[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

unistama ‹37›
millegi ihaldusväärse loodetavat teostumist värvikalt ette kujutama (sageli ka mõttes läbi elama); fantaseerima. Teadlane peab oskama ja julgema unistada. Unistasin, et juhtub ime. „Hea oleks, kui poiss läheks põllumajandust õppima,” unistas isa. Ajalehepoiss unistas saada miljonäriks. Unistas omaenda kodu rajamisest. Mees unistas verisest kättemaksust. Noorena oli ta unistanud laulja elukutsest, teadlasekarjäärist. See oli just säärane maja, millest ta oli unistanud. Milline tütarlaps ei unistaks armastusest ja õnnest! Vilets on sõdur, kes ei unista marssalikepist. Välismaasõidust võisime tollal ainult unistada. Ära unistagi 'pole lootustki', et sul töö kunagi otsa saab. Mis sa niisama unistad, tegutseda on vaja! Pulmaeelse aja veetis noorpaar unistades ja plaane tehes. Vaatab unistades tähistaevasse. Uitas pargis ringi, unistades enda kõrvale äsja filmis nähtud kaunitari. Unistatud kõrgusele tõusmiseks läheb vaja tugevat tahtejõudu. Isegi sõjas ei jäänud noortel unistused unistamata. Unistab maad ja ilmad kokku. Poiss unistas, kuidas ta suureks saades elada tahaks. *Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad. A. H. Tammsaare. || seda väljendama. Unistavate silmadega noormees. Unistav ilme, pilk. Armastab vaikset, unistavat muusikat. | piltl. Armuvalus ööbik unistab toomingal. || unes rääkima, sonima. *.. öösel olid nii rahutu, pöörlesid ja keerlesid pääle, köhisid ala, hommiku poole unistasid nii valju, ma päris kohkusin. Nägid vist santi und? J. Oks.