[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

värviline ‹-se 5› ‹adj›

1. mingit muud värvi kui valge, hall või must. Matusel ei kanta värvilisi rõivaid. Küsib värvilisi, mitte valgeid küünlaid. Värvitu ja värviline klaas. Tikkis värviliste lõngadega. Värvilised pliiatsid, kriidid. Õunapuuõite värviline siid. Värvilised metallid 'kõik metallid peale raua ja selle sulami'. Värviline metallurgia. | piltl. *Tema vaatas asjale asjalikult, mitte mööduvate tundmuste värvilise prilli läbi. A. H. Tammsaare. || mingi muu kui valge nahavärvusega (rassi tunnusena). Ameerikas on palju värvilisi 'mustast, punasest v. kollasest rassist v. segaverelisi' elanikke. Värvilised kergejõustiklased. | ‹substantiivselt›. Korvpallimeeskonnas mängis kaks värvilist. Mustad ja värvilised elasid omaette linnaosas.
▷ Liitsõnad: eri|värviline, erksa|värviline, heleda|värviline, hõbeda|värviline, ihu|värviline, kakao|värviline, khaki|värviline, kirka|värviline, kirsi|värviline, kulla|värviline, musta|värviline, muu|värviline, ookri|värviline, oranži|värviline, porgandi|värviline, pronksi|värviline, pruuni|värviline, punase|värviline, roosa|värviline, rooste|värviline, rõõmsa|värviline, safrani|värviline, sama|värviline, sapi|värviline, sega|värviline, teise|värviline, tina|värviline, tumeda|värviline, valge|värviline, vase|värviline, vere|värviline, vikerkaare|värviline, õrnavärviline.
2. mitut värvi, kirju. Värviline liblikas, kalliskivi. Värviline film, foto. Värviline puulõige. Silme ees tiirlesid värvilised rõngad. Nägi värvilist und. Imetleb värvilist sügist. Lapsed võõpasid munad ilusaks värviliseks.
▷ Liitsõnad: kahe|värviline, kireva|värviline, kirju|värviline, kolme|värviline, mitme|värviline, ühevärviline.