[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

toppima ‹topin 42›

1. midagi v. kedagi kuhugi kitsasse kohta suruma, lükkama, asetama vms. Toppis puid ahju, pliidi alla 'pliidiuksest sisse'. Toppisin kõik asjad kuidagimoodi seljakotti. Asemekotid topiti põhku täis. Riiulid on raamatuid tihedalt täis topitud. Topib lakas heinu ulualustesse. Rein toppis raamatud portfelli, pesu kohvrisse. Poiss toppis õunu taskutesse, põue. Topib piibu tasku, saapasäärde. Ei mina temalt raha küsinud, ise toppis mulle taskusse. Hakkab mütsi ja salli palituvarrukasse toppima. Püksisäärte otsad on säärsaabastesse topitud. Topi särk püksi! Toppis kiiruga jalad saabastesse. Toppis 'tõmbas' saapad jalga, kindad kätte, palitu selga. Topib endale rohkem riideid selga. Lapsed topiti külmaga paksult riidesse. Lastud lind topiti täis 'sellest tehti topis'. Sõdurid topivad automaadiketastesse padruneid juurde. Mehele topiti kaltsutropp suhu. Ema topib lapsele luti, rinna suhu. Toppis endale vatti kõrvadesse. Topib kohmetunud käega võtit lukuauku. Taat toppis piipu, hakkas tubakat piipu toppima, toppis piibu tubakat täis. Ostis hülsse ja hakkas ise paberosse toppima. Topib endale ahnelt toitu suhu 'sööb ahnelt'. Söödi ahnelt, topiti end lausa kõrini täis. Kanapojad topiti kandevõrku. | piltl. Mõnigi ametnik topib riigivara oma taskutesse. Mis sa topid oma näppe sinna, kuhu pole vaja! Topib oma teksti moodsaid sõnu ja võrdlusi. Koolides tarkusi täis topitud mees. Uut sisu ei saa vanasse vormi toppida. *Keerasime Oleviga lähemasse põiktänavasse, et oma nägusid mitte Velirannale nina alla toppida .. E. Raud. *..küll on nad [= arvustajad] katsunud „Sõgedate kirju” toppida kord siia, kord sinna lahtrisse. O. Jõgi. || pragusid, auke millegagi täitma, tihendama. Seintes topiti palkide vahed samblaga tuulekindlaks. Takkudega, samblaga topitud palkseinad. Aknaid topitakse ja kleebitakse enne talve. Ema toppis aia hõredamaisse kohtadesse lepaoksi. *.. Vana-Juhanil olnud paat tema jaoks kenasti hakkama seatud, topitud ja tõrvatud nagu kord ja kohus. E. Raud.
2. (kiirustades v. hooletult) midagi kuhugi panema. Lapsed topivad mänguasjad sahtlisse. Ei tea, kuhu sa oled selle raamatu toppinud. Poiss, istu korralikult, ära topi oma jalgu mulle sülle. *Tubakas ahjus?! No mida imet sa tast sinna toppisid? O. Luts. || kedagi (hrl. asjaomase tahtmata) kuhugi panema v. suunama. Küüditatavad tassiti jaama ja topiti vagunitesse. Sõjavangid topiti laeva trümmidesse. Nendesse barakkidesse on hulk vaeseid inimesi topitud. Lapsed topitakse juba varakult sängi. Teda taheti jälle ühte komisjoni toppida. *Juhan on muidu ikka mõistlik mees – ei tea, mis ta sellest plikast kooli toppis. O. Tooming. || kõnek mingisse seisundisse v. olukorda panema. Mis sa sest uksest lukku toppisid! Ta topiti veel koolipingist Saksa sõjaväe mundrisse 'võeti Saksa sõjaväkke'.
3. (kiiruga, vargsi) andma v. ulatama. Toppis oma kätt jumalagajätuks. Lapsele topiti kiiruga õun pihku. Poisid toppisid laua alt teineteisele kaarte. *Kartuli õgib pererahvas põrsastega, viki topivad lehmale ja mullikale .. J. Sarapuu. || vägisi, pealetükkivalt pakkuma, vägisi andma. Mis sa mulle oma raamatust topid! Selle pildi toppis ta mulle kunagi poolvägisi. Toppis mulle selle raha vägisi pihku. Sa ei teagi, kas see rohi mõjub, aga muudkui topid mulle. Kogu aeg poputas ja toppis mulle süüa. *.. ja nüüd tulevad venelased ja topivad oma usku ja petavad inimesi maa lubamisega ... E. Särgava.
4. peale pressima, pakkuma, sokutama. Topib end sinna, kus teda pole vaja. Toppis end igale poole tööle, abiks. Tema ennast ülemuseks ei topi. Ära topi end teiste asjadesse, meie jutu vahele. Poiss topib end ka juba meeste hulka. Kui nad ei taha, vägisi ma ennast toppima ei lähe. *Rekul on kangemaid mehi jalaga segada, ise topivad ennast kaasa. A. Viirlaid. *Mis sina nüüd, Mari, ennast veel Margusele topid, ega Margus ju sind taha! A. Kitzberg.

ette toppima
ette panema (hrl. tõkkeks, takistuseks, kaitseks). *.. ja ma nägin, et ta [= vanaisa] su vist surnuks peksab, toppisin selle käe ette. B. Alver (tlk).

[kellelegi] kaela toppima vt kael

kinni toppima

1. millegagi täites umbe toppima. Kõik seinapraod on takkude või samblaga kinni topitud. Toppisin hiireaugu hoolikalt kinni. Kisab nii, et topi või kõrvad kinni. | piltl. Saadud honorariga õnnestus kõige hädalisemad võlaaugud kinni toppida.
2. kõnek kinni panema, sulgema. Mis sa sest uksest kinni toppisid! *.. siis topi aegsasti silmad kinni, et teda mitte näha. J. Kärner.

ligi toppima
kõnek end peale toppima, peale pressima. *„Pritsust olen nüüd lahti,” algas ta [= Miina], „ei topi enam ligi ..” E. Vilde.

(oma) nina [kuhugi] toppima vt nina

peale toppima
kõnek kellelegi vastu selle tahtmist midagi (v. kedagi) peale pressima. Ma ei topi sulle oma tutvust peale. *.. kui sind enam ei usaldata, mis sa siis ennast ise peale topid. P. Kuusberg.

pähe toppima vt pea

sisse toppima
(surudes) sisse panema, sisse suruma. Toppis kitsukesest ahjusuust hagu sisse. *.. kuklasse saadud vunnidest ei maksa rääkidagi – sula lund topiti kuklataguse august sisse! A. Kitzberg.

[kelle(l)gi] suud kinni toppima vt suu