[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uudis|himu
himu kogeda v. teada saada midagi uut; sobimatu v. ülemäärane huvi millegi teistesse puutuva vastu. Inimlik uudishimu. Kuulas juttu suure, ahne, põneva uudishimuga. Vastupandamatu uudishimu ajab, kihutab, kisub last kõikjale oma nina toppima. Tüdruku tõrkumine äratas, tekitas poisis uudishimu. Uudishimu tärkab, ärkab, tekib, paisub. Püüdsin oma uudishimu taltsutada, talitseda, vaigistada. Vaatajate nägu ja ilme kõneles varjamatust uudishimust. Maitsesime puht uudishimust kõiki roogi. Naabrinaine tuli uudishimust aetuna kohe tulistjalu meile. Läks kohvikusse ainult, (tühi)paljalt uudishimu pärast. Põles uudishimust mehe saladust teada saada. Teda oli haaranud haiglane, painav, näljane uudishimu. Naiselik uudishimu vaevab, kiusab, närib teda: kellega Mari õhtul välja läks?