[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varakult ‹adv›
vara
1. varajasel kellaajal, päeva alguses. Ärkab, tõuseb varakult. On alati varakult jalul.
2. enne tavalist, määratud v. vajalikku aega; enneaegu; aegsasti. Läheb õhtuti varakult magama. Kevad saabus varakult. Külvi alustati tänavu varakult. Varakult väljakujunenud isiksus. Alustas iseseisvat elu väga varakult. Läks varakult pensionile. Töö tegi varakult vanaks. Lapsuke suri varakult. Tagavarad lõppesid varakult. Elu hakkas teda varakult 'juba noores eas' painutama. Haigus avastati varakult 'algusjärgus'. Kõik paremad kohad olid varakult broneeritud. Hakkasime juba varakult puhkuseplaane tegema. Märkas hädaohtu varakult. Sain kutse varakult kätte. Et mitte rongist maha jääda, mindi varakult jaama.