[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaidlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. erinevate arvamustega (äge) väitlus teat. küsimus(t)es, vaidlemine. Poliitilised, filosoofilised, teaduslikud vaidlused. Vaidluse osapooled. Puhkes, tõusis, tekkis äge vaidlus. Hindade tõus põhjustas parlamendis teravaid, tuliseid vaidlusi. Kohvikulauas käis elav vaidlus millegi üle. Vaidlus muutus, läks järjest ägedamaks. Poistevaheline vaidlus ähvardas kujuneda juba tüliks. Nendevahelised vaidlused keerlesid mitmesuguste küsimuste ümber. Mehed olid elavas vaidluses, sattusid elavasse vaidlusse. Ühingus läks kõvaks vaidluseks, mida teha järelejäänud summadega. Koosoleku algupool möödus ilma eriliste vaidlusteta. Kuulas teiste vaidlusi ilma neisse ise sekkumata. Teaduses on siiani vaidluse all nende koobaste teke 'vaieldakse nende tekke üle'. Keskaja ülikoolide õppetöös olid tähtsal kohal vaidlused ehk dispuudid. Vaidlustes sünnib tõde.
▷ Liitsõnad: eelarve|vaidlus, parlamendi|vaidlus, töö|vaidlus, vastuvaidlus.
2. jur arutamise järk kohtuistungil, kus menetluse pooled väljendavad oma lõplikke seisukohti asjas ja motiveerivad neid. Kohtulikud vaidlused. Poolte vaidlused.
▷ Liitsõnad: kohtuvaidlus.