[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ulatama ‹37›

1. kellegi poole sirutama, et (kätte v. üle) anda, pakkuda, kinkida vms. Tulija ulatas oma nimekaardi. Naine laskis endale mantli ulatada. Ulatas retsepti apteekrile, apteekri kätte. Ulatasin kassapidajale raha. Vettekukkunule püüti ulatada pootshaak. Ta ulatas ühe raamatu: „Hea asi, tasub lugeda!” Kooli lõpetanuile ulatati diplomid. Läitis tiku ja ulatas tuld. Perenaine ulatas leivakorvi tema poole. Ulatage vaagen lauas ringi. Külaline õnnitles sünnipäevalast, ulatas lilled ja kingipaki. Naine ulatas mehele huuled. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. || (sirutatud käe kohta:) pakkuma, andma (tervituse, hüvastijätu, lepituse, tutvumise vm. märgiks). Pidulised ulatasid tuttavatele tere(käe). „On aeg minna,” ulatas ta püsti tõustes käe. Senisele vaenlasele oli raske lepituskätt ulatada. Proua ulatas tutvustamisel ainult oma sõrmeotsad. „Palju õnne!” ütles Jaak, suudeldes talle ulatatud sõrmi. Kavaler ulatas neiule bussist väljumisel käe. | piltl. Kaljujooniste kaudu ulatavad kauged põlvkonnad meile käe.
2. küünitama (1. täh.) Kerjus ulatas ande paludes käe möödujate poole. Laps ulatab voodivarbade vahelt kätt laua poole. Ulatas käe vaiba ääre alla ja kobas otsida. Jõevee proovimiseks ulatasin sõrmeotsad üle paadiserva. Ta ulatas (käega) juba ukselingi järele, kui telefon helises. *.. Kõrboja perenaine ulatab oma pea, ulatab oma poole kehagi aknast välja .. A. H. Tammsaare. *.. ulatab [emm] räästa alt nööri seest käpuga turski ja teisega lesti .. R. Soar. | piltl. Sirelid ulatasid oma õiekobaraid lausa vastu klaasi.
3. ulatuma, küündima. Kaasik ulatas peaaegu õueaiani. Lapse peanupp ulatas vaevalt rohu seest välja. Vesi ulatas parajasti rinnuni. Uurikett ulatab vesti nööpaugust taskuni. Seelik ulatas pisut allapoole põlvi. Siia koopasse tõusuvesi ei ulata. Poi juures ei ulata jalad enam põhja. Suur meeski ulatab tüve ümbert vaevu kinni võtma. Poiss oleks ulatanud teda kätega puutuma. Rehetoas ulatas suits maani. Värske leiva lõhn ulatas näljasele juba välisuksel kätte. Kaugele kolkasse polnud kuulujutud veel ulatanud. Hoia, et saladus ema kõrvu ei ulataks! Nii kaugele kui silm ulatab – lumi, ainult lumi. Talirukki külv ulatab septembrikuu algusse. Lavastuse tegelaste arv ulatab üle saja. Suurepärase hindeni ulatasid ainult üksikud. Ma ei ulata mälumängus talle lähedalegi. Looduse üle inimese võim ei ulata. *Ma ei kavatse sulle [= muistsele sõdalasele] kurja, ma ei ulatagi sinuni, olen eespool aega. M. Traat. *.. palk on nii väikene, et elamiseks kaugeltki ei ulata .. O. Kallas.

[kellelegi] abistavat kätt ulatama vt käsi