[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

andme|struktuur
info andmetöötlust toetav füüsiline v. loogiline seos andmeelementide vahel

aristokraatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. aristokraatiasse v. aristokraatidele kuuluv; aristokraatia võimul põhinev, seda pooldav v. toetav. Vana aristokraatlik suguvõsa. Aristokraatlik riik, ühiskond, valitsusvorm.
2. aristokraatiale v. aristokraadile omane; suursugune, uhke. Aristokraatlik käitumine, hoiak, poos. Aristokraatlik vana professor. Pariisi kõige aristokraatlikum linnaosa.

edu|meelne ‹-se 2› ‹adj›
uut, edasiviivat toetav, progressiivse mõttelaadiga; ant. vanameelne. Edumeelsed vaated, arvamused. Teda tunti edumeelse mehena. Noored on harilikult edumeelsemad kui vanad.

eesti|meelne
eesti rahvuslikke huvisid silmas pidav; eestlaste püüdlusi pooldav ning toetav. Eestimeelne saksa pastor. Tsensor oli küllaltki eestimeelne. „Estonia” seltsi eestimeelsemad liikmed.

hoolde|tiim
sportlast toetav ja abistav töörühm, eriti suusatamises ja rallisõidus, hooldemeeskond. Tippsuusatajate hooldetiimi kuuluvad määrdemeistrid, massöörid, toitlustusspetsialistid ja psühholoogid.

induktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. Täielik, mittetäielik induktsioon.
2. el elektriline v. magnetiline mõju teatava vahemaa taha (otsese kontaktita). Elektromagnetiline, magnetiline, vastastikune induktsioon.
▷ Liitsõnad: eneseinduktsioon.
3. füsiol erutuse ja pidurduse vastastikune (teineteist toetav) toime närvisüsteemis

jaland ‹-i 2› ‹s›
tehn aparaadi, eseme (iseseisev) kandev v. toetav osa, statiiv. Fotoaparaadi, videokaamera jaland ehk statiiv.
▷ Liitsõnad: puit|jaland, raudbetoon|jaland, tugijaland.

jalg ‹jala pl. gen jalgade e. ‹koos postpositsiooniga ka› jalge 23› ‹s›

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

jalus ‹-e 4› ‹s›

1. ratsaniku jalga toetav rihmaga sadula külge kinnitatud (raud)aas. Mees pani jala jalusesse ja vinnas end sadulasse. Jalad libisesid jalustest välja. Poiss kihutas jalustel seistes. Vanasti tehti jalused puust, vitsast või nahast.
2. anat sisekõrvaga ühenduses olev kuulmeluuke keskkõrvas (stapes)
3. info jalustiitel, leheküljejalus.

kaevu|hark
kaevuvinna toetav kaheharuline post

konsool ‹-i 21› ‹s›

1. ehit seinast eenduv (kunstiliselt kujundatud) tugi mingi ehitiseosa kandmiseks v. toetamiseks
2. ehit üht otsa pidi jäigalt kinnitatud sõrestik vm. tarind, mille teine ots on vaba; üle toe ulatuv talaosa
3. tehn töölauda toetav detail (näit. freespingil)
4. konsoollaud

korsett ‹-seti 21› ‹s›

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kroonu|meelne
hrl van valitsevat korda truualamlikult arvestav ja toetav; kõiges kehtivatele eeskirjadele ja seisukohtadele tuginev; selline inimene. Kroonumeelsed ringkonnad. Kroonumeelsed olid igasuguste uuenduste vastu.

laager ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. peatus-, puhkepaik. a. (ajutine, juhuslik). Ekspeditsiooni, matkajate, jahimeeste, mustlaste laager. Õhtul asusime, jäime jõekääru laagrisse. Siia lööme laagri üles. | piltl. Mehed olid õuemurul laagris 'kobaras koos' ja tagusid kaarte. Saod veeti kuhjalava ümber laagrisse 'kokku, kogumiks'. b. (spetsiaalselt väljaehitatud). Õpilased lähevad laagrisse, on suvel laagris. Laagri I, II vahetus. Laager mahutab korraga 150 puhkajat. || kõnek vangilaager. Buchenwald jt. kurikuulsad laagrid. Näidend käsitleb Stalini-aegsete laagrite elu. Mees on kümme aastat laagrites istunud. c. õppe- v. treeningkogunemine. Korraldati huvijuhtide, keeleõppijate, suvepäevaliste laagreid. Jalgpallurite turniirieelne laager. d. teat. perioodil kasutatav peatuspaik väljaspool asulat. Põllubrigaadi laager. Lehmad viidi kaugele metsaheinamaale laagrisse. e. hrl aj (väe)leer. Juudit läks Olovernese laagrisse. Siin oli olnud roomlaste kindlustatud laager. *Eestlased asusid kiiresti koguma malevat Rävalas ja Harjus, saates samal ajal Taani laagrisse oma esindajad .. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: baas|laager, ettevalmistus|laager, jaotus|laager, karja|laager, laulu|laager, mustlas|laager, puhke|laager, põllu|laager, ränd|laager, spordi|laager, suusa|laager, suve|laager, sõjaväe|laager, telk|laager, treening(u)|laager, töö|laager, väli|laager, õppelaager; hävitus|laager, interneerimis|laager, kontsentratsiooni|laager, koondus|laager, sunnitöö|laager, surmalaager.
2. hrl van leer [1]. *Võitlejad jagunesid [lumesõjas] kahte vaenulikku laagrisse. O. Luts. *Kuid tegelikult erinesid nad [= Eesti ajalehed] ometi ise laagrisse. F. Tuglas.
3. tehn võlli v. pöörlevat telge toetav ning vajalikus asendis hoidev masina vm. seadme osa. Laagrite puksid, liuad. Laagreid õlitama. Laagrid lähevad kuumaks.
▷ Liitsõnad: aksiaal|laager, kivi|laager, kuul|laager, liuge|laager, metall-|laager, plastmass|laager, radiaal|laager, veerelaager.

lõpuse|kaar [-e]
zool lõpuseid toetav kaarjas luu- v. kõhrmoodustis

menševistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
menševismile v. menševikule omaste vaadetega, menševismi toetav. Menševistlikud poliitikategelased.

monarhism ‹-i 21› ‹s›
pol monarhiat toetav v. taotlev poliitiline suund

nahk|skelett
zool nahast moodustuv kaitsev v. toetav välisskelett

natsionalistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
natsionalismiga seotud, sellest lähtuv, seda toetav, pooldav jne. Natsionalistlik ideoloogia, propaganda.

neutraalne ‹-se 2› ‹adj›

1. erapooletu, mitte kellegi poolt v. vastu, mitte ühtegi poolt v. (poliitilist, ideoloogilist) rühma toetav. Igaühel on omad sümpaatiad ja antipaatiad, raske on neutraalne olla, neutraalseks jääda. Tema on kõige neutraalsem isik otsustama. Ka sõltumatud ajalehed pole alati päris neutraalsed. Ma ei ole selles asjas poolt ega vastu, ma olen neutraalne. Kolmas, otsustav mäng toimugu neutraalsel pinnal. Pidasin Mihklit enda suhtes pigem neutraalseks kui vaenulikuks. Säilitasin neutraalse hoiaku. Neutraalne, emotsionaalsust vältiv sõnastus, väljenduslaad, stiil. Väljendusin võimalikult neutraalses toonis. Viis jutu ohtlikult pinnalt neutraalsematele teemadele. || (sõja ajal:) mittesõdiv, mitte ühelegi poolele soodustusi andev. Neutraalne riik, territoorium, vöönd, tsoon, sadam. Rootsi on jäänud maailmasõdades neutraalseks. Neutraalne maa peab kallaletungi korral oma neutraliteeti kaitsma. Läbirääkimisi peeti neutraalsel alal.
2. iseloomuliku omaduse v. tunnuseta; teatavate vastandlike omaduste, tunnusteta. Mägi on positiivne, nõgu negatiivne, tasandik neutraalne pinnavorm. || selline, mis ei tekita teistega koos disharmooniat. Neutraalne 'hrl. must, valge v. hall' värvitoon.
3. keem ei happeline ega aluseline. Neutraalne lahus, sool. Neutraalses keskkonnas säilitab lakmuspaber esialgse värvuse. Neutraalse reaktsiooniga muld.
4. elektrilaenguta. Neutraalne aatom, molekul. Neutron on neutraalne elementaarosake.

paavsti|meelne
paavsti toetav, paavsti pooldav, katoliiklik. Paavstimeelsed vaimulikud, aadlimehed.

parandus|õpe
ped õppetööga toimetulekut toetav õpe. Õpilane suunati parandusõppesse.

pessaar ‹-i 21› ‹s›
med tuppe asetatav kausikesekujuline rasestumist vältiv seadis v. emakat toetav rõngas, emakarõngas
▷ Liitsõnad: emakakaela|pessaar, tupepessaar.

poole|hoid
heakskiitev, heatahtlik, toetav suhtumine. Kõnelejale avaldati poolehoidu. Poolehoidu osutama, ilmutama, näitama, taotlema. Ta tunneb poisi vastu isalikku, sügavat poolehoidu. Raamat saavutas, võitis suure poolehoiu, ei äratanud poolehoidu. Neil on kaaslaste seas kindel poolehoid. Ettepanek leidis üldist poolehoidu. Suhtun sinusse poolehoiuga.

rassistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
rassismile, rassistidele omane, sellest lähtuv; rassismi toetav, seda pooldav. Rassistlikud ringkonnad. Põlisrahva rassistlik alavääristamine.

revolutsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
revolutsioonile omane, sellega seotud, seda toetav; revolutsiooni käigus kehtestatud v. kujunenud; murranguline (1. täh.). a. pol. Revolutsiooniline liikumine. Revolutsioonilised ringkonnad, parteid. Revolutsioonilised meeleolud, sündmused. Tsensor pani teose keelu alla, sest see olevat revolutsiooniline. Revolutsiooniline võim, valitsus, diktatuur. b. Revolutsioonilised avastused astronoomias. Trükikunst tõi kultuuri arengusse revolutsioonilise murrangu. Areng võib olla kas evolutsiooniline või revolutsiooniline. Vähktõve ravis polevat midagi revolutsioonilist veel toimunud. *.. nad [= ansambel „The Beatles”] põhjustasid ühe suuremaid revolutsioonilisi raputusi 20. sajandi muusikas, ja mitte ainult muusikas. M. Kolk.

rind|palk [-palgi]

1. veskitammi poste toetav ristpalk
2. tuuliku püstvõlli kinnituspalk

rind|puu
etn
1. kangastelgede eesosas asetsev ristpuu, millelt kangas läheb üle riidepakule
2. voki lühipostide kandepuu
3. rauapuud toetav ristpuu harkadra aiste all, rindpakk; harkadra käsipuu

rinna|hoidja
rindu toetav naiste pesuese. Pitsist, roosa, suurte kaussidega rinnahoidja. Õlapaelteta, tugikaartega, nööbitav, haakidega rinnahoidja. Ta ei kannagi rinnahoidjat.

saksa|meelne
sakslasi pooldav, nende huvisid ja püüdlusi toetav. Köster oli saksameelne mees. Linna saksameelsed ringkonnad. Saksameelne ajaleht.

separatism ‹-i 21› ‹s›
pol eraldumispüüe; seda toetav poliitika

subsidiaarne ‹-se 2› ‹adj›
abistav, toetav

suspensor ‹-i, -it 2› ‹s›
med mingit kehaosa toetav kott v. köidis

suurtüki|grupp
sõj
1. patareidest koosnev koosseisuline suurtükiväe üksus Eesti kaitseväes
2. lahingu ajaks moodustatud ajutine toetav suurtükiväe rühmitis

šovinistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
šovinismiga seotud, sellest lähtuv, seda toetav, pooldav jne. Šovinistlikud ringkonnad. Šovinistlik ideoloogia, poliitika, propaganda.

talla|tugi
pöiavõlvi toetav ortopeediline abivahend. Lamppöia puhul tuleb kanda tallatugesid. Tallatoega kingad.

telling ‹-u 2› ‹s›
‹hrl. pl.› ehit ajutine abiehitis ehitus- v. remonditöödel kõrgel töötavate inimeste, materjalide ja tööriistade alusena; raketist v. püstitatava ehitise osi toetav tarind. Terastorudest tellingud. Tellinguid ehitama, üles seadma. Seina ääres tellingutel töötavad puusepad. Taastamistööde ajal oli torn ümbritsetud tellingutega. Tööline vigastas tellingu(te)lt kukkudes kätt. Poisid ronivad tellingutel. Majad, linn on tellinguis. *Kui ma kolonkat hakkan värvima, ehitan sinna laudadest tellingu ümber. V. Anslan. *See kõik on nagu Paabeli torni tegemine, need, kes on kõige ülemisel tellingul, ei saa ega saa aru, mis allolijad hüüavad. M. Traat.
▷ Liitsõnad: metall|telling, puittelling(ud); kiik|telling, pukk|telling, redel|telling, ripptelling(ud).

toetus|ravi
med toetav ravi (põhiravile lisaks)

toetus|tuli
sõj lahinguüksuste tegutsemist toetav tuli. Jalaväele organiseeriti suurtükkide toetustuli.

tugi|juur
bot taime vart v. tüve toetav lisajuur. Maisi tugijuured. Tugijuured on omased paljudele troopikametsa puudele.

unionism ‹-i 21› ‹s›
pol ühinemispüüe; seda toetav poliitika. Unionism vastandub separatismile.

uuenduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
uuendus(t)ega seotud, uuendamist v. uuendusi taotlev v. toetav, novaatorlik. Uuenduslik tegevus. Traditsiooniline ja uuenduslik teater. See võte oli tollal väga uuenduslik. Ettepanek tunnistati liiga uuenduslikuks. Uuenduslikud lahendused interjööri kujundamisel. Tunnustati uuenduslikke projekte. J. Aavik avaldas mitu tõlketeost uuenduslikus keeles. Novaator pooldab kõike uuenduslikku.

uuendus|meelne
uuendusi pooldav, uuendamist toetav. Uuendusmeelne riigimees, rahvajuht. Uuendusmeelsed ettevõtted. J. V. Jannsen oleks võinud olla uuendusmeelsem.

valitsus|meelne
valitsust (2. täh.) toetav. Valitsusmeelsetele kõnelejatele vilistati rahva hulgast.

vant1 ‹vandi 21› ‹s›
midagi toetav, hoidev tross. a. ehit rippkonstruktsioonis, masti toetamiseks jm. kasutatav pinguldatud terastross. Sillasamba vandid. Vantidega kinnitatud postid. b. mer masti v. tengi laeva külje poolt hoidev tross. Madrus ronis mööda vante üles, rippus vantides. Vandid raiuti tormi ajal katki. Tuul vilistab vantides.

vars ‹varre, vart 35› ‹s›

1. rohttaime maapealne tugiosa, mis hrl. kannab lehti ja õisi. Siberi karuputke, lehtselleri vars. Väänroosi varred tuleb talveks maha painutada. Roomava varrega karukold. Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Ronitaime pikk nõtke vars kinnitub tugede külge. Võilille torujat vart nimetatakse putkeks. Gerberal on varre otsas üksik suur õis. Tomatil pole varre küljes veel muud kui rohelised nubulad. Varrelt murtud roos. || ‹hrl. pl.› (juur- ja mugulviljadel:) pealne. Suhkrupeedi lihavad varred. Öökülm võttis kartulil varred ära. Haaras vartest kinni ja tõmbas terve kartulipesa üles.
▷ Liitsõnad: herne|vars, kartuli|vars, lille|vars, lina|vars, maasika|vars, mustika|vars, porgandi|vars, putke|vars, roni|vars, seene|vars, sibula|vars, taimevars; peavars.
2. peenike toetav v. ühendav taimeosa, millega vili, leht v. õis kinnitub taime varrele (1. täh.), roots (1. a. täh.) Seemnealgme, paprikakauna vars. Vahtralehtede varred. Jõhvika õied asuvad pikkadel peenikestel vartel. Kokteiliklaasi kaunistuseks oli varrega kirss. Müüdi nii varrega kui varteta sõstraid. Enne töötlemist tuleb viinamarjad vartest puhastada.
▷ Liitsõnad: idu|vars, lehe|vars, marja|vars, pirni|vars, vilja|vars, õie|vars, õunavars.
3. tööriista vm. (tarbe)eseme küljes olev käepidemena toimiv (hrl. pikem) osa. Heegelnõela vars ja konks. Nuimikseri vars on eraldatav. Viiulipoogna, vihmavarju vars. Tegi haamrile sileda ja käepärase varre. Paneb luuale varre taha. Kirves on kindlalt varre otsas. Põrandahari kukkus varre otsast ära. Laskis hõbelusika varrele graveerida lapse nime. Hokikepp koosneb varrest ja labast. Lühikese varrega pann. Suur kõvera, pika varrega piip. Painutatava varrega mikrofon. *.. paiskas pinu ees maas vedeleva harksaha varre teise kohta. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aeru|vars, ahingu|vars, haamri|vars, hangu|vars, harja|vars, kirve|vars, kulbi|vars, kühvli|vars, labida|vars, lusika|vars, luua|vars, oda|vars, panni|vars, piibu|vars, piitsa|vars, pintsli|vars, reha|vars, sule|vars, tuuravars; keder|vars, kistavars.
4. miski funktsioonilt v. kujult vart (1., 2. täh.) meenutav. Auto klaasipuhasti vars. Ekskavaatori kopa vars. Uksesulguri varre ots. Pika varrega õngekonks. 16. saj. olid võtmed alati õõnsa varrega. Poolnoot koosneb peast ja varrest, täisnoot on varreta. || (selletaolise kehaosa kohta). Meriliilial võib olla kuni meetripikkune vars. Kummarloomade keha koosneb peekrikujulisest kerest ja elastsest varrest. *Silmad [vähil] on liitsilmad ja on paigutatud liikuvatele vartele, et vaateväli oleks avar. K. Põldmaa. || kõnek jalasäär v. käsivars. *.. keksib punapea oma peenikestel vartel ringi. O. Luts. *Oleks ju ka pidanud leppima, kui parem käsi ühes varrega õlani oleks maha võetud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ader|vars, kopa|vars, noodi|vars, noole|vars, putk|vars, tuti|vars, võtmevars; käe|vars, käsi|vars, küünar|vars, sääre|vars, õlavars; ninavars.
5. kõnek jalasäärt (vahel ka reit) v. käsivart kattev rõivaeseme osa. Varrega kalurisaapad, aluspüksid. Pika varrega kindad. *.. mustade kummikute varred ähvardavad lõhkeda prinkide sääremarjade ümber. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sukavars.
6. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kaste|vars, reinvars.

veksel2 ‹-sli, -slit 2› ‹s›
ehit tala otsa toetav risttala

vene|meelne
venelasi pooldav, nende huvisid ja püüdlusi toetav. Läänevaenulik ja venemeelne mees. Tsaariaja venemeelne ja venekeelne kool. Erakonna venemeelne poliitika.

vöönd|kaar
ehit võlvistikku toetav ja ruumi võlvikuteks jaotav kaar

õpi|abi
ped õppimist toetav abi (väljaspool õppetunde). Õpiabi vajav laps. Avati matemaatika õpiabi rühmad.

öko|ehitus
keskkonna säilimist ja ökoloogilise tasakaalu püsimist toetav ehitus

ökoloogiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ökoloogia valdkonda kuuluv, organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid puudutav; keskkonna-. Evolutsiooni ökoloogilised aspektid. Ökoloogilised suhted. Mets kui ökoloogiline tervik. Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogiline katastroof, relv, risk. Ökoloogilised tingimused, tegurid. Ökoloogiline jalajälg 'suhtarv, mis hindab, kui palju loodusvarasid kulub näit. ühe elaniku v. riigi tarbimise rahuldamiseks ja jäätmete neutraliseerimiseks'.
2. keskkonna säilimist toetav, keskkonnahoidlik. Ökoloogiline ellusuhtumine, tootmisviis. Ökoloogiline põllumajandus 'mahepõllumajandus'.

öko|maja
keskkonna säilimist toetav (energiasäästlik, kohalikest materjalidest jms.) elamu

öko|turism
looduse ja kohaliku kultuuripärandi säilimist toetav turism