[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

truu ‹15 komp truum superl kõige truum e. truim› ‹adj›

1. selline, kes kiindumusest v. kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav. Truu sõber, seltsiline, võitluskaaslane, abiline. Oma isanda truu sulane, teenija. Teenijatest on Maali ainus truu hing majas. Truud riigialamad. Kehtiva korra truu tugi. Teda võib usaldada, ta on oma pererahvale truu. Tõelise patrioodina jäi isamaale truuks. Toivo on oma põhimõtetele, veendumustele, arvamustele, kavatsustele truuks jäänud. Poeet jäi oma ideaalidele truuks. Endale truuks jääma 'oma meelsust, käitumist mitte muutma'. Tal on truu süda. Koeral on nii truud silmad. Ta kõndis meil truu penina kannul. || (abielu- ja armastussuhetega ühenduses). Truu abikaasa. On oma mehele truu naine. Tõotati teineteisele surmani truuks jääda. Vastastikune truu armastus.
▷ Liitsõnad: keisri|truu, kohuse|truu, kuninga|truu, peremehe|truu, riigi|truu, sihi|truu, tsaari|truu, ülemusetruu; eba|truu, koertruu.
2. (oma tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv. Spordimehena on ta endiselt korvpallile truu. Randlasena ei hoolinud ta põllutööst, vaid jäi kalapüügile truuks. Setu naised on tänapäevalgi truuks jäänud traditsioonilistele ehetele. Kord väljavalitud pesapaigale on linnud sageli väga truud.
▷ Liitsõnad: asukoha|truu, paiga|truu, pesapaiga|truu, traditsioonitruu.
3. millegagi täpses vastavuses olev. Rääkis kõigest tõele truuks jäädes.
▷ Liitsõnad: elu|truu, fakti|truu, loomu|truu, natuuri|truu, originaali|truu, tõetruu.