[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vedelema ‹-lda 38 või -leda 37›

1. (laisana, roidununa, mõnuledes) lamama, pikutama, aelema, lösutama. Terve päeva vedeleb voodis. Tööd ei viitsi teha, ainult vedeleb pikali maas. Vedeleb asemel, endal saapad jalas. Viskas pikali ja vedeles õhtuni. Talle meeldib rannaliival vedelda. Teda on tihti nähtud purjuspäi teeveeres vedelemas. Vedelevad nagu vorstid. Ukse ees vedeleb suur koer. || haiguse tõttu lamama. Vedeles mõnda aega haiglas, haigevoodis. *Juba ajas üks ja teine haige ennast voodis vedelemast üles .. L. Tigane.
2. laisklema, logelema, looderdama. Vedeleb päevad otsa jõude, tegevuseta. Üks teeb tööd, teised vedelevad niisama. Noored vedelevad tänaval. Vedeldi kõrtsis, mööda kõrtse. Mine tööle, mis sa kodus vedeled! Mehed vedelevad puhkeruumis ja taovad kaarte.
3. (asjade kohta:) korratult, laiali- v. äravisatuna, lohakile- v. mahajäetuna lebama, mitte omal kohal olema. Põrandal vedeleb prahti, rämpsu. Tänaval vedelevad paberitükid, suitsukonid. Vana autokumm on maha vedelema jäetud. Pesemata nõud vedelevad pliidil. Mööda tuba vedelesid hilbud. Kirjutuslaual vedeleb pabereid. Keegi on porised saapad ukse alla vedelema jätnud. Pööningul vedeleb vana mööbel. Jalgratas vedeleb vihma käes. Aastaid vedelnud puud laoti riita. Põllutööriistad vedelevad lume all. Kiri vedeles kaua postkastis. Avaldus oli jäänud sahtlisse vedelema. || piltl (millegi hõlpsasti leitavaga ühenduses). Raha vedeleb igal pool maas. Maavarad vedelevad lausa jalge all. Tõeline sõprus ei vedele tänaval.