest kaladest. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta). Tilluke Mann on alles kahekuune. Laps on veel üsna tilluke. Beebi tillukesed käed ja jalad. Tillukesed kalamaimud, kassipojad. Juba tillukesena oskas ta enda eest seista. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide vms. kohta). Tilluke nukuserviis. Tillukesed tassid. Tilluke maja. Tillukese aknaga kamber. Elavad kolmekesi ühes tillukeses toakeses. Köök on meil päris, üsna tilluke. Maja ees on tilluke aed. Tilluke tekk, padi. Tillukeste lilledega tapeet. Igaüks sai tillukese tüki leiba. Rebis kirja tillukesteks tükkideks. Otsaesine on täis tillukesi higipiisku. Tilluke saar keset järve. Kõrgelt vaadates paistsid autod päris tillukesena. Maailm on tegelikult hoopis tillukesem, kui me arvame. *Taevas on tähed tillukesed nagu nööpnõela pead. J. Saar. c. (ühenduses abstraktsete mõistetega). Salaja elas temas veel tilluke lootus. *Tilluke rõõmus trots keksis südames. R. Kaugver. d. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline. Kõneleja pidas tillukese pausi. e. tähtsusetu, tühine. *Maailma nii paljude kaotuste kõrval on Berliini nn. prantsuse teater üks tilluke osa. M. Mutsu.
▷ Liitsõnad: ime|tilluke(ne), pisi|tilluke(ne), tibatilluke(ne).
2. ‹s› väike laps, tita. Vanaisa võttis tillukese sülle. Ema surus tillukese kõvasti vastu rinda. *Ma olin juba sellest east väljas, kus emad oma tillukesi ehivad. H. Raudsepp.