[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vigastama ‹37›
viga, häda tegema; vigastust v. vigastusi tekitama. a. (seoses kehaliste vigastustega). Laps kukkus ja vigastas oma põlve. Ta oli ennast vigastanud, et sõjaväest ära saada. Vigastatud jalg annab käimisel tunda. Autoavariis sai mitu inimest vigastada. Juht sai õnnetuses surmavalt vigastada. Karu oli jahimeest vigastanud. Liiga teravate piidega kamm võib vigastada peanahka. *Sain laevatehases käest vigastada, kaks sõrme jäid raudplaadi vahele. E. Männik. b. (seoses taimede, esemetega:) kahjustama, rikkuma. Rahe ja tuul vigastasid istikuid. Kuivalõhede tekkimine vigastab taimede juurestikku. Hoone sai sõjas tugevasti vigastada. Mootor sai pommikillust vigastada. Purjekas sai tormis vigastada. Kivid vigastasid paadi põhja.