[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vähim ‹-a 2› ‹adj›
(< superl vähe väike(ne)). a. Tuli siis, kui teda vähim oodati. Ta ei mäletanud öistest sündmustest vähimatki. Jukul oli võidujooksus väiksuse tõttu vähim eeldusi. Lapse mured ei läinud vanematele vähimatki korda. b. Valis pakkide hulgast vähima. Nudistid päevitavad ilma vähimagi riidehilbuta. Tal polnud vähimatki väljavaadet tööd leida. Märkas vähimaidki muutusi neiu näos. Vähim ühiskordne mat väikseim naturaalarv, mis jagub jäägita kõigi vaadeldavate naturaalarvudega.