[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tulija ‹1› ‹s›
(< tgn tulema (hrl. 1., 2. täh.)) Tulija lähenes pikkamööda. Tulijaid oli kaks meest. Koer ei haukunud tulijate peale. Tõttas tulijale õue vastu. Tõnu on haige, ei temast ole täna meile tulijat. Heinalt, merelt tulijad. Tulijaid oli nii lähedalt kui kaugelt. Vallamaja ees oli nii tulijaid kui minejaid. *Ah Elna, Elna! Ei saa minust su võtjat ega sinust mulle tulijat! H. Sergo.
▷ Liitsõnad: juurde|tulija, kaasa|tulija, maale|tulija, vastu|tulija, ületulija; järeltulija.