[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaagen ‹-gna, -gnat 2› ‹s›

1. ümmargune v. ovaalne madal lauanõu peam. toitude lauale asetamiseks, liud. Portselanist, fajansist, klaasist vaagen. Praad toodi lauale tohutu suurel vaagnal. Võtsin vaagnalt kartuleid ja salatit. Vaagnas aurasid rasvased lihakamakad. Tal oli käes vaagen mitmesuguse puuviljaga. *Nii on Umbsoo jõest hulga kõrgemal, asub põllu ja metsamaade vahel nagu suures vaagnas. M. Raju. || vaagnatäis. Lauale toodi mitu vaagnat toitu.
▷ Liitsõnad: fajanss|vaagen, hõbe|vaagen, puu|vaagen, savivaagen; küpsise|vaagen, liha|vaagen, prae|vaagen, puuvilja|vaagen, süldi|vaagen, toiduvaagen; pesu|vaagen, ristimisvaagen.
2. anat puusaluudest ja ristluust moodustuv lai luude rõngas, mis on toeseks siseelundeile ning ühendab keret alajäsemetega (pelvis). Vaagna luud.
▷ Liitsõnad: suur|vaagen, väikevaagen; neeruvaagen.