[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uuendus ‹-e 5› ‹s›

1. uuendamine; selle tulemus, ümberkorraldus. Haridussüsteemi, kohtukorralduse uuendus. Andmebaasi uuendused. Tehnilised, majanduslikud, elukondlikud uuendused. Uuendused maksunduses, reklaamialases tegevuses. Majapidamises on tehtud põhjalikke uuendusi. Forseliuse propageeritud keelelised uuendused. Tegi klaveri konstruktsioonis olulisi uuendusi. Prantslased võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui tantsus. Savikrohv toob üksluiseks jäävasse sisekujundusse uuendust. Ülikool on asunud uuenduste teele. Üks oli uuendustele vastuvõtlik, teine igasuguste uuenduste vastane. Spetsialist peab olema uuendustega kursis. Keres tegi avanguteoreetilise uuenduse (males). *Ja kes peavad siis uuendusi ette võtma kui mitte noored? J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: keele|uuendus, kooli|uuendus, majandus|uuendus, metsa|uuendus, riimi|uuendus, sordi|uuendus, vormiuuendus.
2. uuenemine; selle tulemus; biol ühe põlvkonna taimede vahetumine järgmise põlvkonna taimedega. Rakkude uuendus. Kuusikus algab uuendus häiludel. Metsa looduslik uuendus tekib varisenud seemneist või kännu- ja juurevõsundeist. Jänesed on käinud kahjustamas pöögi uuendust.
▷ Liitsõnad: häil|uuendus, metsauuendus.