[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uudne ‹-se 2›

1. ‹adj› uuelaadne, uuena mõjuv; senitundmatu, enneolematu, ennenägematu, uus (5. täh.) Uudne mõte, lahendus, meetod, projekt, üritus. See oli väga, täiesti, hoopis uudne tunne. Häirivalt, ehmatavalt uudsed kõlad. Koolimajas oli poisikesele kõik erutavalt uudne. Ekspressionistile on esmatähtis uudne kujund. Punkar tahab olla uudne, teistest erinev. Kirjanik on andnud tuntud sõnale uudse tähenduse. Ekspeditsioonilt toodi kaasa rohkesti uudset ja harukordset materjali. Moekunstniku kleidimudelid jahmatasid oma uudse joonega. Pärast pikka haigust näis maailm endisest huvitavama ja uudsemana. *Õieti polnud siin näha midagi uudsena üllatavat, kõike seda oli ta mujalgi näinud. V. Saar. *Üks tüdruk armus Kaasikusse. See oli uudne. P. Viiding.
2. ‹adj› van värskelt saadud v. tehtud. Uudne vili, saak. *Juba olivad mõned julgemad mehed uudse tindi püügil käinud .. Jak. Liiv. *.. tema ootab, millal esimene uudne leib ja värske jahupuder lauale tulevad. A. Kitzberg.
3. ‹s› uudsevili, uudseleib vm. uus saak. Vilja jätkub vaevalt uudseni. Viljaga loodeti kuidagi uudsesse välja ajada. Seeme tuleb võtta uudsest. Esimesest uudsest sai tuulikul juba jahu lasta. Igale lapsele tehti suur võileib uudse proovimiseks. Marjad kõlbavad juba süüa, lähme uudsele. *Viimane liha pandi juba paari nädala eest patta ja nüüd peab ootama, kuni uudseni, kuni sügiseni. A. H. Tammsaare.