[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

too|kord ‹adv›
tol korral, teat. varasemal korral; siis, tollal, tol ajal. Muidu rahulik mees, aga tookord läks endast välja. See juhtus kolm aastat tagasi, olin tookord parajasti puhkusel. Kuigi ta tookord oli olnud alles paariaastane, jäi see pilt talle eluks ajaks meelde. Tookord, kui õde suri, oli väljas parajasti toomingate õitseaeg. Tookord oli merel paks udu. Tookord, neljakümnendal aastal, oli kõik teisiti. *Tookord olid töötoad väikesed ja meistrid suured, nüüd on töökojad suured ja meistrid väikesed! J. Semper.