[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

värisema ‹37›

1. (inimese v. looma keha v. kehaosade puhul:) tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema. Vinge tuul pani matuselised kõigest kehast, üle kogu keha värisema. Värisesime külmast, külma pärast, külma käes. Laps väriseb palavikus(t). Pingutuse järel värisesid mehe õlad veel hulk aega. Haige ajas end põlvede värisedes jalule. Taadi käed värisevad vanadusest. Liikmed nõrkusest värisemas. Hobuse sapsud värisesid kiirest traavist. *Laur värises naerust ja koer värises sabaliputamisest. V. Panso. || (ärevusest, hirmust vm. tugevast tundest tingituna). Suur erutus pani kogu keha värisema. Värises surmahirmus(t), hirmu pärast. Võib väriseda rõõmust, pahameelest, õudusest. Poisi lõug lõi ehmatusest värisema. Huuled hakkavad vihast värisema. Tulekahju nägemine võttis jalad all värisema. Sosistas midagi ärevusest värisevate huultega.
2. piltl tugevasti kartma, hirmu tundma; muretsema. Teoori värises oma isanda ees. Napoleoni ees värisenud kogu Euroopa. Kes väriseb või kardab, jäägu koju. Arg mees väriseb oma naha pärast. Ei maksa kogu aeg homse pärast väriseda. Läksin eksamile väriseva südamega, südame värisedes. Vaga veri ei värise. *Aga mees on ju nagu tallesaba, hakkab isegi härra nime kuuldes värisema. H. Sergo.
3. (esemete v. nähtuste kohta:) vappuma, vibreerima. Rongi lähenedes hakkas maapind värisema. Soine maakamar värises sõdurite jalge all. Kärgatus pani maja värisema. Tsehhi põrand väriseb masinate töö rütmis. Virutab ukse mürtsuga kinni, nii et seinad värisevad. Laevakere lõi mootorimürinast värisema. Õhk väriseb mürsuplahvatustest. Klirisedes värisevad aknad. Haavalehed värisesid tasa. Õngekork hakkas värisema. Lusikas väriseb vanaema käes. Tarretis värises isuäratavalt. Tähed värisevad otsekui kangest pakasest. Jälgis kompassi värisevat magnetnõela. Vahib arvuti värisevale ekraanile. Lugesin öölambi väriseval valgusel. Vanadusest värisev hääl.

[kelle(l)gi] vunts väriseb vt vunts