[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

traagiline ‹-se 5›

1. ‹adj› kurblooline, kannatusrikas, vapustav. Ülestõusu traagilised sündmused. Traagilises liiklusõnnetuses hukkus kaks inimest. Väga traagiline juhtum, lugu. Olukord oli traagilisest traagilisem 'äärmiselt traagiline'. Autojuhi traagiline surm, hukkumine. Kuulsa teadlase elukäik oli traagiline. Traagilise saatusega mees. Traagilise lõpuga, traagiliste tagajärgedega tüli. Asi polegi nii traagiline, kui võis arvata. Tunnetas oma huku traagilist paratamatust. Vastuoluline ja traagiline 'traagikat läbielav, sisemise traagikaga' isiksus, natuur. Naise näol oli traagiline ilme. Nende sõnade traagiline sisu ei jõudnud minuni. Traagiline romaan, näidend. Tema luule on traagilise alatooniga. Mõistsin, et on juhtunud midagi traagilist. *Ei ole suvine matus talvisest soojem. Ei ole talvine suvisest traagilisem. J. Jõerüüt. || tragöödiasse kuuluv, sellele omane. Shakespeare'i Hamlet on tõeliselt traagiline kangelane.
2. ‹s› kunst esteetika kategooria, millega tähistatakse väärtuste kandja hukkumise v. lootusetu võitluse seesugust käsitlus- ja esitusviisi, mis kutsuvad esile valu, kaastunde ja kurbuse. Traagiline ja koomiline on vastandid.