[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võrse ‹18› ‹s›

1. bot rohttaimede võrsumissõlmest lähtuv külgharu; puittaimedel pungast arenev suvine juurdekasv. Võrseid ajama. Vanast kännust kasvasid uued võrsed. Pookoksast arenenud võrsed. Võrsest saab sügisel oks.
▷ Liitsõnad: ennak|võrse, juht|võrse, külg|võrse, lühi|võrse, pea|võrse, pikk|võrse, produktiivvõrse.
2. piltl millegi alge, algusjärk. Uue ühiskonna esimene võrse. Demokraatliku liikumise võrsed. Rahvusliku kirjanduse kõige varasemad võrsed. *Mõte nende abiellumisest kui eksisammust osutus aga visaks. See tärkas üha uuesti, idanes ja ajas võrseid. P. Kuusberg.