[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastastikune ‹-se 4 või -se 5› ‹adj›
kahe v. enama isiku, nähtuse vm. vahel toimuv v. olemasolev, omavaheline (1. täh.) Vastastikune usaldus, lugupidamine, austus, sümpaatia. Algas vastastikune süüdistamine. Vastastikuse meeldivuse korral võib järgneda abielu. Suhe ei pakkunud vastastikust rahuldust. Tegutsesime vastastikusel kokkuleppel. Vastastikused asesõnad. Kõlasid vastastikused tervitused. Elava ja eluta looduse vastastikused seosed. Taimede vastastikune mõju. Õhu ja vee vastastikune toime.