[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

valem ‹-i 2› ‹s›

1. mingi suuruse v. suurustevahelise seose tähtedest, numbritest vm. märkidest koosnev tähistus (eriti täppisteadustes). a. mat matemaatiliste märkide kombinatsioon, mis väljendab mingit väidet. Matemaatilised valemid. Newton-Leibnizi valem. Kolmnurga pindala (arvutamise) valem. Kera ruumala arvutatakse vastava valemi järgi. b. keem elementide sümboleist koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Väävelhappe keemiline valem. Vee keemiline valem on H₂O.
▷ Liitsõnad: binoomi|valem, molekulaar|valem, struktuurivalem; hamba|valem, üldvalem.
2. piltl reegel, juhis. Valmis valemitega ei jõua elus kuigi kaugele.