[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaesestuma ‹37›
vaesuma, vaese(ma)ks (hrl. 1. täh.) jääma. Perekond, kaupluse omanik vaesestus. Ta oli olnud jõukas mees, kuid siis vaesestus. Väikemaapidajad hakkasid üha enam vaesestuma. Maa on sõjast laastatud ja vaesestunud. || kehvemaks, viletsamaks muutuma. Loodusliku taimkatte all muld ei vaesestu. Noorte vepsa keel on vaesestunud.