[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

venitama ‹37›

1. kä(t)ega midagi pikemaks v. laiemaks tõmbama v. mingi riista abil selliseks suruma; nii millegi venimist põhjustama (aine kogust ja kaalu säilitades). Venitab kummipaela pingule. Ka kummi ei saa venitada lõpmatuseni. Enne žguti pealepanemist tuleb seda venitada. Laps venitas kampsunit allapoole. Venitas kaelust laiemale. Jalatseid venitama. Vasktorusid on võimalik tugevasti venitada. Kuumutatud toorikut venitatakse vasaraga tagudes. Poiss venitab nätsu. *Iga riidetükki uuriti vastu valget ja venitati sõrmede vahel, et proovida tugevust. L. Promet. *Soojendanud .. vahatükki tulel, venitas lesknaine ta pikaks õhukeseks paelaks .. E. Kippel. | piltl. Nooruse mõistet annab venitada, kas või kolme-neljakümnenda eluaastani.
2. muul kombel millegi kuju v. pikkust muutma (pikenemise, laienemise suunas). a. (näoilmega seonduvalt). Uudist kuuldes venitas tüdruk silmad pärani. Venitas haigutades suu pärani. Venitas põlglikult suud, kui teda alaealiseks peeti. *Piirita ehmatus venitas ta näo nurgeliseks .. E. Vilde. b. (kuvaril nähtava graafilise objekti kohta). Pilti venitama. Tabelit tuleb venitada. c. midagi loomulikust pikemana näitama v. kujutama. Kõverpeegel venitas ta suu ebaloomulikult pikaks. Vari venitas meeste jalad pikaks. Venitatud figuurid, vormid. d. tekstile pikkust lisama. Artikkel tuleks pikemaks venitada. Venitas luuletuse paari salmi jagu pikemaks. || ‹hrl. tud-partitsiibis› (seoses teoste sündmustikuga:) ülearu pikalt kujutama v. esitama. Kohati tundub romaan venitatud. Lahingustseen on filmis venitatud.
3. (seoses kehaga). a. sirutades v. painutades lihaseid pikenema panema ja nende pingsust suurendama; sirutama. Harjutuse eesmärk on venitada seljalihaseid. Venitas kaela pikaks, et paremini näha. *.. koeravolask ilmus rehe alt välja ja venitas magusas ringutuses reisi. V. Gross. b. (raskete esemete, raske töö kohta:) lihaste, kudede ülemäärast pingulolekut v. venimist põhjustama. Portfell venitas kätt. Rasked kõrvarõngad venitasid kõrvu. *Juba esimesel päeval venitas sõnnikusikutus ta piha- ja õlalihased .. valusaks .. M. Raud. || tugeva füüsilise pingutusega endale sel kombel viga tegema; katkestama. Venitas ehitustööga rindealuse haigeks. Vanaisa venitas end tõstmisega ära. Nii raske kott, et venita või naba paigast!
4. füüsiliselt tugevasti pingutama; (pingutades) tõmbama, vedama, vinnama; rasket tööd tegema. Hobused venitavad kõigi nelja jalaga. Suure vaevaga venitati kivi mäele tagasi. Jaanitulel tehti kotisjooksu ja venitati vägikaigast. Poiss ronis aia otsa ja venitas end sealt kõhuli katusele. *Kõrbojal teevad palgalised töö, aga Katkul venitagu peremees ise ühes perenaisega .. A. H. Tammsaare.
5. vaevaliselt, läbi häda midagi saavutama. Kuidagi ta ikka venitas end klassist klassi. Eksamihindeks venitasin kuidagi kolme.
6. aeglaselt kulgema panema; kestust pikendama (ka koos ajalise täpsustusega). a. (aja kohta). Ootamine venitab aega. Oht venitas minutid tundideks. Lõunavaheaega annab veerand tundi pikemaks venitada. Uskus, et suudab venitada oma elupäevi saja aastani. *.. juhtus sageli, et kubjas venitas tööpäeva hilise öö peale. Ü. Tedre. b. millegi edenemist v. kulgu pidurdama, aeglustama. Tal oli kõrgemalt poolt käsk läbirääkimisi kõigiti venitada. Kohtuasja venitati meelega. Neil on kavatsus protsessi käiku venitada. Töökäte puudus kippus ehitustööd venitama.
7. (millegagi) viivitama, kaua ootama, (midagi) edasi lükkama. Hakake tööga peale, mis siin enam venitada! Olen juba mõnda aega venitanud – ei julge talle kirjutada. Pikalt venitada ei maksa, parem aegsasti teele asuda. Venitas kojuminekuga hästi kaua. Poiss venitas minemisega, aga kuulas siiski sõna. Üüriline venitab maksmisega. Oled naisevõtuga juba küllalt venitanud. Venitasin otsustamisega, kuni oligi hilja. Vastusega venitati kuu aega. Asjaga venitati sügiseni. Asi ei anna venitada. Mis sest asjast ikka venitada. *Minule ei taha surm kuidagi järele tulla. Ei tea, mis ta venitab ... M. Traat. *.. kangesti tahaks venitada vastumeelset tõusmist. V. Alttoa.
8. (aega) üksluiselt, tühjalt, tegevusetult (mööda) saatma. Kuidagiviisi venitas ta oma tööpäeva õhtusse. *Tema, Hilja, venitab oma päevi niisama ja norib emalt raha ... I. Sikemäe.
9. aeglaselt, laisalt minema (koos enesekohase asesõnaga); midagi (liiga) aeglaselt, aega viites, laisalt tegema. Mehed venitasid end ehitusplatsi poole. Tüdruk täitis venitades käsu. *Mina sedasi ei oska ega taha, et venitan. Kus juba midagi teha, siis ka teha nii, et vesi peal. J. Parijõgi. *Tööd venitatud teha pikkamisi, vist nõnda, nagu meie isad teol käies. M. Metsanurk.
10. pikkamisi, aeglaselt rääkima v. laulma; rääkides, lauldes häälikuid vms. normaalsest pikemalt hääldama; nooti pikemalt hoidma. Vanamees rääkis venitades, pisut läbi nina. „Noh, olgu,” venitas poiss läbi hammaste. „Ei viitsi,” venitati vastuseks. Rääkis mõtlikult, sõnu venitades. Rääkides venitas ta ä-sid ja ö-sid. Laulab silpe venitades. Laulja kipub kõrgeid noote venitama. Hakati lauluviisi venitama. Mees venitas nukrat laulujoru. *Antsu moor .. oli vahepeal kellegagi poes juttu venitanud .. A. Jakobson.
11. (lõõtspilli mängimise kohta). *Paarid lasid toas tiiru, saarlane venitas keskel lõõtsa. O. Kool.
12. piltl midagi pika ribana paiknevat rajama vms. Maantee ja metsa vahele on venitatud pikk kartulipõld. *Siia olid sakslased .. mööda rannaluiteid venitanud kitsarööpalise raudtee .. O. Kruus.

seanahka venitama vt seanahk

villast venitama vt villane

välja venitama

1. millegi väljavenimist põhjustama. Käte taskus hoidmine venitab taskud inetult välja. Lõtv, välja venitatud nahk. *Mul on nii suur pea, et keegi oma mütsi ei anna – kardavad, et venitan välja. V. Saar.
2. ebaloomulikult pingule venitama. a. kudede, lihaste vms. ülemäärase pingutusega tervisele viga tegema. Kukkudes oli ta oma jala kõõlused välja venitanud. *Vanasti aeti inimesi teibasse, kisti ratta peal neljaks, venitati piinapingil liikmed välja .. A. Vanapa. b. punni venitama. *Naiste rinnad olid raskete sõlgedega sisse surutud ja kõhud välja venitatud. F. Tuglas. *Kõrrepõllu kastemärg ristik ajas loomad puhetisse, venitas küljed trummidena välja .. E. Tennov.
3. ka piltl (ebaproportsionaalselt) pikaks venitama. Kooreüraski tagakeha on tugevasti välja venitatud. Tuba tundus kitsuke ja ebaloomulikult välja venitatud. *Madal lagi moonutas varju. Kord kokku surudes, kord välja venitades viskas ta seda ühest seinast teise. S. Ekbaum. || välja sirutama (2. täh.) *.. kui kael maksimaalselt välja venitada, hakkab nägema, kuidas kaks paati ennast vahusest kaugusest ranna poole murravad. J. Tuulik.
4. pikkamisi välja, nähtavale tõmbama v. vedama. Taat venitas taskust välja lapiku pudeli. *Nurga tagant venitas kõhn kõrb välja poolpalja kirstu .. E. Tegova.
5. pingutades, hoidlikult elades toime tulema (mingi ajapiirini). Toiduga venitab palgapäevani välja. Kui teravili ikaldus, venitati kartuliga kuidagi järgmise lõikuseni välja. *Kevadeni venitab välja majanduslikultki. P. Viiding.
6. pingutades, raskustega saavutama. Üle kolme ma tunnistusele välja ei venita.