[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vanasti ‹adv›
vanal, endisel ajal, kaua aega tagasi. Vanasti oli siin meri. Vanasti olid need mõisamaad. Kuidas siinkandis vanasti elati? Raamatuid kirjutati vanasti käsitsi. Vanasti usuti libahunte. See oli vanasti, kui me noored olime. Ta ei naerata mulle enam nii kui vanasti. Pilk on tal läbitungiv nagu vanastigi. Vanasti ja praegu. Vanasti ja tänapäeval.
▷ Liitsõnad: ennevanasti.