Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
instrumentaalne ‹-se 2› ‹adj›
1. instrumente (1. täh.) rakendav; instrumentide abil toimuv, uuritav v. mõõdetav. Instrumentaalne uurimine, mõõtmine, vaatlus. Tektoonilisi kõikumisi uuritakse instrumentaalsete meetoditega.
2. muus muusikariista(de)le komponeeritud v. muusikariista(de)l ettekantav; instrumentalistidest koosnev. Instrumentaalne ajaviite-, kammermuusika.
3. keel vahendit märkiv
taeva|keha
kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näit. täht, planeet, komeet, udukogu jne. Gaasiline, tahke taevakeha. Taevakehade teke, areng, liikumine, asetus, helendus. Taevakehi vaatlema, mõõtma.
uurimis|aine
uuritav aine, uurimisobjekt. Teadlase peamiseks uurimisaineks sai isotoopide keemia. Tõlke võrdlus originaaliga pakub huvilisele head uurimisainet.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |